Kohtulahend

1-13-10241 kohustusi – mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume, põhihariduse omandamise eesmärgil jätkama õpinguid *** ja täitma koolikohustust ning mitte viibima ilma vanemata väljaspool kodu alates kella 23.00-kelal 06.00-ni. Käitumiskontroll algas 28.12.2013. Kriminaalhooldusametniku erakorraline ettekanne 11.04.2014.a saabus Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja Viru Vangla Pärnu piirkonna kriminaalhooldusametniku R.Langi alljärgnev erakorraline ettekanne.

ETTEKANDE ESITAMISE PÕHJUS

Ei täida kohtu määratud kohustust mitte viibida ilma vanemata väljaspool kodu alates kella 23.00-st kuni kella 06.00-ni. 24.märstil 2014.a saabus kriminaalhooldusametnikule Haapsalu politseijaoskonnast e-kiri, milles teatati, et VK ́a on järjekordselt karistatud väärteo korras Tubakaseaduse § 48 järgi. Kirjale oli lisatud nii väärteoprotokolli kui ka ülekuulamisprotokolli koopiad. Protokollidest selgus, et V K oli ööl vastu 22.märtsi 2014.a kella 00.06 ajal Haapsalu linnas Männiku tee * maja juures ja seega rikkus kohtu määratud kohustust mitte viibida ilma vanemata väljaspool kodu alates kella 23.00-st kuni kella 06.00-ni. V K oli kaine, kuid tema taskust saadi kätte pakk sigarettidega. Väärib rõhutamist, et V K katseaeg algas alles 28.detsembril 2013.a ja selle lühikese aja jooksul on teda Tubakaseaduse §§ 47 või 48 järgi karistatud väärteokorras kokku kolmel korral. Teod pani toime 04.02.2014, 05.02.2014 ja 22.03.2014.a. Karistusregistris on sissekanded kahe veebruarikuu väärteokaristuse kohta. Seal märgitud otsuste tegemise kuupäevad ei vasta tegude toimepanemise kuupäevadele. 22.märtsi 2014.a väärteo kohta kanne Karistusregistris veel puudub. KOKKUVÕTE

KRIMINAALHOOLDUSALUSE SELETUSEST

3.aprillil k.o.a kirjutatud seletuskirjas väidab hooldusalune V K, et rikkus tahtmatult kohtu määratud kohustust mitte viibida ilma vanemata väljaspool kodu alates kella 23.00-st kuni kella 06.00-ni. Klassikaaslaste ja sõpradega olevat tähistatud koolivaheaja lõppu ja seda nii, et tehtud lärmi tõttu kutsuti politsei. V.K lubab kohtu määratud keeldu tulevikus enam mitte rikkuda. 22.märtsi 2014.a öösel politsei koostatud ülekuulamisprotokollist nähtub, et VK tunnistas järgmist: "Ma tean seda, et vastavalt kohtuotsusele pean ma kodus olema kell 23.00. Ma ei olnud kodus sellepärast, et mul pole kodus midagi teha."

KRIMINAALHOOLDAJA HINNANG KATSEAJALE

V K on kaasasündinud *, mille tõttu on talle *. *. VK on ülimalt isepäine. Ta ei allu vanemate korraldustele, kui need talle ei meeldi. Kehtestab ise reegleid ja kompab järjepidevalt piire nõudmiste osas, mille on kaasa toonud kriminaalkorras karistuse saamine. Käitumiskontrolli nõudeid on täitnud korrektselt ja kriminaalhooldusametnikuga teeb ladusalt koostööd, muutudes aeg-ajalt familiaarseks. Seaduskuuleka käitumise nõuet ei täida. V on suuri raskusi ühiskonda sulandumisel, seda oma ülima enesekesksuse ja empaatiavõime puudumise tõttu. Kriminaalhooldusametnik pidas vajalikuks kaasata V sotsiaalprogrammi töösse. Valik langes Sotsiaalsete oskuste arendamise programmile. Tänaseks on toimunud kaks programmitöö kohtumist. Millist kasu nimetatud programmi läbimine hooldusalusele toob, on raske prognoosida. Näiliselt nagu oleks V Kvalmis oma käitumist muutma, kuid tema *, kas ta ikkagi suudab tulevikus oma käitumist kontrollima hakata.

