Terje Tšapis süüdistuses KarS § 3313 lg 1 järgi lühimenetluses
Apelleeritud kohtuotsus
Viru Maakohtu (Narva kohtumaja) 13. veebruari 2014 otsus
Apellatsiooni esitajad
Ringkonnaprokurör Konstantin Rostovtsev ja kannatanu AS Norwes Metall esindaja Igor Sumarok
Prokurör
Viru Ringkonnaprokuratuuri Konstantin Rostovtsev
Süüdistatav
Terje Tšapis
ringkonnaprokurör
Isikukood: 46806060373; elukoht XXX, registreeritud aadressil XXX; Eesti Vabariigi kodanik; kõrgharidus; emakeel: eesti keel; töökoht: Tallinna kohtutäitur ja Narva kohtutäituri asendaja. Karistatus: varem kriminaalkorras karistamata Tõkendit kohaldatud ei ole. Kaitsja
vandeadvokaat Aadu Luberg
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Viru Maakohtu 13. veebruari 2014. a otsus täies ulatuses.
2.Teha uus otsus, millega mõista Terje Tšapis süüdi KarS § 3313 lg 1 järgi.
3.Mõista Terje Tšapisele KarS § 3313 lg 1 järgi rahaline karistus 120 päevamäära, s.o 8431 (kaheksa tuhat nelisada kolmkümmend üks) eurot ja 20 (kakskümmend) senti. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada seda karistust 1/3 võrra, mõistes lõplikuks karistuseks rahalise karistuse 80 päevamäära, s.o 5620 (viis tuhat kuussada kakskümmend) eurot ja 80 (kaheksakümmend) senti.
4.Tsiviilhagi rahuldada osaliselt, s.o õigusabikulude nõude osas, mõistes Terje Tšapiselt AS Norwes Metalli kasuks välja 5752 (viis tuhat seitsesada viiskümmend kaks) eurot ja 5 (viis) senti.
5.Apellatsioonid rahuldada.
6.Terje Tšapisel tasuda rahaline karistus Rahandusministeeriumi a/a EE891010220034796011 SEB Pank, EE932200221023778606 Swedbank, EE403300333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal või EE701700017001577198 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal. Maksekorraldusele märkida viitenumber 4100065019 ning selgitus: „Terje Tšapis 113-3352 rahaline karistus“.
7.Hüvitada Terje Tšapisele riigieelarveliste vahendite arvelt Advokaadibüroole Luberg ja Päts apellatsioonimenetluses õigusabi osutamise eest makstud tasu 1797 (üks tuhat seitsesada üheksakümmend seitse) eurot ja 60 (kuuskümmend) senti, sh käibemaks 299 (kakssada üheksakümmend üheksa) eurot ja 60 (kuuskümmend) senti.
8.Maakohtu poolt Terje Tšapisele riigieelarveliste vahendite arvelt hüvitamisele määratud kaitsjatasu kogusummas 10795,38 eurot jätta Terje Tšapisele hüvitamata.
9.Mõista Terje Tšapiselt välja kriminaalmenetluse kulud – kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopiate tegemise eest 0,90 eurot, tunnistaja sõidukulud 24,53 eurot ning sundraha 532,50 eurot – kokku 557 (viissada viiskümmend seitse) eurot 93 (üheksakümmend kolm) senti. Kriminaalmenetluse kulud (557,93 eurot) tuleb tasuda 30. päeva jooksul alates käesoleva otsuse jõustumisest Rahandusministeeriumi a/a SEB nr EE891010220034796011, Swedbank a/a nr EE932200221023778606, Danske Bank AS Eesti filiaal a/a nr EE403300333416110002 või Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal a/a nr EE701700017001577198. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049858 ning selgitus: „Terje Tšapis 1-13-3352 kohtukulud“.
10.Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada ringkonnakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kantselei kaudu teatavaks tegemisest. Kassatsioon esitatakse otsuse teinud ringkonnakohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistataval ja kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel.
ESIMESE ASTME KOHTU OTSUSE SISU
Viru Maakohtu 13.02.2014 otsusega mõisteti Terje Tšapis süüdistuses KarS § 3313 järgi õigeks.
I Süüdistus
1.Terje Tšapist süüdistatakse selles, et ta Tallinna kohtutäituri ja Narva kohtutäituri asendajana, vaatama sellele, et Harju Maakohtu 08.06.2009. a otsus tsiviilasjas nr 2-08-90923, millega kohus rahuldas XXX OÜ hagi Norwes Metall AS vastu, ei olnud jõustunud, millest teavitas kohtutäitur T. Tšapist esmakordselt Norwes Metall ASi esindaja Igor Sumarok 22.07.2009. a ja samal päeval Harju Maakohtu kantselei nooremreferent S.T. , teadvalt ebaseaduslikult, ilma kehtiva täitedokumendita, rikkudes TMS (Täitemenetluse seadustik) § 2 lg 1 p 1 sätestatut, arestis alljärgneva Norwes Metall AS-ile kuuluva vara: - 04.08.2009. a – Norwes Metall AS arveldusarvetel (Swedbank ja SEB pank) oleva raha kogusummas XXX krooni; - 10.08.2009. a – Norwes Metall AS-le kuuluva tootmismaa asukohaga: XXX linn (registriosa nr 3567508, katastritunnus 73501:003:0002). Seega oma tegevusega pani T. Tšapis toime kohtutäituri poolt vara teadvalt ebaseadusliku arestimise, s.o. KarS § 3313 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. II Maakohtu seisukoht süü tõendatuse osas
