Otsuse tegemise koht ja aeg Kriminaalasi (number ja nimetus) Asja lahendamine Kohtukoosseis Kohtuistungi sekretär Prokurör Süüdistatav
Süüdistus Kaitsja
Viljandi kohtumaja 22. aprill 2014 kriminaalasi nr 14260101368; kohtuasi nr 1-14-3538 riik versus S.P kiirmenetluses järgides kokkuleppemenetluse sätteid kohtunik Toomas Lillsaar Eleri Romantšuk Merike Tikk S.P (isikukood xxx; elukoht xxxxxxxxx x-x xxxx xxxxxxx xxx xxxx xxxxxxxxxxx ; ei oma kriminaalkaristatust) KarS § 424 järgi advokaat Matti Reinsalu
RESOLUTSIOON
Aluseks võtnud kohtulikul arutamisel tuvastatud asjaolud ja kohaldatud seadused ning juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-dest 159 ja 248, tegi kohus otsustused. Otsustused süüs ja karistamises
1.Tunnistada S.P süüdi karistusseadustiku (KarS) § 424 järgi ja mõista talle rahaline karistus 250 (kakssada viiskümmend) päevamäära, s. o 800 (kaheksasada) €; KarS § 66 lg 1 alusel määrata S.P-le mõistetud rahaline karistus 800 € tasumisele ositi 10 kuu jooksul mitte vähem kui 80 (kaheksakümmend) € kuus järgmiselt: 1) alates 2014 a mai kuust igakuise rahalise karistuse osa 80 € tasumine, kuni rahalise karistuse täieliku tasumiseni; 2) igas kuus tasutava rahalise karistuse osa tasumistähtaeg kuu 30-s kuupäev; 3) tähtaegselt kohtu määratud rahalise karistuse osa tasumata jätmisel või kokkuvõttes tasumise graafikujärgse võlgnevuse korral, lugeda tähtaeg saabunuks rahalise karistuse tasumisele tervikuna; KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta S.P-lt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimisõigus 3 (kolmeks) kuuks; rahaline karistus põhikaristusena pöörata täitmisele iseseisvalt. Asja lahendamisega seonduvad muud otsustused
2.
Kriminaalmenetluse kulude ja muude kriminaalmenetluses kohaldatavate abinõude osas: 2.1 välja mõista riigi kasuks S.P-lt kriminaalmenetluse kulu 446 (nelisada nelikümmend kuus) € 25 senti; määrata väljamõistetud kriminaalmenetluse kulud tasumisele ositi järgmiselt: 1) alates 2014 a mai kuust igakuise menetluskulu osa 37 (kolmkümmend seitse) € 19 senti tasumine, kuni menetluskulude täieliku tasumiseni; 2) igas kuus tasutava menetluskulu osa tasumistähtaeg kuu 30-s kuupäev; 3) tähtaegselt kohtu määratud menetluskulu osa tasumata jätmisel või kokkuvõttes tasumise graafikujärgse võlgnevuse korral, lugeda tähtaeg saabunuks menetluskulu tasumisele tervikuna; 2.2 S.P-le õigusabi osutamisega seonduv advokaadi sõidukulu 80,16 € (koos käibemaksuga) jätta riigi kanda;
2.3 advokaat Matti Reinsalu kohtumenetluses riigi õigusabi ja sellega seonduvate kulude hüvitamise taotlus rahuldada 36 € ulatuses; 2.4 lisakaristuse täitmisele pööramiseks saata kohtuotsuse jõustumisel käesoleva otsuse koopia liiklusregistrile. Edasikaebamise kord ja selgitused kohtuotsusele
3.Selgitada: 3.1 kohtuotsuse peale edasikaebamise kord on sätestatud KrMS §-des 318 – 321, mille kohaselt kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata KrMS §-s 318 sätestatud alustel Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutsamisest; apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest; 3.2 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise ja väljamõistmise peale võib KrMS § 189 lg 3 kohaselt vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse esitamisega (KrMS §-de 383 – 392); 3.3 kohtuotsus jõustub edasikaebe (apellatsiooni) tähtaja möödumisel; 3.4 kui isiku suhtes on jõustunud mootorsõiduki juhtimisõiguse peatamise, äravõtmise või kehtetuks tunnistamise otsus, on isik kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile (LS § 127); kui isik ei ole LS §-s 127 kehtestatud tähtaja jooksul juhiluba loovutanud, koostab Maanteeamet isikule ettekirjutuse juhiloa loovutamiseks, andes isikule juhiloa loovutamiseks tähtaja, mis ei ole lühem kui viis tööpäeva ega pikem kui 14 päeva ning ettekirjutus jõustub selle kättetoimetamisest kohata (LS § 128 lg 1); ettekirjutuse täitmata jätmise korral võib Maanteeamet rakendada