Kohtulahend

Kinnipeetaval F. B on 2 kehtivat distsiplinaarkaristust. Enne vangistust elas kinnipeetav koos emaga aadressil xxxx asuvas ühetoalises üürikorteris. Vabanemisjärgselt asub ta elama samale aadressile. Ta on elanud ka vanaemaga xxxx ja alaealisena olnud suunatud Xxxxi. Katseajal rikkus ta kohustust elada kohtu poolt määratud elukohas ja elas xxxx juhututtavate juures. F. B on õppinud erinevates koolides, tal oli raske täita õppekava. Tema suhted õpetajate ja klassikaaslastega olid halvad. Ta soovis olla tähelepanu keskpunktis ja kui seda ei saanud, siis rikkus tunnis korda. Viimati oli ta suunatud Xxxxi 2010/2011 õ-a, kus lõpetas 8 klassi. Seoses karistusaja pikkusega ei ole Viru Vanglas isikut suunatud 9.-ndasse klassi ega kutseõppesse. Vabanedes soovib F.B asuda tööle. F.B töötas katseajal mitmetel ajutistel töökohtadel lühikest aega (xxxx pitsabaar, autopesulas autopesija, maaler, trepikodade remontija). F.B oli võlgu, mida ta ei suutnud ära maksta, see tegi majandusliku olukorra ebakindlaks. Peres vastutas ema majandusliku olukorra eest. F .B enda toimetulekuoskused olid kasinad. Ema on isiku vabanemise korral nõus F.B materiaalselt toetama. Kinnipeetava sõnul on tal vabanedes töökoht olemas. Kinnipeetavat F. B on kasvatanud vanaema, vanaisa ja onud. Vanaema ei suutnud teismelisega hakkama saada ning loobus F.B kasvatamisest, pärast mida kolis kinnipeetav ema juurde elama. Emaga on teadaolevalt isikul suhted head. Kinnipeetav on mõjutatav negatiivsetest isikutest ning tema sõpruskonnas on kriminaalkorras karistatud noori. F. B on alkoholi tarvitanud umbes 15 eluaastast alates. Katseajal oli talle kohtu poolt määratud alkoholi tarvitamise keeld. F.B on ise põhjendanud käitumiskontrolli nõuete mittetäitmist alkoholi tarvitamisega. Tallinna Lastehaigla psühhiaatriaosakonna andmetel on F.B alaealisena alkoholi kuritarvitanud. Andmed amfetamiini ja Ecstasy tarvitamise kohta pärinevad samuti Tallinna Lastehaigla psühhiaatriaosakonnast. F.B on käinud psühhiaatri ja psühholoogi vastuvõttudel ning on olnud Xxxxi poolt ravile suunatud Tallinna Lastehaiglasse. Kinnipeetav on elanud kahjustavates arengukeskkondades ja jäänud ilma ema ja isa toetusest, mis on mõjutanud oluliselt tema emotsionaalset tasakaalu ja ka isiksuseomadusi. F. B on sooritanud kümneid väärtegusid. Kinnipeetav ei täitnud käitumiskontrolli nõudeid ega suhtunud vajaliku tõsidusega kriminaalhooldusesse. Arvestades kinnipeetava käesolevat karistatust on uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise kahe aasta jooksul 76%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul on 56%. Kuna uue kuriteo sooritamise risk on kõrge, siis Viru Vangla ei toeta F.B vabastamist tingimisi ennetähtaegselt. Juhul, kui kohus otsustab vabastada F.B tingimisi ennetähtaegselt, teeb Viru Vangla ettepaneku kohaldada tema suhtes KarS § 75 lg 2 p 2,4 ,5 sätestatud lisakohustused. Kriminaalhooldusametnik oma arvamuses märgib, et lähedaseks isikuks, kellega kinnipeetaval on toetavad suhted, on ema V K. Ema sõnul on F.B head suhted ka sugulastega – vanaema K K ning onu ja tema perega. Ema on nõus F.B elama asumisega tema juurde. Kinnipeetaval eriala puudub. F.B ei ole materiaalselt kindlustatud, kuid ema, kes töötab püsivalt xxxx, on nõus teda toetama. Kriminaalhooldusametnik teeb riskide maandamiseks ettepaneku panna kinnipeetavale ennetähtaegse vabanemise korral KarS § 75 lg 2 p 2,4,5 sätestatud lisakohustused. Kinnipeetava vanaema K K on andnud garantiikirja, et võtab F .B tööle enda juurde xxxx.