2.Kuulanud ära süüdistatava, kannatanu esindaja, uurinud kriminaalasja toimiku materjale, leidis maakohus, et T. Tšapise süü esitatud süüdistuses ei ole tõendatud. 2.1 Kohtuliku uurimise käigus tegi kohus kindlaks, et Harju Maakohtu 08.06.2009 kohtuotsus täitemenetluse algatamise momendil vastas TMS § 2 lg 1 p 1 ja §12 lg 1 nõuetele. Harju maakohtu 08.06.2009 otsusel nr 2-08-90923 on jõustumismärge: «kohtuotsus jõustus 21.07.2009». Samuti tegi kohus kindlaks, et täitemenetluse algatamine oli teostatud vastavuses TMS § 23 ja § 33. 2.1.1 Oluline on see, et kuivõrd täitemenetlus oli alustatud 21.07.2009 ning igal juhul seaduslikult, siis pidanuks süüdistuses sisalduma viited õigusaktidele, milliste sätteid siis süüdistatav edasiselt täitemenetlust läbi viies eiras, et see muutis tema käitumise ebaseaduslikuks. Seetõttu prokuröri viited süüdistusaktis TMS § 2 lg 1 p-le 1 on alusetud, need nõuded olid süüdistatava poolt täidetud menetluse algatamise momendil. 2.1.2 Juhul, kui täitemenetlus on juba algatatud ning kerkib üles selle peatamise või lõpetamise küsimus, juhindub kohtutäitur § 46 ja § 48, milledes on alused ammendavalt loetletud, kuid igal juhul peab menetluse peatamiseks või lõpetamiseks kohtutäituril olema nii § 46, 48 kui ka TMS § 2 lg 1 p 1 nõuetele vastav dokument. Nimetada kahte suulist teadet võlgniku esindajalt I. Sumarokilt ja maakohtu referendilt S.T. lt dokumentideks, mis vastavad täitedokumentidele kehtestatud nõuetele, ei saa. Kohtu arvamuse kohaselt ei olnud T. Tšapisel õigust menetlust lõpetada juhindudes ainult nendest suulistest teadetest. See tähendab, et kõik kohtutäiturile esitatavad dokumendid peavad olema ametlikud, TMS nõuetele vastavad. 2.2 Kriminaalasjas on Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumaja teatis Norwes Metall AS-ile kuupäevaga 05.08.2009, et Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumaja 08.06.2009 kohtuotsus tsiviilasjas nr 2-08-90923 (XXX OÜ hagi Norwes Metall AS vastu) ei jõustunud. 2.3 Kriminaalmenetluse lõpetamise määrusele esitatud kaebuses kinnitab AS Norwes Metall, et esitas eelnimetatud Harju Maakohtu 05.08.2009 teatise kohtutäitur T. Tšapisele 14. augustil 2009. Kuid selleks päevaks, s.o 14. august 2009, olid täiturile süüdistuses etteheidetavad arestimised juba
tehtud: arestimised 4. ja 10. augustil sooritas täitur enne tõsikindla teabe saamist otsuse mittejõustumise kohta. 2.4 Kohtutäitur T. Tšapisel oli õigus (TMS § 26 lg-st 2 tulenevalt), kuid mitte kohustus, ise pöörduda täitemenetluseks vajaliku teabe saamiseks kolmanda isiku poole. Samuti oli tal õigus (tulenevalt TMS § 12 lg-st 4), kuid mitte kohustus, lõpetada menetlus, kui selgub, et täitedokument on menetlusse võetud käesoleva paragrahvi nõudeid rikkudes. 2.5 Süüdistusaktis ei ole viidet õigusaktidele, miks pidi süüdistataval kahe isiku suulise informatsiooni pinnalt olema teave, et puudub kohane täitedokument, ehk et täidetav kohtuotsus tegelikult ei ole jõustunud. Sellise teavituse piisavaks lugemine oleks vastuolus toimingutele esitatavate nõuete proportsionaalsusega täitemenetluses. Kui ühelt poolt, et kohtulahend muutuks kehtivaks täitedokumendiks, nõutakse kohtulahendile kohtult kirjalikku jõustumismärget (pitsat, allkiri), siis teiselt poolt justkui piisaks eelneva olematuks muutmiseks kahe asjast huvitatud isiku suulisest teabest. 2.5.1 Süüdistuse kohaselt oli T. Tšapisel tõsikindel teadmine – et maakohtu lahend ei ole jõustunud – olemas ning see tulenes 22.07.2009 võlgniku esindajalt I. Sumarokilt ja maakohtu referendilt S.T. lt saadud teavitusest. Kohus sellega ei nõustu. Kohtuliku uurimise käigus tegi kohus kindlaks, et T. Tšapisel ei olnud käitumisaktide ajal - 04.08.2009 ning 10.08.2009 tõsikindlat teavet, et kohtuotsus ei olnud jõustunud. Järelikult süüdistatavale inkrimineeritava süüteo subjektiivse koosseisu obligatoorne element, s.o otsene tahtlus KarS § 3313 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise suhtes ei ole täidetud. Kuid otsene tahtlus on kohtupraktikas määratletud isiku kindla teadmise kaudu. 2.6 Täitemenetluse formaliseerituse printsiibi kohaselt peab kohtutäitur kontrollima, kas täitmiseks esitatud dokument vastab formaalselt seaduse nõuetele (TMS § 23 lg 3), kuid ta ei pea kontrollima täitedokumendi sisu materiaalõiguslikke asjaolusid. Formaliseerituse printsiipi väljendab eelkõige TMS § 2 lg 1 ja § 23 lg 1, mis kehtestab täitedokumentide loetelu. Kui kohtutäiturile esitatakse formaalsetele nõuetele vastav täitedokument, on ta selle alusel (veel sissenõudja avaldus) kohustatud algatama täitemenetluse. 2.7 Vaadeldaval juhul ei olnud võlgnik vaatamata sellele, et temale osutati vastavat õigusteenust (vt tsiviilhagi) valinud seadusest johtuvaid ja asjassepuutuvaid õiguskaitsevahendeid nagu näiteks täitemenetluse alustamise vaidlustamine, kohtuotsusel ehk täitedokumendil asuva jõustumismärke vaidlustamine (hagita menetluses toimub selle kaebuse läbivaatamine nö kiirkorras); ka apellatsioonkaebuse esitamisel ringkonnakohtule ei ole võlgnik taotlenud esialgse õiguskaitse korras täitemenetluse peatamist. 2.8 Kui kriminaalasjas on selgunud, et üks maakohtu nooremreferent (tunnistaja S.T. ) eksis jõustumismärke panemisel maakohtus, siis on selge, et ka maakohtu nooremreferendi allkirjaga 05.08.2009 kiri ei ole piisava õiguskindlusega dokument, nentimaks, et maakohtu otsuse jõustumismärge on ekslik. Selleks on vähemalt vaja kohtuniku (kohtukoosseisu) kirjalikku dokumenti. Kohtu arvates oli selleks kindlasti ringkonnakohtu määrus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise kohta. Kohus osundab ka Tallinna Ringkonnakohtu 07.09.2009 kirjale, kus ringkonnakohtunik kinnitab, et Norwes Metall AS ei ole kirjalikult pöördunud kohtu poole eksliku jõustumismärke annulleerimiseks.
