Viru Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
22. aprill 2014 Jõhvi kohtumajas
Kriminaalasja number
1-14-3462 (13913000030)
Eeluurimiskohtunik
Larissa Prokopenko (kirjalikus menetluses)
Kohtuasi
Viru Ringkonnaprokuratuuri taotlus kriminaalmenetluse lõpetamise kohta Aleksander Šumihin ́i suhtes
Prokurör
Viru Ringkonnaprokuratuuri eriasjade prokurör Kalmer Kask
Kahtlustatav
Aleksander Šumihin, isikukood 35808240291, elukoht xxx, varem kriminaalkorras karistamata.
Juhindudes KrMS § 202 ja § 385 p 10 kohus
Kriminaalmenetlus Aleksander Šumihini kahtlustuses KarS § 400 lg lg 2 p 1 järgi lõpetada KrMS § 202 alusel, avaliku menetlushuvi puudumise tõttu. KrMS § 202 lg 2 p 2 alusel kohustada Aleksander Šumihin ́it maksma riigituludesse kindel summa 700 (seitsesada) eurot 6 kuu jooksul alates kohtumääruse kuulutamisest. Kindel summa tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr. EE891010220034796011 AS SEB Pank v õi nr. EE932200221023778606 Swedbank AS, märkides maksekorraldusele viitenumbri 2800049900 ning selgitusse nime, kriminaalasja numbri ja makse liigi. Kui Aleksander Šumihin ei täida talle pandud kohustusi uuendatakse kriminaalmenetlus kohtumäärusega. Kohtumäärus on lõplik ja edasikaebamisele ei kuulu.
Viru Ringkonnaprokuratuur menetleb käesolevat kriminaalasja, milles alustati menetlust 26.08.2013 KarS § 294 lg 1 tunnustel. Menetluse alustamise ajendiks oli laekunud informatsioon, mille kohaselt riigi-osalusega juriidilise isiku osakonna juht tegeleb altkäemaksu võtmisega. Käesolevaks ajaks on Kaitse-politseiameti menetleja poolt kriminaalasja materjalid edastatud KrMS § 222 korras prokuratuuri koos kohtueelse menetluse kokkuvõttega 11 isiku suhtes (eri isikutele on esitatud kahtlustused vastavalt altkäe-maksu andmises, vahendamises või võtmises ja konkurentsikuritegude toimepanemises). Üks kriminaalasja läbivatest isikutest on A. Šumihin, kellele etteheidetav tegevus seisneb vastavalt esitatud kahtlustusele kokkuvõtlikult järgmises: Olles xxx juhatuse liikmeks ja osanikuks, nõustus A. Šumihin samas turusegmendis tegutseva ettevõtja (konkurendi) xx . xx (xxx juhatuse liige) poolt talle 2013.aasta oktoobrisnovembris tehtud pakkumisega (esitatud palvega) osaleda (’kaasa mängida’) fiktiivses hanke-skeemis. Vastavalt omavahelisele kokkuleppele xx. xx esitas viimase palvega nõustunud A. Šumihin vastavalt xx. xx juhistele ning suunistele xxx nimelt hinnapakkumuse xxx AS poolt ajavahemikul 08.-18.11.2013 läbiviidud hanke nr xxx (xxx valmistaja leidmiseks) raames selliselt, et hanke võidaks (ja parimaks pakkumuseks osutuks) xx. xx seotud äriühing xxx. xxx nimelt tehtud pakkumuses esitatud hind oli teadlikult kujundatud kõrgemaks võrreldes xxx pakkumusega: xxx esitatud pakkumus oli summas 81500 eurot ja xxx pakkumus summas 54955 eurot. Hanke nr xxx edukaks pakkujaks tunnistati 22.11.2013 kokkuvõttes xxx. A. Šumihin ja xx. xx poolt loodi eeltoodud moel hankekomisjonile väärarusaam sellest, et hankes osalejad on võistlevad konkurendid, kes on esitanud iseseisvalt kujunenud hinnaga pakkumused. Kui eelnevalt kokkulepitud võitja oleks ka vaba konkurentsi tingimustes konkursi ausalt võitnud (mida tagantjärele on võimatu kindlaks teha), tekitati kokkulepete ja kooskõlastatud tegevustega olukord, kus küsitava hinna eelneva kindlaksmääramise tulemina olid teiste pakkumustega võrreldes madalama pakkumuse esitajaks ja seega ettemääratud võitjaks xx. xx juhitav äriühing xxx. Eeltoodu alusel on A. Šumihin’ile esitatud kahtlustus konkurentsi kahjustava kokkuleppe sõlmimises ja kooskõlastatud tegevuses KarS § 400 lg 2 p 1 mõttes. Esitatud kahtlustuse näol on tegemist teise astme kuriteoga, mille eest KarS eriosa näeb ette võimaliku karistusena rahalise karistuse või ühe- kuni kolme-aastase vangistuse. KrMS § 202 lg 1 ja lg 2 sätestavad, et kriminaalmenetluse võib lõpetada II astme kuriteos avaliku menetlushuvi puudumise korral, kui kahtlustatava süü ei ole suur ja kui kahtlustatav on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju ja on tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda kulud määratud tähtajaks, nõustunud maksma kindla summa riigituludesse või nõustunud tegema kindla arvu tunde üldkasulikku tööd. Taoliste tingimuste esinemise korral võib prokuratuur kahtlustatava nõusolekul taotleda, et kohus kriminaalmenetluse lõpetaks. Tuleb arvestada veel ka asjaoluga, et kriminaalmenetluse lõpetamist ei saa kohaldada, kui menetluse jätkamine on vajalik lähtuvalt avalikust menetlushuvist või eripreventatiivsetest vajadustest.
