Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja) 27. märtsi 2014 määrus süüdimõistetu tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
süüdimõistetu määruskaebus
Vitali
Puzanovi
(Puzanov)
RESOLUTSIOON
Viru Maakohtu 27. märtsi 2014 määrus jätta muutmata ja süüdimõistetu Vitali Puzanovi määruskaebus jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud
1.Vitali Puzanov tunnistati Pärnu Maakohtu 24.01.2002 kohtuotsusega süüdi KrK § 15 lg 2 § 100; § 101 p 8; § 141 lg 2 p 1; § 185 lg 2 järgi ning karistuseks mõisteti 13 aastat vangistust. Karistuse kandmise algus 07.09.2001 ja lõpp 06.09.2014. Viru Maakohtu 27.03.2014 määrusega jäeti V. Puzanov tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamata. Esimese astme kohtu määruse sisu
2.Maakohus leidis, et süüdimõistetu V. Puzanov ei kuulu tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamisele, põhjendades seda järgnevalt. 2.1 V. Puzanovit on kriminaalkorras karistatud viiel korral. Käesoleval ajal kannab pikaajalist (13 aastat) vanglakaristust muu hulgas raskete I astme isikuvastaste kuritegude eest: tapmise katse, tapmise eest. Kuriteod pani V. Puzanov toime joobes ja raskendatavatel asjaoludel.
Varasemalt oli V. Puzanov karistatud isikuvastase kuriteo toimepanemise eest, millega ettevaatamatusest põhjustati inimese surm.
2.2.Maakohtu hinnangul ei asunud V. Puzanov, vaatamata varasematele karistustele paranemise teele ning jätkas kuritegude toimepanemist, mis viitab sellele, et ta ei ole oma eelnevatest karistustest vastavaid järeldusi teinud ega suutnud tõestada, et ta on võimeline käituma seaduskuulekalt.
2.3.Samuti leiab maakohus, et toimepandud vägivaldse isikuvastase kuriteo asjaolud, mille tõttu tekkis oht inimese elule on käesoleval juhul kaalukamad vabastamise küsimuse lahendamisel kui süüdimõistetu võimalused vabaduses. Piirangud, mis on seotud kriminaalhoolduse kohaldamisega, ei ole maakohtu hinnangul piisavad, et süüdimõistetu ohtlikkust ühiskonnas alandada.
2.4.Maakohus leiab, et kinnipeetava iseloomustuses nimetatud positiivsed asjaolud nagu distsiplinaarkaristuste puudumine, õppetöös, tööhõives ja sotsiaalprogrammides osalemine ja vabanemisel elukoha olemasolu ei ole piisavad õigustamaks kinnipeetava vangistusest ennetähtaegset vabastamist. Vabaduses puudub kinnipeetaval kindel töökoht, mis halvendab tema toimetulekut ja suurendaks uute kuritegude toimepanemise riski.
2.5.Lisaks viitab maakohus V. Puzanovi varasemale alkoholi liigtarvitamise probleemile ning leiab, et V. Puzanovil võib tagasilanguse perioode olla, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks.
2.6.Maakohus leiab, et süüdimõistetu käitumine vanglas ja tema võimalused vabanemisel (kindel elukoht ja lähedaste tugi) ei kaalu üle tema käitumist enne vangistusse sattumist ning toimepandud kuriteo asjaolusid. V. Puzanovil oli ka enne kuriteo toimepanemist elukoht, kuid see ei takistanud tal toime panemast kuritegu.
2.7.Maakohus rõhutab, et KarS § 76 lg 3 kohaselt ennetähtaegsel vabastamisel hindab kohus eeskätt isiku poolt toimepandud kuriteo asjaolusid. Kohus leiab, et toimepandud kuriteo raskust arvestades ei ole V. Puzanovi ennetähtaegne vangistusest vabastamine käesoleval ajal põhjendatud.
2.8.Eeltoodu alusel ja arvestades V. Puzanovi poolt toimepandud kuritegude arvukust, ohtlikkust ja asjaolusid, on maakohus seisukohal, et V. Puzanovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine ei ole käesoleval ajal õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Määruskaebuses esitatud taotluste sisu
3.Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu V. Puzanov, taotledes maakohtu määruse tühistamist ning süüdimõistetu ennetähtaegset vabastamist.
3.1.Määruskaebuses esitatu kohaselt ei ole maakohus teinud õigeid järeldusi. Määrus on koostatud lünklikule ning vastuolulisele informatsioonile tuginedes. Süüdimõistetu V. Puzanov leiab, et tema puhul ei ole tegemist kõrgohtliku isikuga. Ta on läbinud mitmeid kursusi, sotsiaalprogramme ja lõpetanud kooli. Tema poolt suuliselt väljendatud hoiakud ja väärtused on kooskõlas ühiskonnas aktsepteeritud normidega, samuti on tema käitumine vangistuse ajal olnud eeskujulik – järgib kehtestatud reegleid. Vanglateenistuse ametnikesse ning kriminaalhooldusesse suhtub positiivselt.
3.2.Süüdimõistetu V. Puzanov leiab, et maakohtu määrus on vastuolus KarS § 76 lg-s 3 tooduga, mille kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi,
-2-
mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Määruskaebuse kohaselt on kohus lähtunud vaid süüdimõistetu minevikust.
3.3.Süüdimõistetu väljendab soovi ja motivatsiooni kuritegelikust elust loobumiseks. Ta on karistuse kandmise aja jooksul tõestanud, et on asunud paranemise teele. Samuti teinud õiged järeldused oma minevikus tehtud vigadest ning oma käitumisega näidanud, et need järeldused on õiged.