2.9 Oluline on ka see, et niipea kui kohtutäitur T. Tšapis sai tõsikindlalt teada, et AS Norwes Metall apellatsioonkaebus on 01.09.2009 võetud ringkonnakohtu menetlusse, lõpetas ta 03.09.2009 täitemenetluse ning tagastas võlgnikule kinnipeetud rahasummad. 2.10 Kohus leidis, et kuna süüteokoosseis ei ole täidetud, siis tuleb kohtutäitur T. Tšapis talle esitatud süüdistuses õigeks mõista. Õigeksmõistva kohtuotsusega kaasneb automaatselt tsiviilhagi läbi vaatamata jätmine (KrMS § 310 lg 2 ). Seega tuleb AS Norwes Metall tsiviilhagi summas 13818 eurot ja 91 senti jätta läbi vaatamata.
APELLATSIOONIDES ESITATUD TAOTLUSTE SISU
3.Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni ringkonnaprokurör K. Rostovtsev, taotledes kaevatava kohtuotsuse tühistamist ning süüdistatava süüdimõistmist KarS § 3313 järgi. Prokuröri seisukohad on järgmised. 3.1 Ei saa nõustuda kohtu seisukohaga, et süüdistataval ei olnud vara arestimise ajal tõsikindlat teavet, et kohtuotsus ei olnud jõustunud. Selline teade oli Harju Maakohtu töötajalt S.T. lt. Vaatamata sellele, et süüdistatav teadis, et on olemas seaduslik takistus menetluse täitmiseks, arestis ta ikkagi võlgniku vara. 3.2 TMS § 126 lg 2 kohaselt võib kohtutäitur peatada täitemenetluse kohtutäituri tegevuse peale kaebuse esitamise puhul. Kriminaalasja materjalidest nähtub, et 23.07.2009 saabus kohtutäituri büroosse kannatanu vastuväide täitmisteatele. 3.3 Ekslikult leidis kohus, et süüdistusakt ei vasta KrMS § 154 lg 3 p-le 2 ja 3. Süüdistusaktis on selgesõnaliselt märgitud, milles T. Tšapist konkreetselt süüdistatakse, viitega õigusaktile. Mida täiendavat peaks veel süüdistusakt sisaldama, jääb arusaamatuks. Samuti leidis kohus ekslikult, et süüdistusakti viited TMS § 2 lg 1 p-le 1 on alusetud. Prokurör selgitab, et T. Tšapist ei süüdistata mitte selles, et ta 21.07.2009 alustas täitemenetlust, vaid selles, et ta ilma kehtiva täitedokumendita teadvalt ebaseaduslikult arestis vara. 3.4 Tuleb ka märkida, et kohtu osundused TMS § 23 lg-le 3 ja 26 lg-le 2 ei ole põhjendatud ega oma asja sisuliseks lahendamiseks mingit tähtsust. 3.5 Apellatsiooni esitas ka kannatanu AS Norwes Metall esindaja I. Sumarok, taotledes maakohtu otsuse tühistamist ning süüdistatava süüditunnistamist KarS § 3313 järgi. Apellandi põhjendused olid seejuures järgmised. 3.6 Kohtu poolt analüüsimata jäänud täitetoimiku materjalid kinnitavad asjaolu, et täitur oli teadlik asjaolust, et kohtuotsus ei ole jõustunud; kohtutäitur tegeles sihilikult jõustumata otsuse täitmisega, arestides sealhulgas ka kannatanu vara. 3.7 Täitmisteate kättesaamisel teatas AS Norwes Metall esindaja koheselt täiturile, et täitmisel olev Harju Maakohtu kohtuotsus pole jõustunud, kohtuotsuse peal olev jõustumismärge pandi valesti ning vastavat informatsiooni on võimalik kontrollida Harju Maakohtu kantseleis. Samas toimikus asub ka 22.07.2009 saadetud vastuväide/kaebus täituri tegevuse peale. Kohtutäitur kutsus võlgniku kaebuse lahendamisele alles 21.08.2009. TMS § 217 lg-st 3 tulenevalt oleks see kaebus pidanud olema lahendatud hiljemalt 15.08.2009. Täitur lahendas kaebuse tagantjärgi, kirjutades kaebuse lahendamise päevaks 21.08.2009. Arvestades asjaoluga, et täitur kutsus võlgniku kaebuse lahendamisele alles 21.08.2009, siis puudus täituril võimalus otsuse tegemiseks 21.08.2009.
3.8 Kaebuse lahendamise hetkel olid täituri käsutuses kõik dokumendid, mille alusel ta võinuks teha seaduspärased otsused. Vaatamata sellele, otsustas täitur jätkata AS-le Norwes Metall kuuluva vara arestimisega. 3.9 Tahtlust tuvastatakse tehes kindlaks, kas isikul on selge arusaamine sellest, mida ta teeb ning ka selle tõenäolistest tagajärgedest. Apellant rõhutab, et täitur on professionaalsete teadmistega isik.
