Kohtulahend

1 (4)

Riigi tuludesse tasutav summa kokku on 1475,09 eurot, mille tasumiseks tuleb teha alates maikuust 2014 igakuiselt makse summas 245,85 eurot kuni kogu summa tasumiseni. Menetluskulu hüvitis 1125,09 eurot ja makse riigi tuludesse 350 eurot tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvele nr EE891010220034796011 SEB Eesti Ühispangas või arvele nr. EE932200 221023778606 Swedbangas või arvele nr. EE403300333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaalis, viitenumber kõigil juhtudel 2800049874. Selgituseks märkida: Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja otsus nr 1-13-10714 „menetluskulu“ või „makse riigi tuludesse“. Kui Silvia Ingver ei täida temale pandud kohustusi, uuendab prokuratuuri taotlusel kohus kriminaalmenetluse oma määrusega (KrMS § 202 lg.6). Määrus jõustub selle tegemisest. Edasikaebamise kord Määruse peale ei saa määruskaebust esitada.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Tartu Maakohtule esitati 28.11.2013.a. menetlemiseks üldmenetluses Silvia Ingveri kohta esitatud süüdistus KarS § 121 järgi, süüdistusakt kriminaalasjas nr 1-13-110714. SILVIA INGVER ́it süüdistatakse selles, et tema 01.07.2013 kella 13:00 ajal Jõgeva alevikus xxxxxxxxxxxx, so enda elumaja lähedal eelnevalt xxxxxxxxxxxxxxx tekkinud sõnavahetuse käigus korduvalt lükkas kannatanuga kaasas olnud lapsevankrit, kus istus 3 aastane lapselaps ja seejärel tahtlikult viskas maast võetud kiviga xxxxxxxxxxxxx suunas tabades teda näo vasema põsepoole piirkonda tekitades valu ja naha pindmise vigastusekerge hüpereemilise ala vasema sarna piirkonda, kahjustades sellega teise inimese tervist. Seega Silvia Ingver pannes toime teise inimese tervise kahjustamise ja valu tekitanud kehalise väärkohtlemise, pani toime KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kohus pidas asjas eelistungi, andis süüdistatava kohtu alla ja arutas asja üldmenetluses kohtuistungil 27.01.2014.a. 27.01.2014 kohtuistungil esitati taotlus kohtupsühhiaatriaekspertiisi määramiseks S.Ingverile, kohus määras ekspertiisi. Pärast ekspertiisiakti saamist jätkas kohus asja arutamist kohtuistungil 24. aprillil 2014.a. Kohtuistungil käsitlesid menetlusosalised võimalust lõpetada kriminaalasja menetlus KrMS § 202 alustel. Kohus tegi istungil vaheaja, võimaldamaks menetlusosalistel arutleda väljavaateid sellise võimaluse kasutamiseks. Ringkonnaprokurör Anneli Hinto poolt esitati taotlus Silvia Ingveri süüasjas menetlus lõpetada KrMS § 202 lg.1 alusel, kuna Silvia Ingveri süü ei ole suur ja ta on nõus hüvitama nõutavad kulud. Prokurör taotleb KrMS § 202 lg.2 p.2 alusel riigi tuludesse makstava summa suuruseks määrata 350 eurot. See summa on seotud miinimumpalgaga ja rakendatakse kõigi samadele kriteeriumidele vastavate isikute suhtes (nt alaealised ja pensionärid).

2 (4)

