Viru Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
23. aprill 2014.a., Rakvere kohtumaja Videokohtuistungi toimumise aeg 08.04.2014.a.
Kohtuasja number
1-13-3203
Kohtunik
Tiit Kullerkupp
Kohtuistungi sekretär
Kai Rosar
Tõlk
Tatjana Šibajeva
Kohtuasi
Viru Vangla materjalid Roman Apt’i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks
Süüdimõistetu
ROMAN APT, isikukood 36809302226, Eesti Vabariigi kodanik, viibimiskoht: Viru Vangla Karistuse kandmise algus 07.11.2012 ja lõpp 07.11.2014
Jätta ROMAN APT vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumääruse ärakiri saata Viru Vanglale, Roman Apt’ile ja prokurörile. Asjaolud. Viru Vangla esitas 07.03.2014 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Roman Apt’i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Käesoleval ajal kannab Roman Apt karistust Viru Maakohtu 11.06.2013 kohtuotsuse nr 1-133203 alusel, millega on ta süüdi tunnistatud KarS § 184 lg 1 järgi ja mõistetud karistuseks 2 aastat vangistust. KarS § 68 alusel arvestati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg alates 07.11.2012 ning loeti karistuse kandmise alguseks 07.11.2012. Iseloomustuse kohaselt on kinnipeetavat kriminaalkorras karistatud 7-l korral, reaalset vanglakaristust kannab viiendat korda. Kuritegude dünaamika on muutunud. Varasemalt on teda karistatud vägivalla ja varavastaste kuritegude eest. Praegune kuritegu on ühiskonnavastane. Kuritegude soodusteguriks on majandusliku kasu saamise eesmärk.
Kinnipeetav on vangistuses viibides täitnud individuaalses täitmiskavas ettenähtud tegevusi. Distsiplinaarkaristused puuduvad. Kinnipeetaval on vabanedes nii elu- kui töökoht. Tema majanduslikku toimetulekut mõjutavad võlad, mida on TÄITIS andmetel kokku ca 4700 euro ulatuses. Isik on pannud korduvalt kuritegusid toime majandusliku kasu saamise eesmärgil. Isiku suhtlusringkonda kuuluvad kuritegeliku mõtteviisiga isikud. Teda on 72 korda väärteokorras karistatud, mis ilmestab riskivat ja hoolimatut elustiili. Isik on korduvalt pannud kuritegusid toime vägivalda kasutades, varasemalt on teda karistatud tahtliku tapmise eest. Probleemide lahendamisoskus on puudulik. Vangla toetab kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist, hinnates uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosuseks 14% ning vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosuseks 21%. Prokuratuuri seisukoht. 07.04.2014 kohtule edastatud seisukohas märgib prokurör, et ei soovi võtta osa Roman Apt’i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör toetas kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist tema taasühiskonnastamise huvides. Prokurör märkis, et distsiplinaarkaristused puuduvad. Vaatamata sellele, et Roman Apt on toime pannud rahvatervisevastase kuriteo (so narkokuriteo), on vangistus täitnud oma eesmärgi ning isik omab motivatsiooni enda käitumist muuta ja edaspidi elada seaduskuulekalt. Antud juhul oleks ennetähtaegse vangistusest vabastamise efektiivsus suurem karistuse kandmisest lõpuni vanglas. Ennetähtaegne vabastamine tähendab sisuliselt vangistuse eesmärkide täitmist teiste, kuid palju odavamate ja tõhusamate vahenditega. Käitumiskontrolli aja jooksul saaks R. Apt’il jätkuvalt maandada uute kuritegude toimepanemise riski. Vabastades kinnipeetava vangistusest käesoleval ajal, on tema üle võimalik teostada kontrolli ühe aasta jooksul. Uue kuriteo toimepanemise riske on võimalik vähendada süüdimõistetu allutamisega kriminaalhooldusele ja lisakohustuste panemisega. Maakohtu istung. 08.04.2014 toimunud videokohtuistungil lubas süüdimõistetu seaduskuulekalt elada. Kinnipeetav märkis, et sai oma vigadest ja sellest, kui kahjulikud narkootikumid ühiskonnale on, aru. Kinnipeetav märkis, et on viimase 20 aasta jooksul olnud vabaduses 4-5 aastat. Kohtumääruse põhjendused. Karistusseadustiku (KarS) § 76 lg 3 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ning tutvunud prokuröri seisukoha ja Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Tegemist on isikuga, keda on varem korduvalt, s.o 7-l korral kriminaalkorras karistatud, sh tapmise eest. Korduv karistatus ja vangistusse sattumine väikeste ajavahemike tagant näitavad, et isik ei ole varasematest karistustest järeldusi teinud ning jätkab kuritegude
toimepanemist. Samuti on isikut korduvalt väärteokorras karistatud, mis näitab tema hoolimatut suhtumist ühiskonnas kehtestatud normidesse. Käesolevaks hetkeks on isik jätkanud kuritegude toimepanemist ja kannab karistust rahvatervisevastase kuriteo eest. Seega pole kohtu hinnangul veenvad kinnipeetava väited, et ta on oma vigadest aru saanud. Kinnipeetava vabastamine käesoleval hetkel oleks asjaolusid arvestades ennatlik. Isiku puhul on kuritegude toimepanemise soodusteguriks olnud majandusliku kasu saamise eesmärk. Vabanedes on isikul küll töökoht, kuid samas on tal tasumata nõudeid ligi 4700 euro ulatuses. Kohus leiab, et on olemas arvestatav risk, et vabaduses majanduslike raskuste ilmnemisel jätkab isik kasu saamise eesmärgil kuritegude toimepanemist. Kuigi kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist toetavad nii vangla kui prokuratuur, poleks kohtu hinnangul kriminaalhooldusega seotud piirangud piisavad isiku suunamiseks seaduskuulekale teele. Kohus rõhutab, et reeglina tuleb süüdimõistetul ära kanda talle mõistetud karistus tervikuna ning üksnes erandlikud asjaolud võimaldavad süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohus leiab, et Roman Apt’i puhul selliseid erandlikke asjaolusid ei esine. Eeltoodust tulenevalt, kohus ei nõustu süüdimõistetu Roman Apt’i vabastamisega vangistuse kandmisest enne tähtaega. Maakohus juhindus KarS § 76 ning KrMS § 426, § 432, § 383, § 384 ja § 387 sätteist. Kohtunik
/digitaalselt allkirjastatud/
Tiit Kullerkupp
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.