Vastuväited apellatsioonidele
4.Prokuröri ja kannatanu esindaja apellatsioonidele esitas vastuväited süüdistatava T. Tšapise kaitsja, taotledes apellatsioonide rahuldamata jätmist. Kaitseargumendid olid kokkuvõtlikult järgmised. 4.1 Prokuratuuri apellatsioonis ei ole ühtki viidet õigusaktidele, miks pidi süüdistataval maakohtu nooremreferendi ja kannatanu esindaja suulise informatsiooni pinnalt olema piisava õiguskindlusega teave, et puudub kohane täitedokument, ehk et täidetav kohtuotsus tegelikult ei ole jõustunud. Prokuratuuri apellatsioonis ei vaidlustata asjaolu, et täitemenetlus Harju Maakohtu 08.06.2009 otsuse nr 2–08–90923 pinnalt oli 21.07.2009 alustatud seaduslikult kehtiva täitedokumendi alusel TMS § 2 lg 1 p 1 sätteid järgides. 4.2 Isiku tegevust saab käsitleda ebaseaduslikuna vaid siis, kui see on vastuolus seaduse ja/või teiste õigusaktidega. Seisukoht süüdistuse blanketsest iseloomust nähtub ka KarS §-st 3313, mille kohta õigusteoorias viidatakse täitemenetluse seadustikule kui õigusaktile, millele antud juhul peab tuginema. T. Tšapise tõhusa kaitseõiguse tagamiseks pidanuks temale süüdistuses etteheidetavate, väidetavalt ebaseaduslike vara arestimiste osas olema blanketne viide õigusnormile, millist kõnesolevad arestimised (04.08.2009 ja 10.08.2009) rikkusid. 4.3 Apellatsioonis on küll viide TMS §-le 46 lg 2 p 1, mille kohaselt võib kohtutäitur täitemenetluse peatada kohtutäituri peale kaebuse esitamise puhul, kuid see viide ei ole asjakohane, sest see on kohtutäituri õigus, mitte kohustus; selle sätte eiramist ei ole T. Tšapisele süüdistuses inkrimineeritud; menetluslikult on ka hilja seda käitumist T. Tšapisele nüüd ette heita; kannatanu 23.07.2009 vastuväide täitmisteatele ei ole käsitletav kaebusena TMS § 46 lg 2 p 1 mõttes. Samas on TMS §-s 46 lg 1 loetletud alused, mil kohtutäitur on imperatiivselt kohustatud täitemenetluse peatama. Neid aluseid ega ole need ka süüdistuses ära toodud. 4.4 I. Sumoroki ja S.T. suulise teavituse piisavaks lugemine täitemenetluse peatamise ja/või lõpetamise alusena oleks selges vastuolus toimingutele esitatavate nõuete proportsionaalsusega täitemenetluses: kui ühelt poolt muutuks kohtulahend kehtivaks täitedokumendiks kirjaliku jõustumismärkega, siis teiselt poolt piisaks justkui eelneva olematuks muutmiseks kahe asjast huvitatud isiku suulisest teabest. 4.5 Võlgnik ei ole valinud seadusest johtuvaid ja asjassepuutuvaid õiguskaitsevahendeid. 4.6 Apellatsioonis taotleb kannatanu vaid ja ainult süüdistatava T. Tšapise süüdimõistmist, tsiviilhagi läbi vaatamata jätmise osas maakohtu apelleeritava otsuse tühistamist kannatanu ei taotle. T. Tšapise kaitsja parima teadmise kohaselt ei ole kannatanu apellatsiooni muutnud/täiendanud, mistõttu ei ole aktuaalne rääkida võimalikest seisukohtadest seoses tsiviilnõudega.
4.7 Kannatanu esitatud seisukohad apellatsioonis ei anna alust apelleeritava kohtuotsuse tühistamiseks.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
5.Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kohtuasja materjalide, maakohtu otsuse ning apellatsioonide väidetega, leiab, et kaevatav kohtuotsus kuulub tühistamisele materiaalõiguse väära kohaldamise tõttu ning süüdistatav T. Tšapis tuleb KarS § 3313 lg 1 järgi mõista süüdi. Sellesisulist seisukohta põhistab kohus järgnevalt.
6.Kokkuvõtlikult ei ole apellatsioonimenetluses vaidlust järgmistes faktilistes asjaoludes, millest joonistub ühtlasi välja läbivaadatava kriminaalasja faabula: 1) Harju Maakohtu 08.06.2009 otsusega tsiviilasjas nr 2-08-90923 rahuldati XXX OÜ hagi AS Norwes Metall vastu; 2) 20.07.2009 esitas AS Norwes Metall Harju Maakohtu 08.06.2009 otsusele apellatsioonkaebuse; 3) 21.07.2009 lisas Harju Maakohtu nooremreferent S.T. Harju Maakohtu 08.06.2009 otsusele tsiviilasjas nr 2-08-90923 jõustumismärke; 4) 21.07.2009 esitas XXX OÜ (sissenõudja) avalduse kohtutäitur T. Tšapisele täitemenetluse algatamiseks; 5) 21.07.2009 rahuldas kohtutäitur T. Tšapis avalduse ja alustas täitemenetlust nr 169/2009/1874; 6) 22.07.2009 kell 9.20 toimetati võlgnik AS Norwes Metallile kätte täitmisteate akt, mille vastuvõtmisest võlgnik keeldus; 7) 22.07.2009 kell 11.30 helistas Harju Maakohtu nooremreferent S.T. kohtukantseleist täitur T. Tšapisele ning teatas, et jõustumismärge Harju Maakohtu 08.06.2009 otsusel on ekslik ja seadustühine, saates täiturile ka samasisulise e-kirja; 8) 22.07.2009 kell 14.06 saatis kannatanu AS Norwes Metalli seaduslik esindaja A. Polupan täituri täitmisteatele vastuväite, osundades, et Harju Maakohtu 08.06.2009 otsus ei ole jõustunud; 9) 04.08.2009 vara hoiusel või arveldusarvel arestimise aktiga arestis kohtutäitur T. Tšapis AS Norwes Metalli krediidiasutuste arveldusarvetel oleva raha kogusummas XXX krooni; 10) 10.08.2009 esitas kohtutäitur T. Tšapis avalduse keelumärke seadmiseks tootmismaale asukohaga XXX linn (registriosa nr 3567508, katastritunnus 73501:003:0002).
