Kohtulahend

6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

H.I kohta kriminaalhoolduses koostatud iseloomustusest nähtub, et H.I suhted oma perekonnaga on head ja toetavad. H.I on nõus elektroonilise valvega tingimisi enne tähtaega vabanedes asuma elama aadressile XXX. Antud majas elavad kinnipeetava elukaaslane kahe alaealise lapsega ja tema vanaema. Vanglast vabanemisel puudub kinnipeetaval töökoht. H.I taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist, on nõus elektroonilise järelevalvega. Prokuröri abi Aare Pere edastas kohtule kirjaliku arvamuse, mille kohaselt prokurör ei toeta H.I ’i ennetähtaegset vabastamist. H.I on kriminaalkorras karistatud kuus korda erinevat liiki kuritegude eest, vanglas viibib teist korda. H.I’il on vabanemisel kindel elukoht ja toetav perekond. H.I’i iseloomustusest nähtub, et joobes olekus võib ta olla agressiivne ning kaotab kontrolli oma tegevuse üle. varasemalt on H.I ’ile mõistetud vangistus jäetud tingimisi kohaldamata, kuid H.I ei ole suutnud käitumiskontrolli nõudeid täita ning karistused on pööratud täitmisele. Vangla hinnangul on H.I ’i poolt uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 61%, mis on kõrge näitaja. Eelnevad karistused ei ole Igor vassiljev’it mõjutanud kuritegude toimepanemisest hoiduma, mistõttu ei ole alust arvata, et H.I nüüd suudaks kriminaalhoolduse kontrollile alluda ning hoiduda uute kuritegude toimepanemisest. Seega leiab, et tegemist on isikuga, kes ei ole suuteline täitma katseaja nõudeid ning vabaduses seaduskuulekalt elama ning tema ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud. Kaitsja taotleb kohtuistungil kinnipeetava vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist, kuna see on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Vabaduses on olemas kõik tingimused vabastamiseks. H.I on nõus tegelema on alkoholiprobleemiga. Kohus, tutvunud esitatud materjalide ja prokuröri kirjaliku seisukohaga ning ära kuulanud kinnipeetava ja kaitsja arvamuse, leiab, et H.I võib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik H.I isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kinnipeetavat on kriminaalkorras korduvalt karistatud. Viimase kohtuotsusega tunnistati H.I süüdi kehalises väärkohtlemises, samuti mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis. Kuna kinnipeetava käitumist vanglas saab pidada korrektseks (distsiplinaarkaristused puuduvad), järeldab kohus, et kinnipeetav on võimeline oma käitumist korrigeerima paremuse suunas ning kehtivaid reegleid austama, neist kinni pidama. Samuti usub kohus, et vangistuses viibitud aeg on pannud H.I mõistma, et toimepandud kuritegudele järgnevad tema igapäevast elu ja heaolu oluliselt piiravad tagajärjed ning ta on enda õigusvastasest käitumisest ka vajalikud järeldused teinud. Kuna vastavalt esitatud materjalidele on kõik kuriteod toime pandud alkoholijoobes, lähtub kohus siinjuures ka kinnipeetava kohtuistungil avaldatud kahetsusest toimepandud kuritegude üle ning lubadusest alkoholi enam mitte tarvitada. Kohus arvestab ka kinnipeetava avaldatud tahet alkoholiprobleemiga tegelemiseks ning soovi pöörduda ka vastavale ravile. Kohtu hinnangul aitab H.I arusaam alkoholi kahjulikkusest ning tahe seda edaspidises elus vältida eelduslikult ära hoida ka uute süütegude toimepanemist. Kohtu

hinnangul võimaldab H.I tingimisi ennetähtaegne vabastamine ühes elektroonilise valvega kohaldada tema üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas H.I-le võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ning on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi. Katseajal on võimalik hinnata kinnipeetava püüdlusi oma elu korraldamisel, samuti kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Vastavalt kriminaalhooldusseaduse §-le 1 lg 1 valvatakse kriminaalhoolduse käigus kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Pärast vabanemist on H.I olemas ka kindel elukoht ning lähedaste toetus ning kriminaalhooldusega on nõustunud ka H.I , saades aru selle vajalikkusest ja kasulikkusest. Kõik need asjaolud aitavad samuti kaasa H.I edaspidisele õiguskuulekale käitumisele ning ühiskonnas aktsepteeritavate hoiakute ja tõekspidamiste omaksvõtmisel. Kuigi prokurör ja vangla ei toeta kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist, väärib tähelepanu vangla iseloomustuses märgitu, et kinnipeetav ei samasta end kriminaalse subkultuuriga, tahab elada seaduskuulekat elu, suureks toeks ja motivaatoriks isikul oma muutuste teel on pere, oma perest, elukaaslasest ja kahest lapsest hoolib väga. Kohus usub, et süüdimõistetu on nüüdseks teinud karistusest vastavad järeldused ning oskab edaspidises elus järgida seaduskuulelikkust.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.