lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-12-4815/46

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTartu Ringkonnakohus · 24.04.2014

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohus
Kohtuasja number
1-12-4815/46
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Täitmiskohtuniku asi
Kuulutamise aeg
24.04.2014
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1091
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-12-4815/18Viru Maakohus Narva kohtumaja30.07.20121-12-4815/17Viru Maakohus Narva kohtumaja30.07.20121-12-4815/23Tartu Ringkonnakohus01.11.20121-12-4815/78Viru Maakohus Narva kohtumaja07.01.2015

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

24. aprill 2014, Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-12-4815

Kohtukoosseis

Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Mati Kartau

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja) 27. märtsi 2014 määrus vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Süüdimõistetu Sergei Matvejev, määruskaebus

RESOLUTSIOON

1.Jätta Viru Maakohtu 27. märtsi 2014 määrus muutmata
2.Määruskaebus jätta rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määruse peale esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Sergei Matvejev tunnistati süüdi Viru Maakohtu 30.07.2012 otsusega KarS § 199 lg 2 p-de 8, 9 ja § 266 lg 2 p 1 järgi. KrMS § 238 lg 2, KarS §-de 64, 65 ja 68 kohaldamisega mõisteti S. Matvejevile karistuseks 2 aastat 7 kuud ja 3 päeva vangistust.
2.Viru Maakohtu 27.03.2014 määrusega jäeti S. Matvejev tingimisi ennetähtaegselt vabastamata. Kohtu põhistused olid seejuures järgmised. 2.1 Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustustest nähtub, et tema varasem käitumine, toimepandud kuriteo korduvus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. 2.2 S. Matvejevil puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Kriminaalkorras on S. Matvejevit karistatud 3 korda (narkootikumide ja lõhkeseadeldise käitlemise ning varavastaste kuritegude eest). Teda on varasemalt karistatud ka tingimisi vangistusega käitumiskontrollile allutamisega. Sellele vaatamata ei ole ta asunud paranemise teele, jätkates katseajal olles kuritegude toimepanemist. Eeltoodust järelduvalt ei ole S. Matvejev

eelnevatest karistustest järeldusi teinud ega suutnud katseajal tõestada, et ta on võimeline käituma seaduskuulekalt. 2.3 Enne vangistust oli kinnipeetaval probleeme alkoholi ja narkootikumide tarvitamisega (varasemalt karistatud NPALS ja alkoholiseaduse alusel) ning tal võib olla tagasilanguse perioode, mis on uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. 2.4 Tingimuslik karistus ei paneks S. Matvejevit hoiduma uute kuritegude toimepanemisest. S. Matvejevi puhul on tõenäoline kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidmise risk, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada. Varasem S. Matvejevile määratud katseaeg ei olnud tulemuslik, millest võib järeldada, et ta ei ole suuteline alluma ühiskonnas kehtestatud reeglitele. Käitumiskontroll ei hoiaks S. Matvejevit uute kuritegude toimepanemisest, tema käitumine katseajal võib olla negatiivne ja kriminaalhoolduse teostamine probleemne ning kriminaalhoolduse eesmärgid jäävad täitmata. 2.5 Süüdimõistetu käitumine vanglas ja tema võimalused vabanemisel (töö- ja elukoha olemasolu ning lähedaste toetus) ei kaalu üle tema käitumist enne vangistusse sattumist ning uue toimepandud kuriteo asjaolusid. Ka enne vangistust oli S. Matvejevil elukoht ning lähedaste toetus, kuid need asjaolud ei hoidnud ära uute kuritegude toimepanemist. 2.6 Kinnipeetav ei ole ilmselgelt isik, kes käesoleval ajal suudaks usaldust äratada. Arvestades kinnipeetava käitumist katseajal, puudub kindel veendumus, et kinnipeetav suudab seekord katseaja läbida. Piirangud, mis on seotud kriminaalhoolduse all järelevalve kohaldamisega, ei ole piisavad kinnipeetava õiguskuuleka käitumise tagamiseks. 2.7 Kohus arvestas ka seda, et vanglas viibides on kinnipeetaval võimalus osaleda tööhõives ja sotsiaalprogrammides, mis suurendaks tema resotsialiseerimise võimalusi.

3.Kokkuvõtvalt leidis maakohus, et arvestades S. Matvejevi kuritegude korduvust ja dünaamikat ning katseajal kontrollnõuete rikkumisi ja uue kuriteo toimepanemist, ei ole kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Kriminaalhooldus ei ole küllaldane meede, mis hoiaks ära uute kuritegude toimepanemise. S. Matvejevi ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud.