7.Süüdistus on T. Tšapisele esitatud KarS § 3313 lg 1 esimese alternatiiv-akti, s.o kohtutäituri poolt teadvalt vara ebaseadusliku arestimise järgi. Kirjeldatud teo objektiivse koosseisu realiseerimiseks peab olema seega tuvastatud, et kohtutäitur arestis vara ebaseaduslikult. Süüdistatavale omistatava kuriteo objektiivne külg on ringkonnakohtu hinnangul täidetud ning seda järgmistel asjaoludel. 7.1 Mille üle kaebemenetluses küll ei vaielda, kuid mida kriminaalkolleegium peab vajalikuks esiti toonitada, on, et süüdistatavale ei ole etteheidetav täitemenetluse algatamine. Riigikohtu tsiviilkolleegiumi praktikas on kestvalt konstateeritud, et täitemenetluses kehtib formaliseerituse printsiip, mille kohaselt peab kohtutäitur kontrollima, kas täitmiseks esitatud dokument vastab formaalselt seaduse nõuetele, kuid ta ei pea kontrollima materiaalõiguslikke asjaolusid. Kui kohtutäiturile esitatakse formaalsetele nõuetele vastav täitedokument, on ta kohustatud selle ja sissenõudja avalduse alusel algatama täitemenetluse (RKTKm nr 3-2-1-132-07, p 11; RKTKm nr 32-1-119-02, p 8). Nagu on tuvastatud, esitas XXX OÜ (sissenõudja) 21.07.2009 avalduse koos jõustumismärkega Harju Maakohtu 08.06.2009 otsuse tsiviilasjas nr 2-08-90923 T. Tšapisele täitemenetluse algatamiseks. Nii oli kohtutäituril sissenõudja avaldus ja täitedokument (TMS § 2 lg 1 p 1), et menetlus TMS § 23 lg 1 kohaselt läbi viia. Seega, nõustudes siinjuures maakohtuga, leiab ringkonnakohus, et T. Tšapisel oli iseenesest kohustus täitemenetlus algatada.
7.2 Küll aga ei nõustu ringkonnakohus maakohtu poolt eeltoodust tehtud järeldusega nagu muudaks täitemenetluse algatamise kohustus täitemenetluse automaatselt õiguspäraseks. Ringkonnakohtu arvates on asjaolu, et Harju Maakohtu 08.06.2009 otsus täitemenetluse läbiviimisel (sh vara arestimise kuupäevadel) jõustunud ei olnud, väljaspool vaidluseset ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks sellele enamat tähelepanu pöörata. Edasi osundab kriminaalkolleegium asjakohastele sätetele, mille alusel tuleb lahendatavas kriminaalasjas nentida täitemenetluse ebaseaduslikkust. Jõustumata kohtulahendit ei või täita esiteks tulenevalt TMS § 2 lg 1 p-st 1, mille kohaselt on täitedokumendiks jõustunud kohtulahend. TMS § 12 lg 1 sätestab, et täitmisele võetakse muuhulgas jõustunud kohtulahend, millel on jõustumismärge. Taas mainib täitemenetluse seadustik jõustunud kohtulahendit, kusjuures jõustumismärge on sellele lisaeelduseks. Samuti ei või tsiviilasjas jõustumata kohtulahendit täita ka TsMS § 461 lg 1 alusel, mis sätestab, et kohtuotsus täidetakse pärast jõustumist, välja arvatud juhul, kui kohtuotsus kuulub viivitamatule täitmisele. Olgu märgitud, et viivitamatule täitmisele Harju Maakohtu 08.06.2009 tsiviilasjas nr 2-08-90923 otsus ei kuulunud. Osutatud sätetest johtub, et kohtulahendi täitmine täitemenetluses on ainuvõimalik jõustunud kohtulahendi puhul. Teisisõnu, jõustumata kohtulahend on täitemenetluse läbiviimiseks absoluutne takistus ning kõik kohtutäituri toimingud, mis on sooritatud jõustumata kohtulahendi alusel algatatud täitemenetluse käigus, on täitemenetluse algatamisest peale õigustühised. 7.3 Ka vastavalt kohtupraktikale tuleb asuda seisukohale, et kohtutäituri jaoks täitemenetluse läbiviimise formaalsete eelduste täitmine ei tähenda, et täitemenetlus oleks seaduslik, otse vastupidi. Riigikohtu tsiviilkolleegiumi varasemas praktikas on märgitud, et jõustumismärge kohtuotsusel loob küll kohtutäituri jaoks eelduse, et otsus on jõustunud ja et ta võib seda täita, kuid ei muuda jõustumata otsust jõustunuks (RKTKo 3-2-1-152-04, p 15). Sel juhul puudub täitemenetluse algatamiseks õiguslik alus, mis ühtlasi tähendab, et täitetoimingud on tehtud õigusliku aluseta (viidatud lahend, p 19). Jõustumata kohtuotsuse puhul puudub täitedokument, mille alusel täitemenetlust läbi viia, ning algatatud täitemenetlus tuleb lõpetada (viidatud lahend, p 16). Sellesisuline alus täitemenetluse lõpetamiseks on sätestatud TMS § 48 lg 1 p-st 7, mille kohaselt lõpetab kohtutäitur täitemenetluse selle põhjendamatul alustamisel täitemenetluse tingimuste täitmata jätmise tõttu. Märkimisväärselt on T. Tšapis samal alusel lõpetanud täitemenetluse 03.09.2009, põhjendades oma otsust sellega, et Harju Maakohtu 08.06.2009 otsus tsiviilasjas nr 2-08-90923 ei ole jõustunud ning seega ei ole täitedokumendile kehtestatud nõuded täidetud (vt I kd, tl 78). 7.4 Seega, erinevalt maakohtust, leiab kriminaalkolleegium, et süüdistatav viis täitemenetluse läbi ilma õigusliku aluseta, s.o kehtiva täitedokumendita, mistõttu ei vaja enamat argumenteerimist see, et ka vara arestimine oli ümberlükkamatult ebaseaduslik. Sellega loeb ringkonnakohus tuvastatuks, et süüdistatav realiseeris KarS § 3313 lg 1 objektiivse koosseisu.
