Liiklussüüteod

3 alusel määrata Toomas Schneiderile üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 2 (kaks) aasta alates kohtuotsuse jõustumisest, vastavalt kriminaalhooldaja poolt koostatud ajagraafikule. KarS § 69 lg 4 alusel on Toomas Schneider kohustatud üldkasuliku töö tegemisel järgima KarS § 75 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi: 1) elada kohtu määratud alalises elukohas – xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx 2) ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ja esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks; 5) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Käitumiskontrolli teostamiseks määrata Toomas Schneider üldkasuliku töö tegemise tähtajaks Tartu vangla kriminaalhooldusosakonna Jõgeva talituse kriminaalhooldaja järelevalve alla. KarS § 75 lg 2 p 2 alusel kohustada Toomas Schneiderit üldkasuliku töö tegemiseks tähtaja jooksul mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume. KarS § 75 lg 2 p 1 alusel kohustada Toomas Schneiderit jätkama elatisraha võla hüvitamist igakuiste maksetena 1⁄2 töövõimetuspensionist kuni Tartu Maakohtu otsusega kriminaalasjas 1-11-12808 määratud katseaja tähtaja lõpuni, s.o kuni 21.11.2014.a KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta Toomas Schneiderilt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 5 (viis) kuuks, mille algust arvestatakse kohtuotsuse jõustumisest. Liiklusseaduse § 127 tulenevalt on Toomas Schneider kohustatud 5 (viis) päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile. KrMS § 180 lg 3 ja 2565 lg 2 alusel nõuda Toomas Schneiderilt menetluskuludena riigituludesse 240 (kakssada nelikümmend) eurot, mis määrata tasumisele osade kaupa ühe aasta jooksul kohustades Toomas Schneiderit tasuma igakuiselt hiljemalt 21-ks kuupäevaks menetluskulude katteks alates 2014.a maist vähemalt 20 eurot kuus kuni kogu summa tasumiseni. Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi a/a-le (Swedbank EE932200221023778606; SEB EE891010220034796011 või Nordea Bank EE701700017001577198), märkides viitenumbriks 2800049874. Maksegraafikute mittetäitmisel loetakse kõigi makseosade tähtaeg saabunuks ja suunatakse kogu nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsiooni ainult KrMS § 318 lg 4 sätestatud alustel. Apellatsioonkaebus tuleb esitada 15 päeva jooksul kirjalikult otsuse teinud kohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Käesolevas kriminaalasjas on Toomas Schneiderile esitatud süüdistus selles, et tema olles 2(4)

alkoholijoobes (ühes liitris väljahingatavas õhus 1,02 mg/l alkoholi), juhtis 14.04.2014. a kella 19.40 ajal Jõgevamaal Torma vallas Tõikvere külas mootorsõidukit BMW 325 reg nr 798 TGB. Sellega pani Toomas Schneider toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo. KarS § 424 järgi toimepandud kuriteo eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 4 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetavat karistust Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja 22.11.2011. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 1 aastat vangistust võrra ning mõista liitkaristuseks kahe kohtuotsuse järg 1 aasta 4 kuud vangistust. KarS § 69 lg 1, 2, 3 alusel asendada vangistus üldkasuliku tööga, mõistes kokku 960 tundi üldkasulikku tööd. KarS § 69 lg 3 alusel määrata töö tegemise tähtajaks 2 aastat. KarS § 69 lg 4 alusel on Toomas Schneider kohustatud töö tegemisel järgima KarS § 75 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi: elama kohtu poolt määratud alalises elukohas xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui

päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 2 alusel kohustub mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta ära mootorsõiduki juhtimisõigus 5 kuuks. Kohtuistungil täiendas prokurör kokkulepet KarS § 75 lg 2 p 1 kohustusega jätkata eelmise otsusega Toomas Schneiderile pandud maksekohustuse täitmise jätkamiseks kuni eelmise otsuse katseaja tähtaja lõpuni. Süüdistatav kinnitas, et on teadlik nimetatud kohustusest, on seda nõuetekohaselt täitnud ja jätkab tasumist. Asja lahendamisel juhindub kohus KrMS § 239 lg 4, 248 lg 1 p 5, 249, 311, 313. Kohtuistungil jäid kõik menetlusosalised kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja kokkuleppe sõlmimine on olnud tema vaba tahteavaldus. Kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Süüdistatav tuleb süüdi tunnistada ja karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele. KrMS § 175, 179, 180 alusel nõutakse süüdimõistetult riigituludesse sisse menetluskulud vastavalt kehtivatele määradele. KrMS § 2565 lg 2 kohaselt kiirmenetluses võib kohus vähendada sundraha suurust. Kaitsja taotles menetluskulude täiendavalt vähendamist KrMS § 180 lg 3 sätestatud alustel ja ka vähendatud suuruses ositi tasumisele määramist. Prokurör taotlusele vastu ei vaielnud. Kohus leiab, et esitatud taotlused on põhjendatud. KrMS § 180 lg 3 sätestab, et menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kulud hüvitatakse ositi. Asja materjalidest nähtub, et Toomas Scneideril on töövõimekadu 80 % ja lisaks tuleb tal kahe aasta jooksul sooritada üldkasulikku tööd, mistõttu on tema rahalised võimalused väga piiratud. Saadavast pensionist on süüdimõistetul vaja igakuiselt tasuda ka elatise võlgnevust. Kogu menetluskulu sissenõudmine oleks süüdimõistetule ilmselgelt ülejõukäiv, ei arvestaks tema resotsialiseerumisväljavaateid. Eelnevast tulenevalt peab kohus võimalikuks menetluskulusid oluliselt vähendada. Ka vähendatud menetluskulu tasumine ühe maksena ei oleks Toomas Schneiderile tema sissetulekuid arvestades ilmselt jõukohane, mistõttu määrab kohus need tasumisele osade kaupa ühe aasta jooksul. Kohtunik 3(4)

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.