MÄÄRUSKAEBUSES ESITATUD TAOTLUSED

4.Maakohtu määruse peale esitas kaebuse süüdimõistetu, kes taotleb Viru Maakohtu määruse tühistamist ja uue lahendi tegemist, millega vabastada ta tingimisi enne tähtaega elektroonilise valvega ja panna talle lisakohustuseks osaleda sõltuvusest vabanemise programmis. Määruskaebuse esitaja väited on kokkuvõtlikult järgmised. 4.1 S. Matvejev nõustub sõltuvusprobleemide olemasoluga ja sellegagi, et eelmisel korral tema kriminaalhooldus luhtus. Määruskaebuse esitaja leiab, et need asjaolud on minevik ja ta soovib alustada uuelt lehelt elades seaduskuulekalt. S. Matvejev juhib kohtu tähelepanu asjaolule, et ta oli kuni kohtuni (3,5 kuud) elektroonilise valve all tingimusi rikkumata, mis tõestab tema motivatsiooni ja valmisolekut kriminaalhooldusnõuetele allumiseks.

4.2 Vahistamisel keeldus S. Matvejev metadoonist, kuna sai aru, et aine manustamine ei ole väljapääsuks uimastite tarvitamisest loobumisel. Seegi tõestab tema valmisolekut ning püüdu mõnuainetest loobuda. Samuti on S. Matvejev aktiivne osavõtja vanglasisestest sotsiaalprogrammidest ning AN-AA grupi kogunemistest. S. Matvejev loobus suitsetamisest, mis näitab, et tal on jõudu professionaalse abiga sõltuvusainetest loobumiseks. 4.3 Alates 31.01.2014 viibib S. Matvejev avavanglas, seejuures korda rikkumata, mis viitab tema usaldusväärsusele. Vabanedes on tal elu- ja töökoht. Kriminaalhooldus elektroonilisele valvele allutatuna ja kriminaalhooldusnõuetega oleks tõhusaim viis S. Matvejevi jaoks tõestamaks, et ta on paranemise teel, samuti oleks see meede odavam ka riigile.

5.Tartu Ringkonnakohtu kohtuniku määrusega anti menetluspooltele aeg esitada oma kirjalikud seisukohad määruskaebuse osas kuni 23.04.2014. Seisukohti ei esitatud.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

6.Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja leiab samuti, et käesoleval ajal ei ole vaatamata formaalsete eelduste esinemisele võimalik S. Matvejevi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine. Maakohus on süüdimõistetu puhul õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid. Kohtukolleegium nõustub täielikult maakohtu põhjendustega ning tulenevalt KrMS § 342 lg 3 p-st 1 ei pea vajalikuks neid korrata, märkides üksnes, et esimese astme kohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning puudub alus selle tühistamiseks määruskaebuse motiividel. Maakohus on piisava põhjalikkusega hinnanud kohtule esitatud materjale ja teatavaks saanud asjaolusid kogumis. Kohus on jõudnud õigustatud järeldusele, et arvestades S. Matvejevi kuritegude korduvust ja dünaamikat ning katseajal kontrollnõuete rikkumisi ja uue kuriteo toimepanemist, ei ole kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Ringkonnakohus rõhutab, et isiku vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks peavad olema erandlikud põhjused ning reeglina kuulubki isikule määratud karistus ärakandmisele tervikuna. Süüdimõistetu ennetähtaegseks vabastamiseks peab kohtul KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid hinnates tekkima nii veendumus sellest, et kinnipeetav suudab edaspidi õiguskuulekalt käituda, kui ka sellest, et tema ennetähtaegne vabastamine ei oleks vastuolus õiguskorra kaitsmise huvidega. Apellatsioonikohus leiab, et kuritegude toimepanemise asjaoludel, isiku varasemal elukäigul ning tema suhtes koostatud riskihinnangul on ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel suur kaal. Kuigi kaalutlusotsuse tegemisel tuleb kohtul arvesse võtta ka isiku käitumist vangistuses (distsiplinaarkaristuste puudmine, töötamine, osalemine sotsiaal ja sõltlastele mõeldud programmides, soov uimastitest loobuda) ning teda vabaduses eesootavaid tingimusi (elu- ja töökoha olemasolu), ei saa süüdimõistetut vabastada vaid tuginedes normikuulekale käitumisele vangistuses ja vabanemisel eesootavate headele tingimustele. Süüdlase ennetähtaegne vabastamine on alati kriminaalpoliitiline otsus ning kohtul on õiguskorra kaitsmise huvidest lähtuvalt õigus korduvalt kriminaalkorras karistatud isiku, kelle puhul on varem kriminaalhooldus luhtunud ning kes vaatamata varasemale karistatustele on jätkanud uute kuritegude toimepanemist, ennetähtaegsest vabastamisest keelduda.
7.Eeltoodut arvestades ja juhindudes KrMS § 390 ja 337 lg-st 1 tuleb jätta maakohtu määrus muutmata ja S. Matvejevi määruskaebus rahuldamata.

Aarne Sarjas

Maarika Kuusk

Mati Kartau

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.