8.Kaebemenetluse põhiküsimus seisneb KarS § 3313 lg 1 subjektiivse koosseisu täidetuses. Subjektiivsest küljest eeldab KarS § 3313 lg-s 1 positiveeritud kuritegu otsest tahtlust (millele viitab sõna „teadvalt“). Selle tahtluse liigi tuvastamisel on Riigikohus osundanud käibivas karistusõigusdogmaatikas omaksvõetud arusaamale, et otsene tahtlus (KarS § 16 lg 3) seisneb toimepanija süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemise kindlas teadmises ning vähemalt selle möönmises. Tuleb toonitada, et otsustava tähtsusega on just toimepanija kindla teadmise tuvastamine ehk tahtluse intellektuaalne element (RKKKo nr 3-1-1-50-13, p 13.4; vt ka RKKKo nr 3-1-1-31-07, p 9.2). Lisaks sellele tuletab ringkonnakohus meelde, et süüdistatava tahtlust hinnatakse just kuriteo toimepanemise aja seisuga. Nendest õigusteoreetilistest arusaamadest lähtudes on kriminaalkolleegium järgmistel seisukohtadel.
8.1 Kõigepealt kordab ringkonnakohus kriminaalasjas tuvastatut (vt p 6): päev pärast täitemenetluse algatamist, s.o 22.07.2009 teatas Harju Maakohtu nooremreferent S.T. kohtukantseleist T. Tšapisele, et jõustumismärge Harju Maakohtu 08.06.2009 otsusel on ekslik; seda teadet kinnitas S.T. enda sõnul ka süüdistatavale saadetud e-kirjaga (vt I kd tl 38 ja 66). Samal päeval saatis kannatanu AS Norwes Metalli seaduslik esindaja täituri täitmisteatele vastuväite, põhjendusel, et Harju Maakohtu 08.06.2009 otsus ei ole jõustunud (I kd, tl 69-71). Neil asjaoludel märgib kriminaalkolleegium, et T. Tšapisele sai isiklikult vaid päev pärast täitemenetluse algatamist, s.o 22.07.2009, kahelt isikult faktiliselt teatavaks, et kohtuotsusele märgitud jõustumismärge on ebaõige. Oluline on, et see asjaolu tehti süüdistatavale teatavaks (enne kannatanu esindajat) Harju Maakohtu nooremreferendilt, s.o kohtuametnikult (nii suuliselt kui ka kirjalikult). S.T. teadet ei olnud süüdistataval mitte mingit alust jätta tähelepanuta. Liiatigi leidis nooremreferendi S.T. teade samal päeval kinnitust kannatanu seadusliku esindaja samasisulise vastuväitega täitmisteatele. Soostuvalt prokuröriga leiab kriminaalkolleegium, et T. Tšapisel oli seega 22.07.2009 küllaldane alus täitemenetluse lõpetamiseks. Nii on esimese astme kohtu seisukoht, et süüdistataval ei olnud õigust osundatud kahe teate alusel täitemenetlust lõpetada, ekslik; ringkonnakohus leiab, et T. Tšapis oli selleks lausa kohustatud (pidades meeles käesoleva otsuse p-des 7.2 ja 7.3 leitut). 8.2 Eelpool viidatud Riigikohtu otsuses nr 3-2-1-152-04 p-s 19 märkis tsiviilkolleegium, et kohtutäitur ei ole heauskne eelkõige siis, kui tal peab asjaolude kohaselt tekkima (vähemalt mõistlik) kahtlus otsuse jõustumismärke õigsuse osas (näiteks dokumendi võltsituse kahtlus; kohtutäiturile dokumendi esitamine, mille kohaselt otsus ei ole jõustunud vms). Nagu kriminaalkolleegium juba põhimõtteliselt järeldas, jätkas T. Tšapis põhjendamatult (isegi mitte kontrollides kohtuametnikult ja kannatanu esindajalt saadud teabe sisu) täitemenetluse läbiviimist, arestides menetluse käigus võlgnikule kuuluva vara. Nii tegutses süüdistatav võlgniku suhtes ilmselgelt pahauskselt. Ringkonnakohus lisab, et süüdistatav on kohtutäitur, s.o sõltumatut avalikõiguslikku ametit pidav isik (KTS § 2), kes peab täitma oma ametikohustusi erapooletult ja hoolsalt, juhindudes oma tegevuses täitemenetluse seadustikust. Kohtutäiturite puhul saab (ja tuleb) eeldada täitemenetluse regulatsiooni üksikasjalikku tundmist. Kirjeldatu põhjal tuleb ringkonnakohtu hinnangul jaatada T. Tšapisel kindla teadmise olemasolu arestimise ebaseaduslikkusest. Ehk siis, omades kindlat teadmist (kohtuametnikult ja seda kinnitavalt kannatanu esindajalt saadud teabe taustal), et tal pole jõustunud kohtulahendit (s.o puudub põhieeldus täitemenetluse algatamiseks), arestis T. Tšapis ikkagi võlgnikule kuuluva vara. Selliselt toimides pani süüdistatav temale inkrimineeritava teo vastuvaidlematult toime otsese tahtlusega.
9.Seega on T. Tšapise tegu koosseisupärane. Kuivõrd õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid T. Tšapise puhul ei ole tuvastatud, vastutab ta KarS § 3313 lg 1 järgi. Leides, et süüdistatava tegu ei subsumeeru KarS § 3313 lg 1 alla, kohaldas maakohus seega vääralt materiaalõigust ning kaevatav kohtuotsus kuulub tühistamisele.
