Kohtulahend

Vanglale, prokurörile, Pärnu kriminaalhooldusosakonna Pärnu

Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Vangla esitas 25.03.2014.a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava J.S-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Pärnu Maakohtu 26.01.2010.a kohtuotsusega tunnistati J.S süüdi KarS § 386 lg 1 järgi ja karistati teda KarS § 65 lg 1, § 64 lg 1,3 ja § 68 lg 1 alusel 2 aasta 7 kuu ja 19-päevase vangistusega tingimisi 3-aastase katseajaga. Pärnu Maakohtu 06.12.2012.a määrusega loeti õigeks J.S-i süüdi tunnistamine KarS § 386 lg 1 järgi ja karistuseks mõisteti 3 aastat vangistust. KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1,3 alusel loeti kergem karistus s.o Pärnu Maakohtu 26.07.2006 a otsusega mõistetud karistus 1 aasta ja 2 kuud vangistust kaetuks raskema karistusega ja liitkaristuseks mõisteti 3 aastat vangistust. KarS § 65 lg 1 alusel arvati liitkaristusest maha ärakantud karistus 1 aasta ja 2 kuud vangistust kandmisele kuulub 1 aasta ja 10 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel eelvangistuses viibitud aeg 26.01.05.04.2005 a s.o 2 kuud ja 11 päeva loeti karistuse kandmise aja hulka. Ärakandmisele kuulub 1 aasta 7 kuud ja 19 päeva vangistust 3-aastase katseajaga. Pärnu Maakohtu 07.12.2012.a määrusega pöörati 26.01.2010.a Pärnu Maakohtu otsusega mõistetud karistus kolm 3 aastat vangistust täitmisele. KarS § 65 alusel arvati liitkaristusest maha ärakantud karistus 1 aasta ja kaks 2 kuud vangistust, kandmisele kuulub 1 aasta ja 10 kuud vangistust. Eelvangistuses viibitud aeg 26.01 kuni 05.04.2005,s.o 2 kuud ja 11 päeva vangistust loeti karistuse kandmise aja hulka, ärakandmisele kuulub 1 aasta 7 kuud ja 19 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus oli 03.12.2012.a ja lõpp on 22.07.2014.a. J.S-i kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et vangistuse ajal on kinnipeetav läbinud sõltuvusteemalise programmi Eluviistreening, on olnud hõivatud tööga, kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad. Kinnipeetav elas koos emaga aadressil XXX, peale vanglast vabanemist naaseb ema juurde elama. Vangla ei toeta kinnipeetava vabanemist tingimisi enne tähtaega.

J.S-i kohta kriminaalhoolduses koostatud iseloomustusest nähtub, et vaatamata kõigele on kinnipeetava ema nõus oma poega igati toetama. Kinnipeetava ema, kelle juurde J.S soovib ennetähtaegselt vabaneda, elab aadressil XXX. Ema on nõus poja ennetähtaegse vabanemise korral teda igati toetama ja on nõus, et poeg asub tema juurde elama. Vabanedes on J.S olemas ka alaline töö XXXOÜ-s. J.S taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist. Prokuröri abi Aare Pere edastas kohtule kirjaliku arvamuse, mille kohaselt prokurör ei toeta J.S ’i ennetähtaegset vabastamist. J.S ’it on kriminaalkorras karistatud kaksteist korda erinevat liiki kuritegude eest, käesoleval ajal kantav vangistus pöörati täitmisele kriminaalhooldusnõuete rikkumise tõttu. J.S ’il on vabanemisel kindel elukoht, tema ema on nõus, et J.S asuks tema juurde elama. J.S’i tutvusringkonnas on ka kriminaalkorras karistatud isikud, kelle mõjutusel on J.S kuritarvitanud alkoholi ning toime pannud kuritegusid, mistõttu puudub tal toetav sotsiaalne võrgustik. Tal on küll vabanemisel olemas töökoht XXX OÜ-s, kuid ainuüksi seetõttu ei saa eeldada, et isik on võimeline kriminaalhooldusele alluma, eelkõige seetõttu, et varasemalt ei ole J.S olnud suuteline käitumiskontrolli nõudeid täita. Seega leiab, et tegemist on isikuga, kes ei ole suuteline täitma katseaja nõudeid ning vabaduses seaduskuulekalt elama ning tema ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud. Kohus, tutvunud esitatud materjalide ja prokuröri kirjaliku seisukohaga ning ära kuulanud J.S-i arvamuse, leiab, et J.S-i võib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik J.S-i isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kinnipeetavat on kriminaalkorras korduvalt karistatud, viimase kohtuotsusega tunnistati J.S süüdi maksualase süüteo eest. Kuna kinnipeetava käitumist vanglas saab pidada korrektseks (distsiplinaarkaristused puuduvad), järeldab kohus, et kinnipeetav on võimeline oma käitumist korrigeerima paremuse suunas ning kehtivaid reegleid austama, neist kinni pidama. Samuti usub kohus, et vangistuses viibitud aeg on pannud J.S-i mõistma, et toimepandud kuritegudele järgnevad tema igapäevast elu ja heaolu oluliselt piiravad tagajärjed ning ta on enda õigusvastasest käitumisest ka vajalikud järeldused teinud. Kuna vastavalt esitatud materjalidele on kinnipeetaval probleemid alkoholiga, lähtub kohus siinjuures ka kinnipeetava kohtuistungil avaldatud tahtest pöörduda vabanedes vastavale ravile. Kohtu hinnangul aitab kinnipeetava arusaam alkoholi kahjulikkusest ning tahe seda edaspidises elus vältida eelduslikult ära hoida ka uute süütegude toimepanemist. Kuna kinnipeetava karistusaja lõpuni on ligikaudu 3 kuud vangistust, võimaldab kohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ning tema allutamine kriminaalhooldusele 1-aastase katseajaga kohaldada tema üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas J.S-ile võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ning on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi, samuti hoiduma alkoholist. Katseajal on võimalik hinnata kinnipeetava püüdlusi oma elu korraldamisel, samuti kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Vastavalt kriminaalhooldusseaduse §-le 1 lg 1 valvatakse kriminaalhoolduse käigus kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise

järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Pärast vabanemist on J.S olemas ka kindel elu- ja töökoht ning ema toetus ning kriminaalhooldusega on nõustunud ka J.S , saades aru selle vajalikkusest ja kasulikkusest. Kõik need asjaolud aitavad samuti kaasa J.S-i edaspidisele õiguskuulekale käitumisele ning ühiskonnas aktsepteeritavate hoiakute ja tõekspidamiste omaksvõtmisel. Kuigi prokurör ja vangla ei toeta kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist, arvestab kohus vangla iseloomustuses märgituga, mille kohaselt on kinnipeetaval olemas tulevikuplaanid, loodab hea lapsepõlvesõbra toetusele tööle asumisel ja enese muutmisel, usub, et saab enda elu korda, sest on selle nimel viimase vangistuse ajal palju pingutanud ja vastavad tingimused loonud, riski võib vähendada läbitud sõltuvteemaline programm Eluviisitreening. Selline iseloomustus annab aluse uskuda, et süüdimõistetu on nüüdseks teinud karistusest vastavad järeldused ning tahab edaspidises elus järgida seaduskuulelikkust.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.