Kohtulahend

vangla

kriminaalhooldusosakonna

KarS § 50 lg.1 p.1 alusel võtta A.L-ilt ära mootorsõiduki juhtimisõigus 5 (viieks) kuuks. Kriminaalmenetluse kulud: A.L menetluskulud on: 1) sundraha 532,50 eurot; 2) tasu riigi õigusabi eest kohtumenetluses 457,44 eurot ja kohtueelses menetluses 54,72 eurot. Kokku tasu õigusabi eest 512,16 eurot. 3) kriminaaltoimikust koopiate tegemise kulu 0,45 eurot; 4)kutsete saatmise kulu 0,47 eurot. Kokku on A.L menetluskulud 1045,58 eurot. Määrata, et A.L tasumisele kuuluv menetluskulude hüvitis on 779,33 eurot. Menetluskulu hüvitis tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvele nr . EE891010220034796011 SEB Pangas või arvele nr .EE932200221023778606 Swedbangas või arvele nr.EE403300333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaalis, viitenumber kõigil juhtudel 2800049874. Selgituseks märkida: Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja otsus nr . 114-146 “ A.L, menetluskulu”. Pikendada menetluskulude vabatahtliku tasumise tähtaega ja määrata, et menetluskulud tuleb tasuda 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kui menetluskulud ei ole täielikult tasutud kohtu määratud tähtaja (kohtuotsuse jõustumisele järgneva aasta) jooksul, saadetakse kohtuotsus 10 päeva jooksul kohtutäiturile sundtäitmiseks täitemenetluses sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Kriminaalmenetluse seadustiku kokkuleppemenetlust reguleerivate sätete rikkumise peale või kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu või see on KarS-i järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui on mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe, Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule. Kaebuse esitamise soovist tuleb kohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioonkaebus esitatakse 15 päeva jooksul arvates päevast, mil kohtuotsus on kohtu kantseleis tutvumiseks kättesaadav. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatamise korral on tutvumiseks kättesaadav 22.aprillil 2014.a.

kohtuotsus kohtu kantseleis

Asjaolud ja menetluse käik Kohus arutas üldmenetluse korras A.L-ile esitatud järgmist süüdistust: A.L-ile on käesolevas kriminaalasjas esitatud süüdistus selles, et tema juhtis 20.10.2013 kella 13.31 ajal Jõgeva maakond Palamuse vald Kudina- Ehavere tee 1-l kilomeetril mootorsõidukit Ford Escort reg nr 141 ATG, olles alkoholijoobes – s.o alkoholisisaldus tema poolt väljahingatavas õhus oli mõõtmisel 1,00 mg/l kohta, mis vastab Liiklusseaduse § 69 lg4 p1 nimetatud tingimustele. Eelnevalt kella 13.00 paiku põhjustas ta liiklusavarii Jõgeva maakond, Palamuse alevikus Köstri allee 1 parklas, kus sõitis otsa parklasse pargitud sõiduautole Volkswagen Passat reg nr 890AXO, mis kuulubxxxxxxxxxxxxxxxxx ning lahkus sündmuskohalt. Seega mootorsõiduki juhtimisega joobeseisundis, pani A.L toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kohtuistungi rakendavas osas tunnistas A.L ennast temale esitatud süüdistuses süüdi. Kaitsja kaitseaktis A.L-ile KarS § 424 järgi esitatud süüdistust ei vaidlustanud. Samuti jäi kohtuistungil seisukoha juurde, et süüdistus on tõendatud ja õigesti kvalifitseeritud. Kaitsja tõstis küsimuse sellest, kas on põhjendatud KarS § 424 järgi esitatud süüdistuse juures käsitleda sellele eelnevalt asetleidnud tegu- Volkswagen Passatile otsasõitmist ja sündmuskohalt lahkumist. Kohus kohtuistungil uuris kirjalikud tõendid, kuulas ära tunnistajad. Enne süüdistatava asumist ütlusi andma esitasid kaitsja, süüdistatav ja prokurör taotluse teha asjas vaheaeg ja pidada kokkuleppeläbirääkimisi. Pärast kokkuleppeläbirääkimiste pidamist esitati kohtule kriminaalasja toimik ja kokkulepe koos taotlusega jätkata asja lahendamist kokkuleppemenetluses.

sõlmitud

Kohtu seisukoht Kohus kontrollis kokkuleppemenetluse eeldusi. Süüdistatav kokkuleppemenetlusega. Kohus KrMS § 250, kokkuleppemenetluses.