10.Karistuse mõistmisel juhindub kriminaalkolleegium KarS §-st 56, põhistades kõigepealt T. Tšapise süü suurusest lähtuvalt temale mõistetava sanktsiooniliigi valikut, arvestades seejuures ka muid karistuse kohaldamise põhialuseid (sh isikulisi asjaolusid). Koheselt tuleb märkida, et ühtki sellist erandlikku asjaolu, mis tingiks süüdistatavale vangistuse mõistmise, ei esine. Nii leiab kriminaalkolleegium, et T. Tšapisele on kohane ja proportsionaalne mõista rahaline karistus. T. Tšapise süüd vara ebaseaduslikul arestimisel hindab kohus keskmisest väiksemaks. Süüdistatav viis täitemenetluse läbi küll põhjendamatult, arestides ebaseaduslikult kannatanu vara, kuid täitemenetluse algatas ta nõuetekohaselt (st formaliseerituse printsiipi järgides). Ehkki T. Tšapis arestis küllalt suures väärtuses kannatanu vara (04.08.2009 raha kogusummas XXX krooni; 10.08.2009 tootmismaa), ei saa arvestamata jätta tema teojärgset käitumist: nimelt lõpetas ta
03.09.2009 täitemenetluse, kandis kannatanule arestitud raha tagasi ning lasi kustutada kinnisasjalt keelumärke. Peale süü suuruse ei tingi rangemat karistusmeedet süüdistatavale ka tema isikust lähtuvad asjaolud, pidades eeskätt silmas tema varasemat elukäiku (kriminaalkorras karistamata). Toodud asjaolude alusel mõistab ringkonnakohus, nagu märgitud, T. Tšapisele rahalise karistuse. 10.1 Vastavalt kohtupraktikale ja sanktsiooniõigusdogmaatikale võtab ringkonnakohus karistuse mõistmisel lähtepunktiks rahalise karistuse keskmise määra, s.o 265 päevamäära. Konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr saadakse tema süü suuruse ning karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude tuvastamisel (RKKKo nr 3-1-1-77-11, p 11; RKKKo nr 31-1-52-13, p 19). Süü tingib T. Tšapisele rahalise karistuse selle karistuse alammäära ja keskmise määra vahele. Tuleb nentida, et karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid tema puhul ei esine, mistõttu karistuse määra need ka ei nihuta. Lisaks isiku süüle tuleb KarS § 56 kohaselt isikule karistuse mõistmisel arvestada ka eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid (RKKKo nr 3-1-1-76-12, p 7; RKKKo nr 3-1-1-52-13, p 19). Kriminaalkolleegium leiab, et süüdistatava varasem elukäik ei nõua tema mõjutamiseks õiguskuulekusele karistuse määra korrektuuri tegemist. Üldpreventiivse kaalutlusena tuleb küll arvestada seda, et riik peab andma ühiskonnale signaali, et avalik-õiguslikus ametis, s.o võimupositsioonil olevaid isikuid, kes tegutsevad oma ametiülesannete käigus pahauskselt, karistatakse, ei mõjuta aga ka see antud juhul karistuse määra, mille tingib T. Tšapise süü. Neid asjaolusid kogumis arvestades mõistab kriminaalkolleegium T. Tšapisele rahalise karistuse 120 päevamäära ulatuses. 10.2 Kohus arvutab rahalise karistuse päevamäära suuruse süüdimõistetu keskmise päevasissetuleku alusel (KarS § 44 lg 2). Kohtuasja materjalidele on lisatud teatis kahtlustatava keskmise päevasissetuleku kohta (I kd, tl 101), milles on nõuetekohaselt järgitud Vabariigi Valitsuse 13.08.2002 määrusega nr 264 kinnitatud keskmise päevasissetuleku arvutamise, keskmisest päevasissetulekust mahaarvamiste tegemise, elatustaseme väljaselgitamise ning keskmise päevasissetuleku arvutamiseks ja elatustaseme väljaselgitamiseks vajalike andmete väljanõudmise, esitamise ja vormistamise korra §-i 7 ning saadud süüdistatava keskmiseks päevasissetulekuks 70,26 eurot. Niisiis, mõistes süüdistatavale rahalise karistuse 120 päevamäära ulatuses, vastab see summale 8431,20 eurot. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendab kohus seda karistust 1/3 võrra, ehk määrani 80 päevamäära, s.o 5620,80 eurot.
11.Puutuvalt tsiviilhagisse märgib kriminaalkolleegium järgmist. 11.1 Kohtule esitatud vastuväidetes osutab kaitsja, et kannatanu esindaja apellatsioonis ei taotleta kaevatava kohtuotsuse tühistamist tsiviilhagi läbi vaatamata jätmise osas, seega ei ole võimalik võtta seisukohta tsiviilnõude põhjendatuses. See kaitsearusaam on ringkonnakohtu hinnangul ekslik. Kohtuotsuse tegemisel tuleb kohtul obligatoorsena lahendada muuhulgas KrMS § 306 lg 1 p 11 kohaselt küsimus sellest, kas ja millises ulatuses tsiviilhagi rahuldada. Õigeksmõistva otsuse tegemine toob KrMS § 310 lg 2 alusel automaatselt kaasa tsiviilhagi läbi vaatamata jätmise, muid võimalusi nimetatud säte ette ei näe. Kuid süüdimõistva otsuse tegemisel otsustab kohus, kas rahuldada tsiviilhagi täielikult või osaliselt või jätta see rahuldamata või läbi vaatamata (KrMS § 310 lg 1). Selle üle otsustamiseks hindab kohus tsiviilhagis esitatud nõude materiaalõiguslikku alust ja põhjendatust (olgu märgitud, et süüdimõistva otsuse tegemisel saab tsiviilhagi läbi vaatamata jätta üksnes kindlatel menetlusõiguslikel alustel, nagu nt KrMS § 271 lg 2, § 272 lg 2). Juhul, kui apellatsioonikohus tühistab esimese astme õigeksmõistva otsuse ning teeb süüdimõistva kohtuotsuse, tuleb kohtul anda seega õiguslik hinnang tsiviilhagile, seda olenemata prokuröri või kannatanu esindaja vastavasisulisest apellatsioonitaotlusest. Vastasel juhul jääks tsiviilhagi lahendamata, mis rikuks KrMS § 306 lg 1 p-s 11 sisalduvat nõuet kohtuotsusele.