Kohus küsitles Silvia Ingverit selle kohta, kas ta saab aru, millise lahendusega on tegemist, kas ta on nõus sellise lahendusega ja kas ta on nõus hüvitama riigi tuludesse nõutavad summad- senised menetluskulud ja riigi tuludesse makstav kindel summa 350 eurot, kokku umbes 1475 eurot. Silvia Ingveri vastused kohtule võimaldavad järeldada, et ta on õigesti aru saanud neil alustel kriminaalmenetluse lõpetamise olemusest, ta soovib menetluse lõpetamist ja on nõus hüvitama temalt nõutavad summad. S.Ingver arutles selle üle, et tal on võimalik maksta kogu nõutav summa korraga või kasutada võimalust maksta kuni kuue kuu jooksul. Kohus selgitas S.Ingverile kohustuste täitmata jätmise tagajärgi KrMS § 202 lg.6 kohaselt. Silvia Ingveri kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Valli Murde taotles asjas menetluse lõpetamist KarMS § 202 alusel. Kohtu seisukoht Kohus leiab, et esitatud taotlus on põhjendatud ning tuleb rahuldada. KrMS § 202 lg 1 järgi kui kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu ja selles....süüdistatava isiku süü ei ole suur ning ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda kulud ning kui kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi, võib prokuratuur... taotleda, et kohus kriminaalmenetluse lõpetaks. Silvia Ingverit süüdistatakse teise astme kuriteos. Kohus on läbi viinud kohtuliku uurimise, s.h. küsitlenud S.Ingverit, uurinud tema kohta antud kohtupsühhiaatriaeksperdi arvamust. Selle tulemusena on kohus veendumusel, et kriminaalmenetluse lõpetamine käesolevas asjas ei kahjusta õiguskorra kaitsmise huvisid ega riiva KrMS §-s 6 sätestatud kriminaalmenetluse kohustuslikkuse põhimõtet. Seadusandja on näinud ette võimaluse lõpetada kriminaalmenetlus süüdistatavate suhtes, kui nad on valmis hüvitama kuriteoga tekitatud kahju ja tasuma kriminaalmenetluse kulud ja on nõus võtma endale täiendavaid kohustusi ja kui nende süü toimepandud teos ei ole suur ja kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. Käesolevas asjas on süüdistatav nõus tasuma menetluskulud määratud tähtaja jooksul ja tegema makse riigi tuludesse. Need on KrMS § 202 alusel kriminaalmenetluse lõpetamise formaalsed eeldused ja need eeldused on käesolevas asjas olemas. Esitatud süüdistuse kvalifikatsioon KarS § 121 järgi ehk vägivallateos tähendab, et toimepandud süütegu ei lõppenud ränkade tagajärgedega. Sellest saab järeldada, et süüdistatava süü (arvestades üldist karistusõiguslikku kataloogi) ei saa olla suur. Süüteos on üks kannatanu. Käesolevaks ajaks on kannatanu huvi realiseeritud- asjas on toimunud täiemahuline kohtueelne menetlus ja kohtulik uurimine, kannatanul kahju tekkinud ei ole. Sellega on kannatanu õigused KrMS § 38 lg.1 järgi tagatud ja muu avalik menetlushuvi asjas puudub. Asjas tuleb arvesse võtta süüdistatavat iseloomustavaid andmeid: Silvia Ingver ei ole varem kriminaalkorras karistatud, ta on kõrges eas ja eksperdiarvamuse kohaselt tuleb arvesse võtta uuritava meeleolulangusest, isiksusejoonte aktsentueeritusest ja kõrgest east tingitud kohanemisvõime ja stressitaluvuse olulist langust. Silvia Ingveri näol ei ole tegemist isikuga, kelle puhul on vältimatu riikliku repressiooni rakendamine.

3 (4)

Selliste tingimuste täidetuse tõttu konstateerib kohus, et muu huvi ja vajadus kohtuliku üldmenetluse jätkamiseks puudub ja prokuröri taotlus kriminaalmenetluse lõpetamiseks KrMS § 202 lg.1 ja lg.2 alusel on põhjendatud. Kaitsja ja süüdistatav on sellise taotlusega kohtu ees esinenud. Kohus nõustub prokuröri taotluses esitatud ettepanekuga panna süüdistatavale kohustus tasuda riigi tuludesse 350 eurot, mis on piisav kohustus. Kohus selgitab, et süüdistatavale pandavad kohustused- tasuda menetluskulud ja riigi tuludesse 350 eurot- tuleb täita 6 kuu jooksul arvates kohtulahendi jõustumisest. Kui süüdistatav ei täida talle pandud kohustusi, uuendab prokuratuuri taotlusel kohus kriminaalmenetluse oma määrusega (KrMS § 202 lg.6). Menetluskulude summa, mis kuulub asjas hüvitamisele, on kohtu poolt määratuna 1125,09 eurot. Menetluskulude summa koosneb: 1)kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulu 0,45 eurot – KrMS § 175 lg.1 p.5 alusel; 2)menetlusosalistele kutsete saatmise kulu 2,76 eurot- KrMS § 175 lg.1 p.10 alusel; 3)määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud – 866,88 eurot KrMS § 175 lg.1 p.4 alusel; 4)kohtupsühhiaatriaekspertiisi tasu 255 eurot – KrMS § 175 lg.1 p.3 alusel. KrMS § 190 lg.1 järgi kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuses määrab menetleja, kes menetluskulud hüvitab, kui suur on menetluskulude absoluutsumma (p.1). Võttes arvesse, et hüvitamisele kuuluv summa on suur (menetluskulud 1125,09 eurot+350 eurot makse riigi tuludesse = 1475,09 eurot) ja tuginedes KrMS § 202 lg.3, määrab kohus, et tagamaks hüvitamisele kuuluva summa tasumise kuue kuuga, tuleb igakuiselt hüvitada vähemalt 245,85 eurot. Kohtupsühhiaatriaekspertiisi aktile on lisatud arve ekspertiisi tegemise eest Silvia Ingverile summas 459 eurot (tl.60). Ekspertiisitasu (255 eurot) määramise kohta on koostatud eraldi määrus. Kohus lähtub määruse tegemisel KrMS §-st 202 lg.1, lg.2, lg.3, lg.6, § 206 lg.1, lg.2, lg.3, lg.5, § 408. Tulenevalt KrMS §-st 385 ei saa määrust määruskaebe korras vaidlustada.

/allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik

4 (4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.