sunniraha asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras ning sunniraha ülemmäär on 640 € (LS § 128 lg 2); 3.5 ositi täitmiseks määratud rahalise karistus loetakse täidetuks ja otsust rahalises karistuses kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on rahasummad tähtaegselt tasunud Rahandusministeeriumi kontole nr EE891010220034796011 SEB Pank, kontole nr EE932200221023778606 Swedbank, kontole nr EE403300333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal või kontole nr EE701700017001577198 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal (tasumisel maksekorraldusele: viitenumber 4100065035 ja selgitusena „rahalisse karistuse tasumine kohtuasjas nr 1-14-3538“); 3.6 ositi täitmiseks määratud kriminaalmenetluse kulud loetakse täidetuks ja otsust menetluskuludes kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on rahasummad tähtaegselt tasunud Rahandusministeeriumi kontole nr EE891010220034796011 SEB Pank, kontole nr EE932200221023778606 Swedbank, kontole nr EE403300333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal või kontole nr EE701700017001577198 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal (tasumisel maksekorraldusele: viitenumber 2800049874 ja selgitusena „menetluskulu ositi tasumine kohtuasjas nr 1-14-3538“); 3.7 KrMS § 248 (Kohtulahendid kokkuleppemenetluses) lg 1 p 5 kohaselt on kokkuleppemenetluses kohtulahendiks kohtuotsus süüdistatava süüdimõistmise ja talle kokkuleppekohase karistuse mõistmise kohta.
ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
(Kohtuotsuse põhiosa)
1.Süüdistus Süüdistusest nähtuvalt on S.P toime pannud kuriteona mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis KarS § 424 järgi, mis seisnes selles, et tema juhtis 18.04.2014 kella 21.45 paiku Viljandi linnas Riia mnt 91 juures mootorsõidukit Volkswagen Golf, registreerimismärgiga
XXX XXX joobeseisundis (joobeseisundi tuvastamiseks kasutatud tõendusliku alkomeetri lõplik mõõtetulemus on 1,04 mg/l).
2.Kriminaalasjas sõlmitud kokkulepe Prokuratuur ja süüdistatav on taotlenud kriminaalasja lahendamist kokkuleppemenetluses. Prokuröri, süüdistatava ja süüdistatava kaitsja on sõlminud kokkuleppe süüdistatava süüdimõistmiseks KarS § 424 järgi ning karistamiseks rahalise karistuse 250 päevamäära, s.o 800 eurot (päevamäära aluseks võetud S.P 2013. a keskmise päevasissetuleku suurus, s.o 3,2 eurot). KarS § 66 lg 1 alusel määrata, et rahaline karistus tuleb kanda ositi 10 kuu jooksul, s. o 80.00 eurot kuus.KarS § 50 lg 1 p 1 kohaselt võtta mootorsõiduki juhtimise õigus ära 3 kuuks.
3.1.Kululiigid Menetluskulud kululiikide järgi on sätestatud KrMS §-s 175 (Menetluskulud).
3.1.1.Sundraha KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis KrMS § 179 (Sundraha) lg 1 kohaselt on teise astme kuriteo puhul 1,5 palgamäära, s. o 532,5 €. Sundraha määr tuleneb Vabariigi Valitsuse 28. novembri 2013 määrusest nr 166 ( ), millega on kehtestatud alates 01. jaanuarist 2014 töötasu alammääraks 355 € kuus.
3.1.2.Riigi õigusabi KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Vastavalt KrMS § 43 (Kaitsja valimine ja ) lg-le 2 kaitsja määrab uurimisasutuse, prokuratuuri või kohtu taotlusel Eesti Advokatuur, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist või kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat taotlenud, kuid kaitsja osavõtt on kohustuslik KrMS § 45 järgi. Vastavalt (RÕS) § 4 lg 3 p-le 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaalmenetluses. RÕS § 21 lg 3 kohaselt riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise korra ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatuse ja korra kehtestab advokatuuri juhatus. Eesti Advokatuuri juhatuse 26. novembri 2013 otsusega on kinnitatud bi osutamise eest makstava tasu arvestamise (edaspidi kord). Korras koos hilisemate muudatustega on kehtestatud tasu arvestamise alused ja maksmise kord, tasumäärad ning kulude hüvitamisse ulatus ja kord.