11.2 Tsiviilhagis nõuab AS Norwes Metall esiteks otsest varalist kahju kogusummas 90 000 krooni, s.o 5752,05 eurot, kohtumenetluse eelselt kantud õigusabikulude eest. Vastavasisuline nõue on oma olemuselt tsiviilnõue, mille aluseks on ringkonnakohtu hinnangul VÕS § 115 lg 1 ja § 128 lg 3. Õigusabikulude suuruseks märgib kannatanu 90 000 krooni, sh käibemaks 15 000 krooni, mida tõendavad tsiviilhagile lisatud 29.10.2009 arve nr 302 (I kd, tl 89) ja maksekorralduse koopia (I kd, tl 90). Kahju nõue seisneb juriidilisele teenusele kulutatud aja eest (kokku 60 tundi) nõutavas summas, mis puudutas otseselt kohtutäituri õigusvastase tegevusega seotud asja lahendamist, sh dokumentide ettevalmistamist ja koostamist ning erinevates organisatsioonides esindamist. Kriminaalkolleegium leiab, et osundatud kohtuväliselt kantud õigusabikulu oli põhjendatud – kannatanu pöördus juriidilise teenuse poole kohtutäituri tegevuse pärast, õigusabi tõi kaasa märgitud kulu – ning selles osas tuleb tsiviilhagi rahuldada, mõistes T. Tšapiselt AS Norwes Metalli kasuks välja 5752,05 eurot. 11.3 Veel nõuab AS Norwes Metall saamata jäänud tulu (VÕS § 128 lg 4) summas 126 219 krooni, s.o 8066,86 eurot seoses arveldusarve arestimisega. Ehkki tsiviilhagis on näidatud ära nõudesumma arvutuskäik ning selle aluseks olnud asjaolusid puudutab kannatanu esindaja põgusalt ka kohtuistungil, ei ole tsiviilhagi saamata jäänud tulu osas motiveeritud ning on jäänud tõendamata. Kuivõrd see puudus enam kõrvaldatav ei ole, rahuldab kriminaalkolleegium tsiviilhagi osaliselt, s.o õigusabikulu 5752,05 euro osas.
12.Lähtudes eeltoodust ning juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 4, § 338 p-st 2 ja § 340 lg 4 p-st 2 tühistab Tartu Ringkonnakohus maakohtu otsuse täies ulatuses ning teeb uue otsuse, millega mõistab süüdistatava T. Tšapise süüdi KarS § 3313 lg 1 järgi ning mõistab talle rahalise karistuse 120 päevamäära, s.o 8431,20 eurot. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendab kohus seda karistust 1/3 võrra, mõistes lõplikuks karistuseks rahalise karistuse 80 päevamäära, s.o 5620,80 eurot. Tsiviilhagi tuleb osaliselt rahuldada, s.o õigusabikulude nõude osas, mõistes T. Tšapiselt AS Norwes Metalli kasuks välja 5752,05 eurot. Apellatsioonid tuleb rahuldada.
13.Viimaks lahendab ringkonnakohus kriminaalmenetluse kulude hüvitamise küsimuse. Maakohus jättis KrMS § 181 lg 1 alusel kriminaalmenetluse kuluna kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopiate tegemise eest 0,90 eurot ning tunnistaja sõidukulud 24 eurot ja 53 senti riigi kanda. Ning süüdistatava poolt kaitsjale makstud tasu kogusummas 10795 eurot ja 38 senti (09.09.2009 arve nr 307a summas 30240 krooni (1932,69 eurot), millest õigusabikulud 25200 krooni ning käibemaks 5040 krooni; 01.10.2009 arve nr 328a summas 30240 krooni (1932,69 eurot), millest õigusabikulud 25200 krooni ning käibemaks 5040 krooni; 13.05.2013 arve nr 143a summas 3780 eurot, millest õigusabikulud 3150 eurot ja käibemaks 630 eurot; 27.01.2014 arve nr 026a summas 3150 eurot, millest õigusabikulud 2625 eurot ja käibemaks 525 eurot) määras kohus riigieelarveliste vahendite arvelt hüvitamiseks T. Tšapisele. 13.1 KarS § 191 lg 3 kohaselt võib ringkonnakohus teha kohtuotsuse peale esitatud apellatsiooni läbi vaadates uue kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse kulude vaidlustamisest sõltumata. Pidades meeles T. Tšapise süüdimõistmist, otsustab kriminaalkolleegium ümber maakohtu kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse. Nii jätab ringkonnakohus KrMS § 180 lg 1 alusel maakohtu väljamõistetud menetluskulud, s.o kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopiate tegemise eest 0,90 eurot ning tunnistaja sõidukulud 24,53 eurot T. Tšapise kanda. Sellele lisandub menetluskuluna KrMS § 175 lg 1 p 9 järgi süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 532,50 eurot. Seega kokku tuleb T. Tšapisel hüvitada menetluskulud summas 557,93 eurot. Maakohtu poolt riigieelarveliste vahendite arvelt süüdistatavale hüvitamisele määratud kaitsjatasu kogusummas 10795,38 eurot T. Tšapisele hüvitamisele ei kuulu.
14.Kaitsja on esitanud taotluse apellatsioonimenetluses kantud õigusabikulude, s.o 2520 euro (sh käibemaks) hüvitamiseks. KrMS § 175 lg 1 p 1 kohaselt on menetluskuluks muuhulgas valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu, mis on tekkinud seoses kriminaalmenetlusega. Selle tasu suuruse mõistlikkuse otsustamise juures tuleb silmas pidada nii kaitsja ühe tööühiku hinda (nt õigusabi tunnihind) kui ka osutatud õigusteenuse vajalikkust (vt RKKKo 3-1-1-99-11, p 9). Kriminaalkolleegiumi hinnangul on osutatud õigusteenus olnud tervikuna vajalik ja selleks kulunud aeg põhjendatud. Ülemääraseks tuleb aga pidada õigusabi eest makstud tunnihinda. Kaitsja taotlusele lisatud arve kohaselt on õigusabi osutatud kokku 10,7 tundi, mille eest on õigusabi tunnihinnaks olnud seega 187 eurot (lisandub käibemaks). Ringkonnakohus leiab, et õigusabi tunnihinna mõistlikuks suuruseks tuleb lugeda 140 eurot, millele lisandub käibemaks. Tühistades maakohtu lahendi (juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 4), tuleb ringkonnakohtul jätta apellatsioonimenetluse kulud, s.o valitud kaitsja tasu KrMS § 185 lg 1 alusel riigi kanda. Eeltoodust tulenevalt tuleb T. Tšapisele hüvitada apellatsioonimenetluses õigusabi eest makstud tasu 1498 eurot, millele lisandub käibemaks, seega kokku 1797,60 eurot, sh käibemaks 299,60 eurot.
Aarne Sarjas
Maarika Kuusk
Mati Kartau
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.