Avalikust menetlushuvist on prokuröri hinnangul võimalik rääkida juhul, kui eripreventiivsetest vajadustest lähtuvalt on menetluse jätkamine vajalik. Selline vajadus on olemas üldjuhul siis, kui isikut on kahe aasta jooksul enne uue kuriteo toimepanemist sarnase süüteo eest karistatud või on tema suhtes menetlus otstarbekuse kaalutlusel lõpetatud või isik on oma muu käitumisega tõestanud, et tema edas -pidise õiguskuulekuse tagamiseks, mida muul moel ei ole võimalik korraldada, on vajalik rakendada mõjutusvahendeid või karistusi. Avalik menetlushuvi on olemas ka siis, kui üldpreventiivsetest vajadustest lähtuvalt on isiku karistamine vajalik. Selline vajadus on olemas üldjuhul siis, kui kuritegu on toime pandud elusfääris, mille vastu peab avalikkusel olema eriline usaldus või isiku karistamine on vajalik õiguskorra kaitsmise huvides või kuriteo tõttu kannatanul puuduvad peale kriminaalmenetluse efektiivsed õiguskaitsevahendid. Võrreldes käesoleva asja tehiolusid avalikku menetlushuvi tingivate asjaoludega, ei esine prokuröri hinnangul A. Šumihin’i osas antud juhul KrMS § 202 kohaldamist välistavat eripreventatiivset vajadust. Muuhulgas võib välja tuua järgmist: Käesolevas kriminaalasjas A. Šumihin’ile etteheidetav tegevus leidis aset aastal 2013. Tegemist on II astme kuriteoga. A. Šumihin on varasemalt kriminaalkorras karistamata, uute või varasemate tema poolt toimepandud kuritegude kohta informatsioon puudub. Kriminaalasja põhirõhk on suunatud ametialaste süütegusid toimepannud isikute (altkäemaksu andjad, võtjad ja vahendaja) karistamisele. Konkurentsisüüteo näol on tegu (kõrval-)episoodiga, mis kavandati sisuliselt altkäemaksu eest toimepandud vastuteene varjamiseks või sellele ’seadusliku kuvandi tekitamiseks’. Kestvamat kartellilepet isikute vahel polnud ja sellelaadset edasist tegevust teadaolevalt ka ei planeeritud. A. Šumihin’i (ja tema juhitud äriühingu) näol pole tegemist klassikalise kartellileppe osapoolega, kes oleks pretendeerinud monopoolsele seisundile turul. Mingit kasu A. Šumihin’iga seotud ettevõte kirjeldatud skeemis osalemisest ei saanud ega nõudnud. Sisuline huvi toimuva hanke vastu tal puudus ja ta osales lihtsalt tuttava palvel / tuttava aitamiseks. A. Šumihin’iga polnud toimunud kuriteoskeemis ei initsiaatoriks ega liidriks. Sisuliselt oli tegu üksikjuhtumiga. Puuduvad andmed tema samalaadse tegevuse kohta enne või pärast kahtlustuses kirjeldatud tegude toimepanemist. A. Šumihin tunnistas eeluurimise käigus oma osalust toimuvas ja andis asjakohaseid põhjalikke ütlusi nii toimepandud kuriteo kui ka sellega seotud isikute kohta. Tema ütlused aitasid olulisel määral tõe tuvastamiseni ning neid ütlusi on vajadusel võimalik kasutada xx. xx vastu. Temale etteheidetavas kuriteoepisoodis varaline kahju puudub, temaga seonduvalt menetluskulusid ei ole. A. Šumihin’i osas menetluse lõpetamine ei takista prokuröri hinnangul käesoleval juhul kriminaalasja läbivaatamist teiste asjast läbikäivate isikute suhtes. Eeltoodut arvestades tuleb asuda seisukohale, et A. Šumihin’i suhtes pole ei eri- ega üldpreventiivsetel kaalutlustel ilmtingimata tarvilik kriminaalmenetlusega jätkamine / karistuse kohaldamine. Seega võib väita, et puudub edasine avalik menetlushuvi kriminaalmenetluse jätkamiseks A. Šumihin’i suhtes ning KrMS § 202 sätestatud aluste esinemise korral võib tema osas menetluse lõpetada. A. Šumihin nõustub kriminaalmenetluse lõpetamisega KrMS § 202 alusel. Samuti nõustub A. Šumihin KrMS § 202 lg 2 p 2 alusel tasuma riigituludesse kindla summana 700 (seitsesada) eurot, mille tasumiseks 6 kuu jooksul on olemas tema nõusolek. Tõkendit tema suhtes menetluse käigus ei kohaldatud.