§

alusel

määras:

kinnitas soovi lahendada asi

lahendada

A.L

süüasi

Prokurör selgitab kokkuleppe sõlmimise asjaolusid ja arvesse võetut. Karistuse kokku leppimisel on arvesse võetud, et A.L on 50% töövõimetu, tema sissetulek on 140 eurot kuus. Tal on tõsine alkoholiprobleem. Karistuse valikul arvestatud teole eelnenud asjaolusid. Seetõttu lepitud kokku tingimuslik karistus allutamisega kriminaalhooldusele. Juhtimisõiguse äravõtmine 5 kuuks, mis tagab tema metsatööde tegemise võimaluse eeloleval talveperioodil. Menetluskulude tasumise ajatamisele vastu ei vaidle. Prokurör jääb selle juurde, et süüdistuses tuleb ära näidata kogu teo kulg, kuna väärteomenetlust ei algatatud põhjusel, et toimus kriminaalmenetlus. Seetõttu tuleb kriminaalmenetluse raames esitatud süüdistuses näidata ära ka väärteoasjaolud, mis olid kahju tekkimise aluseks. Sündmus sai alguse kahju tekitanud teostparklas teisele sõidukile otsasõitmisest. Prokurör palub kokkuleppe alusel teha kohtuotsuse. A.L kinnitab, et ta on kokkuleppest aru saanud, talle selgitati kriminaalhoolduse nõudeid ja ta nõustub kokkuleppega. Kokkulepe on sõlmitud vabatahtlikult ja palub selle alusel teha kohtuotsuse. Jalgratas on tal olemas ja saab suveperioodil liikumiseks kasutada. Süüdistatava A.L kaitsja palub teha kohtuotsuse kokkuleppe alusel. Juba kaitseakti koostades on viidatud võimalusele rakendada lihtmenetlusi. A.L on ennast süüdi tunnistanud ja valmis vastu võtma kokku lepitud karistuse. Menetluskulude väljamõistmisel rakendada KrMS § 180 lg.3 ja neid vähendada pidades silmas süüdistatava resotsialiseerumisväljavaateid, jättes osa riigi kanda. Maksegraafikut mitte määrata, vaid võimaldada tasumine üheaastase tähtaja jooksul. Üle 30 euro kuus ei suudaks süüdistatav tasuda, arvestades saadavat pensioni 140 eurot. Kohtuotsus teha kokkuleppe alusel. Kohtu seisukoht Kohus kohtulike tõendite uurimise tulemusena on veendumusel, et A.L tuleb süüdi tunnistada temale esitatud süüdistuses ja mõista kokkuleppekohane karistus. Kokkuleppes sisaldub: Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 424. Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: tsiviilhagi esitatud ei ole. Karistuse liik ja määr: KarS § 424 järgi toimepandud kuriteo eest taotleb prokurör süüdistatavale A.L-ile kohtus karistuseks 4 kuud vangistust. KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel mõistetud vangistust täielikult täitmisele mitte pöörata, kui A.L 18 (kaheksateist ) - kuulise katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle KarS § 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi: 1) elada kohtu määratud alalises elukohasxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; 2) ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks; 5) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

