Liiklussüüteod

lähedased – ema, isa, vend ja kaks õde, kaks tütart ja elukaaslane. Samuti on kinnipeetaval võimalus saada tagasi tööle samale töökohale, kus isik töötas enne vangistust – XXX AS metallkonstruktsioonide värvijana. Distsiplinaarkaristusi isiku suhtes kohaldatud ei ole. M.Z on varasemad kuriteod pannud toime sõltuvusprobleemide tõttu, s.o. alkoholijoobes. Oht panna toime uusi kuritegusid on tõenäolisem alkoholijoobes. Arvestades M. Z iseloomustust, on ta karistusest õiged järeldused teinud ning tõenäosus, et ta paneb vabaduses viibides toime uusi kuritegusid, on väike. Uute kuritegude toimepanemise tõenäosus on 22 %. Varasemalt mõisteti isikule viimase kohtuotsuseks üldkasuliku töö tegemine, kuid isik ei täitnud talle mõistetud üldkasuliku töö tunde ning kohtuotsus pöörati täitmisele. Iseloomustusest nähtub, et isik hindab tagant järgi sellist tegevust veaks. Seega leiab, et tegemist on isikuga, kes oleks suuteline katseaja nõudeid täitma ning seaduskuulekalt elama. Tulenevalt M.Z alkoholiprobleemidest leiab prokurör, et tema suhtes on otstarbekas kohaldada katseajal järgmisi lisakohustusi: KarS § 75 lg 2 p 2 alusel mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume; KarS § 75 lg 2 p 4 otsima endale töökoha, omandama üldhariduse või eriala kohtu määratud tähtajaks – asuma tööle 3 kuu jooksul vabanemisest alates; KarS § 75 lg 2 p 7 mitte viibima kohtu määratud paikades ega suhtlema kohtu määratud isikutega. Kohus, tutvunud esitatud materjalide ja prokuröri kirjaliku seisukohaga ning ära kuulanud M.Z arvamuse, leiab, et M.Z võib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik M. Z isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kohus arvestab, et kuigi kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud kolmel korral, viibib ta vanglas esimest korda, kandes karistust teise astme kuriteo – mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis. Võib eeldada, et esmakordne vanglas viibimine on pannud M.Z mõistma, et toimepandud kuritegudele järgnevad tema igapäevast elu ja heaolu oluliselt piiravad tagajärjed ning ta on enda õigusvastasest käitumisest ka vajalikud järeldused teinud. Kohus peab siinjuures oluliseks, et kinnipeetaval vangistuses distsiplinaarkaristused puuduvad. Sellest võib järeldada, et kinnipeetav püüdleb õiguskuuleka käitumise poole, on mõistnud reeglite täitmise vajalikkust ning on suuteline kehtivaid norme järgima. Kuna kinnipeetava karistusaja lõpuni on ligikaudu 2 kuud vangistust, võimaldab kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ning tema allutamine kriminaalhooldusele 1-aastase katseajaga kohaldada tema üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas M.Z-ile võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ning on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi, samuti hoiduma alkoholi tarvitamisest. Pärast vabanemist on M.Z olemas ka kindel elukoht elukaaslase juures ja elukaaslase igakülgne toetus ning kriminaalhooldusega on nõustunud ka kinnipeetav, saades aru selle vajalikkusest ja kasulikkusest. Kõik need asjaolud aitavad kaasa kinnipeetava edasise elu korraldamisel vastavalt ühiskonnas aktsepteeritavatele hoiakutele ja tõekspidamistele. Samuti arvestab kohus kriminaalhooldusametniku arvamuses märgitut, et endiste töökaaslastega on M.Z suhted head ning peale vabanemist soovib uuesti asuda tööle firmasse AS XXX, kus töötas ka varem. M.Z ennetähtaegset vabastamist toetab ka prokurör, samuti vangla, hinnates uue kuriteo toimepanemise tõenäosust järgneva 2 aasta jooksul 22 %, mis ei ole kõrge näitaja. Kohus usub,

et süüdimõistetu on nüüdseks teinud karistusest vastavad järeldused ning oskab edaspidises elus järgida seaduskuulelikkust. Katseajal on võimalik hinnata kinnipeetava püüdlusi oma elu korraldamisel ning kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Vastavalt kriminaalhooldusseaduse §le 1 lg 1 valvatakse kriminaalhoolduse käigus kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.