A. Šumihin’ile on selgitatud, et kriminaalasja materjalid tema suhtes jäävad Viru Ringkonnaprokuratuuri kuni määratud kohustuste täieliku täitmiseni. KrMS § 202 lg 6 kohaselt, kui isik, kelle suhtes on kriminaalmenetlus lõpetatud käesoleva paragrahvi lõike 2 järgi, ei täida talle pandud kohustust, uuendab prokuratuuri taotlusel kohus kriminaalmenetluse oma määrusega. Karistuse mõistmisel arvestatakse kohustuste osa, mille isik on täitnud.
Prokurör esitas maakohtu istungil taotluse, milles palus: -
lõpetada kriminaalmenetlus Aleksander Šumihini suhtes KrMS § 202 alusel, kohustada Aleksander Šumihinit tasuma riigituludesse 700 eurot 6 kuu jooksul alates kohtumääruse kuulutamisest.
KrMS § 202 lg 1 sätestab, et kui kriminaalmenetluse esemeks on II astme kuritegu ja selles kahtlustatava või süüdistatava isiku süü ei ole suur ning ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda kulud ning kui kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik huvi, võib prokuratuur kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul taotleda, et kohus kriminaalmenetluse lõpetaks. KrMS § 202 lg 2 kohaselt kriminaalmenetluse lõpetamise korral võib kohus prokuratuuri taotlusel ja kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul panna talle kohustuse määratud tähtajaks tasuda kriminaalmenetluse kulud, hüvitada kuriteoga tekitatud kahju, maksta kindel summa riigituludesse jne. Kõnealuse kriminaalmenetluse esemeks on II astme kuritegu, mille eest KarS § 400 lg 2 näeb ette karistusena kas rahalise karistuse või ühe-kuni kolmeaastase vangistuse. Aleksander Šumihin on varem kriminaalkorras karistamata, tema süüd raskendavaid asjaolusid tuvastatud ei ole. Kuna tema süü pole antud kriminaalasjas suur, puudub kriminaalmenetluse jätkamiseks Viru Maakohtus avalik menetlushuvi. Aleksander Šumihin on andnud nõusoleku tasuda riigituludesse 6 kuu jooksul rahaline kohustus summas 700 eurot. Menetluse jätkamine ei ole vajalik eripreventiivsest kaalutlusest, kuna Aleksander Šumihini mõjutamine uutest kuritegudest hoiduma krim inaalmenetluse jätkamise ja nende süüdimõistmisega ei ole otstarbekas ning teda on võimalik mõjutada ka kohustuse panemisega kriminaalmenetluse lõpetamisel. Kohus leiab, et prokuröri taotlus kriminaalmenetluse lõpetamiseks Aleksander Šumihini suhtes KrMS § 202 lg 1 alusel on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Tegemist on teise astme kuriteoga. Aleksander Šumihin on võtnud endale kohustuseks tasuda riigituludesse 700 eurot 6 kuu jooksul alates määruse kuulutamisest. Süüdistataval on kindel elu- ja töökoht, mille tõttu on ta võimeline oma kohustusi õigeaegselt täitma. Kohus nõustub prokuröri seisukohaga, et antud juhul on süüdistatava Aleksander Šumihini poolt toime pandud süüteo näol tegemist kuriteoga, mille puhul puudub kriminaalmenetluse jätkamiseks avalik menetlushuvi. Kohus leiab, et süüdistatavaid võib mõjutada mittekaristuslikke meetmeid kohaldades, milleks on menetluse lõpetamine ja kohustuste määramine.
Kohus leiab, et kriminaalmenetlus Aleksander Šumihini süüdistuses KarS § 400 lg 2 p 1 järgi tuleb lõpetada KrMS § 202 lg 1 alusel avaliku huvi puudumise tõttu. Määrata Aleksander Šumihinile kohustuseks maksta riigituludesse kindel summa 700 eurot 6 kuu jooksul alates määruse kuulutamisest.
Kohtunik Larissa Prokopenko
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.