Kohus on kohtuliku üldmenetluse raames uurinud kõiki kriminaalasja materjale, suuliselt on küsitlemata jäänud vaid süüdistatav ise. Prokurör esitas kohtule kriminaalasja toimiku, milles sisalduvad ka süüdistatava ütlused. A.L on kohtuistungil kinnitanud, et ta tunnistab ennast esitatud süüdistuses süüdi. Kohus on seisukohal, et uuritud tõendid tõendavad A.L-ile esitatud süüdistust - KarS § 424 järgi kvalifitseeritava teo toimepanemist. Kohtumenetluses on toimunud vaidlus selle üle, kas süüdistuses kirjas olev kirjeldus A.L kinnipidamisele eelnenud sündmuse- Palamuse alevikus toimunud liiklusavarii kohta- on asjakohane KarS § 424 alusel esitatud süüdistuse tehiolude seisukohalt. Kohus leiab, et selliste asjaolude esitamine süüdistuses ei hägusta süüdistatavale etteheidetava teo asjaolusid, s.t. ei kahjusta süüdistatava olukorda ja samas on vajalik KarS § 3 lg.5 nõuete täitmiseks. Nimelt on A.L-ile KarS § 424 järgi kvalifitseeritava süüteo inkrimineerimine osutunud võimalikuks seetõttu, et esmalt pani ta oma käitumisega toime liiklussüüteo- liiklusnõuete rikkumise varalise kahju tekitamisega- mis võiks olla kvalifitseeritav väärteona. Selle teo asjaolude väljaselgitamise käigus- varalist kahju saanud isik pidas A.L kinni- selgus, et tegemist on alkoholijoobes isikuga, kes on toime pannud KarS § 424 järgi kvalifitseeritava süüteo. A.L süüteo asjaolud – alkoholi tarvitamine- on saanud alguse enne väärteo toimepanemist. Kuna A.L käitumine on kvalifitseeritav kuriteona, menetletakse tema tegu KarS § 3 lg.5 alusel kuriteona ja väärteo asjaolud leiavad kajastamist süüdistuses. Kohus leiab, et kokku lepitud karistus vastab nii toimepandule kui ka toimepanija A.L isikule. A.L süü toimepandud teos ei ole väike: temal kindlakstehtud joobeaste oli märkimisväärne- 1 mg/l. See on fikseeritud järgmisel päeval pärast alkoholitarvitamise lõpetamist (A.L enda seletus, et tarvitas alkoholi öösel). A.L juhtis mootorsõidukit tavapäraseid asju ajades, s.t. tal ei olnud selleks erakorralist tarvidust, mis osutab, et eelnenud alkoholitarvitamine ja märkimisväärne joove ei tekitanud temas kriitilist suhtumist. Ta liikles Palamuse alevikus, tekitas liigeldes teisele sõidukile varalise kahju, seda ise märkamata. Sellise liiklejana oli ta ohtlik. Seetõttu on põhjust valida temale raskem karistusliik. Kergema karistusliigi, näiteks rahalise karistuse rakendamine ei võimalda rakendada ka selliseid meetmeid, mis on A.L suhtes põhjendatud rakendada, arvestades tema alkoholiprobleemi. Tõsise probleemi olemasolu tunnistab A.L ise ja see ilmneb ka kohtuistungil. Kohus peab põhjendatuks ka lisakaristuse kohaldamist, mis hoiaks A.L liiklusest eemal, vähendaks sellega liiklusohtu ja mõjutaks A.L pidama alkoholitarvitamist ja mootorsõiduki juhtimist rangelt lahusseisvaks. Kriminaalmenetluse kulud Menetluskuludeks on sundraha summas 532,50 eurot, kriminaaltoimikust koopia tegemise kulu 0,45 eurot, kutsete saatmise kulu 0,47 eurot. Tasu kaitsja õigusabi eest on: kohtumenetluses 457,44 eurot ja kohtueelses menetluses 54,72 eurot, kokku 512,16 eurot. Kokku teadaolevad menetluskulud A.L on 1045,58 eurot. KrMS § 190 lg.1 järgi kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuses määrab menetleja, kes menetluskulud hüvitab (p.1). KrMS § 175 lg.1 p.4 järgi on menetluskuluks määratud kaitsjale makstud tasu ja § 175 lg.1 p.9 järgi sundraha.

Kaaludes kaitsja taotlust vähendada hüvitatavaid menetluskulusid, leiab kohus, et kogu menetluskulude summa hüvitamise nõudmine mõistliku aja jooksul käiks süüdistatavale üle jõu: tema püsiv sissetulek on 140 eurot kuus, sissetuleku kiire ja oluline suurenemine on vähetõenäoline, arvestades tema osalist töövõimetust. Lootusetus tulla toime ülejõukäivate maksetega vähendab süüdimõistetu resotsialiseerumisvõimet. A.L on andnud 24.10.2013.a. allkirja kiirmenetluse protokollile, kuid teadmata asjaoludel ei ole asjas kiirmenetlust toimunud. Asja menetlemisel kiirmenetluses oleks olnud võimalik sundraha vähendamine poole võrra ja kohus vähendab käesolevas menetluses süüdimõistetult väljamõistetava sundraha summat poole võrra. Menetluskulude hüvitis summas 779,33 eurot tuleb KrMS § 180 lg.3 alusel süüdimõistetult välja mõista. Kohus nõustub kaitsja taotlusega meenetluskulude tasumise tähtaja pikendamiseks, kuna menetluskulu kogusumma tasumine 30 päeva jooksul on süüdimõistetule ülejõukäiv.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Ülle Raag

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.