F.B ise soovib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda. Tal on olemas garantiikiri, et teda võetakse xxxx tööle. Alguses ta töötaks seal. Septembris tahab ta edasi õppida xxxx õhtukoolis. Kriminaalkorras karistatud sõpradega ta enam ei suhtle. Ta ei suitseta ega kavatse alkoholi tarvitada. Vabanedes kavatseb ta elada normaalset elu ja abistada ema. Kinnipeetav tunnistas, et karistus pöörati täitmisele, sest ta ei allunud kriminaalhooldusele. Isik oma sõnul tahtiski sattuda vanglasse. Kinnipeetava väitel on parem, kui ta on ühe aasta käitumiskontrolli all. Prokuröri abi Enn Pustak on edastanud kohtunikule lähtudes KrMS § 432 lg 33 oma seisukoha elektrooniliselt ning teatanud, et ta ei soovi võtta osa F. B tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör nõustub Viru Vangla poolt 11.03.2014 koostatud kinnipeetava iseloomustuses toodud seisukohtadega, sh hinnanguga uue kuriteo toimepanemise võimalikkusele ning kinnipeetava ohtlikkusele ja ei pea vajalikuks neid korrata. Täiendavalt märgib prokurör järgnevat. F.B varasem elukäik ning toimepandud kuritegude korduvus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. Tegemist on kahel korral kriminaalkorras karistatud isikuga. Kinnipeetav ei ole seni õigustanud kohtu usaldust ega ole osanud hinnata temale Harju Maakohtu 16.04.2013 kohtuotsusega antud või malust karistust vabaduses kanda, rikkudes käitumiskontrolli nõudeid ning lisakohustusi. Karistus pöörati täitmisele. Viru Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetaval 2 kehtivat distsiplinaarkaristust. Väärib märkimist, et käesoleval ajal on vangistatu suhtes pooleli kriminaalasi nr 13922700225, milles alustati menetlust 02.01.2014 KarS § 404 tunnustel. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91- 06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud. Olukorras, kus kinnipeetav ei ole aru saanud oma kuritegude tõsidusest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest ning ei ole ka vangistuses üles näidanud tõsist tahet seaduskuulekaks eluks, oleks tema vabas tamise korral ühiskonna heaolu ohustatud. Varasem ad karistused ning käitumiskontrollile allutamine ei ole talle positiivset eripreventiivset mõju avaldanud ning suure tõenäosusega jätkab ta vangistusest vabanedes kuritegude toimepanemist. Enne vangistust oli kinnipeetaval probleeme narkootikumide tarvitamisega, mida võib pidada uute kuritegude toimepanemise riskifaktoriks. Väärib märkimist, et eelnimetatud iseloomustusest nähtub, et F.B puhul on mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 76%. Kriminaalhoolduslike vahenditega ei ole võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. Prokurör peab vajalikuks märkida, et karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Nimetatud vangistatu puhul selliseid erandlikke asjaolusid ei esine. Eeltoodu alusel, prokuratuur ei toeta F.B tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kaitsja palus F.B vabastada vangistusest tingimisi enne tähtaega, sest kinnipeetav on noor poiss ja vanglas esimest korda. Kui kohus ta vabastab, siis töökoht on tal olemas. Tal on elukoht. Kriminaalkorras karistatud sõpradega ta enam ei suhtle.

KarS § 76 lg 3 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, kaitsja, tutvunud prokuröri arvamusega ning Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu F. B ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Kinnipeetavat on kriminaalkorras 2-l korral karistatud, sealjuures reaalset vanglakaristust kannab ta esimest korda. F. B-le Harju Maakohtu 16.04.2013 kohtuotsusega KarS §-de 209 lg 1, 121, 199 lg 1 – 25 lg 2, 320 lg 1 järgi mõistetud tingimuslik karistus pöörati Harju Maakohtu 23.10.2013 määruse alusel täitmisele, sest F. B ei allunud kriminaalhooldusele (ei elanud kriminaalhooldajale teadaoleval aadressil, ei ilmunud registreerimisele, kuritarvitas alkoholi). Eeltoodust järeldub see, et kinnipeetavale anti võimalus oma karistust vabaduses kanda, kuid ta ei õigustanud kohtu usaldust ja käitus selliselt, et isegi kohus ei kaalunud tema suhtes muude leebemate meetmete kohaldamist, vaid leidis, et karistuse eesmärgi saavutamine on võimalik ainuüksi selle reaalsele täitmisele pööramisega. F.B on kaks kehtivat distsiplinaarkaristust. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele nr 31-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud. Lisaks sellele väärib märkimist, et kinnipeetava suhtes on pooleli kriminaalasi, milles alustati Viru Vanglas menetlust 02.01.2014 KarS § 404 tunnustel. Viru Vangla iseloomustusest nähtuvalt on F.B puhul uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise kahe aasta jooksul 76%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul on 56%. Viru Vangla ei toeta kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist, sest uue kuriteo sooritamise risk on kõrge. Kohtul puudub veendumus selles, et vabastades kinnipeetava F.B vangistusest tingimisi enne tähtaega, suudab ta nüüd katseaja läbida nõuetekohaselt, täites kõiki kontrollnõudeid ja temale pandud kohustusi. Kohtu arvates eksisteerib reaalne oht, et sõltuvusaineid tarvitades ja suhtlemisel kriminaalkorras karistatud isikutega, võib F .B toime panna uusi kuritegusid. Kinnipeetav on Harju Maakohtu 23.10.2013 määruse kohaselt selgitanud, et tal olid probleemid alkoholiga, mistõttu ta ei käinud registreerimisel. Ühtlasi peab kohus vajalikuks märkida, et reeglina tuleb süüdimõistetutel tervikuna ära kanda neile mõistetud karistus ning üksnes erandlikud asjaolud võimaldavad süüdimõistetute tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohus leiab, et F .B suhtes selliseid asjaolusid ei esine. Kohtuistungil osales kinnipeetava taotlusel kaitsja v.- adv. Eduard Bulattšik, kelle taotluse kohaselt kulus õigusabi osutamiseks 139,20 eurot. Kohus peab seda summat põhjendatuks ja leiab, et nimetatud summa õigusabi osutamise eest kuulub väljamõistmisele kinnipeetavalt. Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS § 76; KrMS § 426, 432, 384, 387. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.