3.1.2.1.Kohtueelsel uurimisel riigi õigusabi S.P-le osutatud riigi õigusabi, millest 144 € moodustab õigusabi menetlustoimingutes osalemine ning 80,16 € tasu sõidule kulutatud aja eest ja sõidukuludes. Prokuratuur on kaitsja tasutaotluse rahuldanud.
3.1.2.2.Kohtulikul arutamisel riigi õigusabi S.P-le on osutatud kohtulikul arutamisel riigi õigusabi. Kohtus esinemise eest on süüdistava kaitsja esitanud kohtule taotluse. Taotluse p-s 3 (Riigi õigusabi osutamise käigus tehtud toimingud, nendele kulunud aeg ja/või taotletav tasu) on arvestatud tasu suuruseks 0,5 h 36 €. Kaitsja tasuarvestust kohtulikus menetluses loeb kohus usaldusväärseks ning taotlus tuleb rahuldada.
3.2.Õigusabi kulud kokk Õigusabi kulud kokku moodustavad 180 € (144+36), õigusabi osutamiseks sõidule kulutused 80,16 €.
3.3.Menetluskulude hüvitamise otsustused
KrMS § 189 ( ) lg 1 kohaselt kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega. Kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega (KrMS. § 189 lg 2). KrMS § 180 ( va kohtuotsuse korral) lg 1 Süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Riigi õigusabi tasu koosseisus on süüdistatavale S.P-le õigusabi osutamiseks sõidukulud ja selleks kulutatud aeg kokku 80,16 €. Sõiduga seonduvad kulutused on võrreldes sisulise õigusabi andmise kuludega ebaproportsionaalselt suured. Kohtule teadaolevalt võinuks õigusabi osutav advokaat olla määratud menetluse koha järgsest advokaadibüroost ja sel juhul ei kaasneks advokaadi kohalesõiduga seonduvaid kulusid. Kohtu hinnangul riigi õigusabi andva advokaadi määramine selliselt, et advokaadi sõiduga seonduvad kulutused ületavad sisulise õigusabi osutamise kulud, on süüdistavat ülemääraselt ja asjakohatult koormav ning õigusabi saajale ei ole selline õigusabi andmise korraldamine mõistlik. Eeltoodust lähtuvalt tuleb õigusabi andmiseks tehtud kulutused sõitudele 80,16 € jätta süüdistatavalt välja mõistmata. Sisuliselt jäävad sõidukulud riigi kanda, kuna kohtule teadaolevalt on riik aastaks õigusabi kulud advokatuurile ette maksnud. Sõidukulud ja sõiduks kulutatud aega hüvitatakse küll õigusabi osutanud advokaadile, kuid süüdimõistetult seda kohus välja ei mõista ning selles osas jääb riigilt advokatuurile ettemakstud rahasumma süüdistatavalt riigile tagasi välja mõistmata. KrMS § 180 lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, et kriminaalasjas menetluskulude hüvitamine oleks süüdimõistetul üle jõu käivateks kohustusteks. Arvestatud menetluskulud tulevad KrMS § 180 alusel välja mõista süüdistatavalt. Arvestades süüdimõistetu majanduslikku ilukorda määrata tal menetluskulud kulude tasumine ositi aasta jooksul, igakuiste võrdsete osade kaupa. KrMS § 2565 lg 2 kohaselt s üüdimõistvat kohtuotsust kiirmenetluses tehes vähendab kohus KrMS § 179 lg-s 1 sätestatud sundraha suurust, kuid mitte rohkem kui poole võrra. Põhjendatud on määrata süüdismõistetul sundraha suuruseks 266,25 €. Arvestades kohtu põhjendusi menetluskuludes ja seoses süüdimõistva kohtuotsusega tuleb S.P-lt riigi kasuks välja mõista S.P-lt sundraha 266.25 € ja riigi õigusabi tasu 180 € – kokku 446,25 €.
Toomas Lillsaar Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.