KRIMINAALHOOLDAJA ETTEPANEKUD PÕHJENDUSTEGA

Teen kohtule ettepaneku mitte pöörata V K mõistetud karistus täitmisele, vaid pikendada temale määratud aastast katseaega kahe kuu võrra, s.o 27.veebruarini 2015.a. V Kkompab piire ja tahab kõike n.ö omal nahal kogeda. Teiste jutt ja hoiatused temale ei mõju. Kriminaalhooldusametniku järjepidevalt nõudlik jutt kohtu määratud kohustuse täitmise vajadusest ja seaduskuuleka käitumise vajadusest katseajal tuli tal endal nagu üle kontrollida - kui ma ei täida, mis siis ikka juhtub. Jääb lootus, et seletuskirjade kirjutamine ja erakorralise ettekande esitamine kohtule, kohtu võetud seisukoht ja kõik sellega kaasnev on VK hoiatav õppetund ja kõigutab märgatavalt temas süvenenud karistamatuse tunnet.

1-13-10241 Kohus määras arutada esitatud taotlust kohtuistungil, kuna kriminaalhooldusametniku ettekandest tuleneb, et V.K ei ole endale teadvustanud, et talle on kohustused pandud kohtuotsusega ja need kohustused on täitmiseks kohustuslikud. Kohtuistungil jäi kriminaalhooldusametnik oma esitatud taotluse juurde. VK andis kohtus ütlusi, et käitumiskontroll on kestnud 4 kuud, on enam-vähem korralikult käitunud, alkoholi pole tarvitanud, koolis läheb hästi, aga see kella 23-ks koju jõudmine läheb teinekord meelest ära. Peale seda kui see rikkumine nüüd juhtus on kella 23-ks koju läinud. Suudab seda kohustust täita küll ja peab kodus olema öösel, et uusi pahandusi ei tuleks, muid liigub kambas ringi. Suudab seda kohustust täita. Prokurör leidis, et kriminaalhooldusametniku taotlus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kaitsja andis arvamuse, et käitumiskontrolli tähtaega tuleb pikendada, see o piisav meeldetuletus, et käitumiskontrolliga pandud kohustusi tuleb täita. Kohtu seisukoht KarS § 87 lg 2 sätestab, et kohus võib noorema kui kaheksateistaastase isiku allutada käitumiskontrollile kuni üheks aastaks. Kohus võib kriminaalhooldusametniku ettekande alusel käitumiskontrolli tähtaega pikendada kuni ühe aasta võrra või erandina kuni süüdimõistetu kaheksateistaastaseks saamiseni. Vastavalt Pärnu Maakohtu 12.12.2013 otsusele on V.K 12-kuulise käitumiskontrolli ajal kohustatud mitte viibima väljaspool kodu ilma vanemateta kell23.00-06.00. Kohtus on V.Kenda ütlustega ja kriminaalhooldaja erakorralises ettekandes kirjeldatud tõenditega tõendamist leidnud, et V.K on seda kohustust rikkunud. V.Kselgitas kohtus, et peale seda rikkumist on olnud kella 23-ks kodus ja lubab ka edaspidi seda kohustust täita. V.Kütles kohtus, et saab aru, et see kohustus on talle pandud, et vältida teda uutesse pahandustesse sattumast. Muid kohtu poolt pandud kohustusi täidab, lõpetab *.klassi ja plaan on edasi õppima minna *. Kohus leiab, et kohtuistungil V.Ka pool räägitu põhjal võib teha järeldused, et V.K on aru saanud, et kohtu poolt talle käitumiskontrolli ajaks määratud kohustusi tuleb täita, sest vastasel juhul on kohtul õigus muuta mõjutusvahendi liiki. Kohus loodab, et kriminaalhooldaja poolt V.Kaga läbiviidav sotisaalprogramm tagab samuti V.K vastutustundlikuma käitumise. Lähtudes eeltoodud asjaoludest leiab kohus, et kriminaalhooldusametniku taotlus pikendada V.K`le kohtuotsusega määratud käitumiskontrolli tähtaega kahe kuu võrra, on põhjendatud. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et kriminaalhooldusametniku taotlus tuleb rahuldada ja V.K`ale kohtuotsusega määratud 12-kuulist käitumiskontrolli tähtaega tuleb pikendada 2 kuu võrra. Menetluskulud Vastavalt KrMS § 45 lg 2 p 1 on kaitsja osavõtt kohustuslik kogu kriminaalmenetlusest, kui isik on kuriteo toime pannud alaealisena, seetõttu oli ka kaitsja kutsutud erakorralise ettekande arutamise juurde. Käesolevas asjas on määratud kaitsjale makstud tasu ja kulu 204 eurot, mis vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 4 on menetluskulu. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 188 kohaselt kui kriminaalmenetluse kulud on kohustatud hüvitama alaealine, võib menetleja panna kulude hüvitamise tema vanemale, mida kohus käeoleval juhul ka teeb ja menetluskulud kuuluvad väljamõistmisele V.K *.

/allkirjastatud digitaalselt/

1-13-10241 Piia Jaaksoo Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.