3.4.Eeltoodust tulenevalt leiab V. Puzanov, et maakohtu määrus on tehtud ennatlikult ning kohus ei ole analüüsinud kõiki asjaolusid. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
4.Ringkonnakohus, olles tutvunud kriminaalasja materjalidega, nõustub maakohtu määruses esitatud seisukohtade ja põhjendustega ning leiab niisamuti, et V. Puzanovi vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud. Maakohus on süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamisel õigesti käsitlenud KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid. Maakohtu sellekohased põhistused on veenvad, ringkonnakohus nõustub nendega täielikult ega pea vajalikuks neid korrata. Täiendavalt märgib ringkonnakohus järgnevat.
5.Maakohus on piisava põhjalikkusega hinnanud kohtule esitatud materjale ja teatavaks saanud asjaolusid nende kogumis ning jõudnud järeldusele, et V. Puzanovit ei ole põhjendatud vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Ringkonnakohus arvestab süüdimõistetut iseloomustavaid positiivseid asjaolusid (motivatsioon õiguskuulekaks eluks, vangistuses sotsiaalprogrammide läbimine, vabaduses kindel elukoht, võlgade puudumine), kuid siiski ei kaalu need käesoleval ajal üles neid asjaolusid, mis tema ennetähtaegset vabastamist ei toeta. Siinkohal märgib ringkonnakohus, et distsiplinaarkaristuste puudumine ei saa olla automaatselt kinnipeetava tingimisi ennetähtaegse vabastamise aluseks.
6.Nimelt, ringkonnakohus on samaselt esimese kohtuastmega seisukohal, et kuriteo toimepanemise asjaolud ning süüdimõistetu varasem elukäik ei võimalda tema tingimisi ennetähtaegset vabastamist.
7.Kuriteo toimepanemise asjaoludel ja isiku süü suurusel on ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel suur kaal. Süüdimõistetu ennetähtaegne vabastamine on alati kriminaalpoliitiline otsus ning kohtul on õiguskorra kaitsmise huvidest lähtuvalt õigus raske kuriteo toimepannud isiku ennetähtaegsest vabastamisest keelduda. V. Puzanov kannab käesolevat vanglakaristust kahe raske kuriteo toimepanemises – tapmiskatse ning tapmine. Sellest järeldab ringkonnakohus samaselt maakohtuga, et süüdimõistetu suhtes ei vasta seni kantud karistus tema poolt toimepandud kuriteo raskusele, pidades silmas nii tapmiskatset kui tapmist ning tema vabastamine oleks veel ennatlik. Seejuures ei oleks V. Puzanovi ennetähtaegne vabastamine antud juhul kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega ning see riivaks oluliselt ühiskonna õiglustunnet.
8.Kogumis muude asjaoludega ei võimalda süüdimõistetu ennetähtaegset vabastamist ka tema varasem elukäik. Ringkonnakohtu hinnangul ei esine piisavalt asjaolusid, mis veenaksid kohut selles, et käesoleval ajal suudaks V. Puzanov vabaduses käituda õiguskuulekalt. Ka V. Puzanovi väited, et ta on aru saanud oma tegude keelatusest, kahetseb ja omab realistlikke eesmärke tuleviku osas, ei ole kohtule veenvad. Kriminaalkorras on V. Puznovit karistatud viiel korral. Kuritegude dünaamika on muutunud raskemaks, ning võib asuda seisukohale, et kinnipeetav ei ole teinud eelnevatest karistustest põhjapanevaid järeldusi, mistõttu on jäänud saavutamata karistuse eesmärk. Selliste iseloomustavate andmete puhul puudub kohtul süüdlase suhtes usaldus, et ta vabaduses hoidub kuritegelikust käitumisest. Seega tuleb V. Puzanovil jätkata karistuse kandmist.
-3-
Eeltoodust tulenevalt ei nõustu ringkonnakohus määruskaebuses toodud argumendiga, mille kohaselt ei ole maakohus piisavalt arvestanud kinnipeetava isikut, vaid omistanud liiga suure tähtsuse tema varasemale elukäigule. Ringkonnakohus juhib tähelepanu sellele, et isikut, keda on varasemalt kriminaalkorras 5 korral karistatud ning kes kannab reaalset vangistust raske I astme isikuvastase kuriteo toimepanemise eest, ei ole kindlasti võimalik hinnata ilma tema varasemat elukäiku arvestamata.
9.Ringkonnakohus rõhutab, et kuigi seadus võimaldab süüdimõistetuid ennetähtaegselt karistuse kandmisest vabastada, ei ole tegemist olukorraga, kus isiku võiks vabastamata jätta üksnes erandlikel juhtudel. Vastupidi, karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. V. Puzanovi puhul ei esine selliseid veenvaid asjaolusid, mis võimaldaksid käesoleval ajal tema ennetähtaegset vabastamist. Isiku tingimisi enne tähtaega vabastamine on KarS § 76 lg 3 alusel eelkõige kogutud materjali hindamine kohtuniku siseveendumusest lähtuvalt ning iga isiku suhtes individuaalne.
10.Ringkonnakohus peab vajalikuks ka märkida, et lisaks karistuse individuaalsele õigustusele tuleb silmas pidada selle sotsiaalpoliitilist eesmärki, mis lähtub asjaolust, et riik peab vastutama selle eest, et rahuldada ühiskonna arusaamu õiglusest. Kolleegiumi hinnangul on maakohus V. Puzanovi kuritegude toimepanemise riskitegureid põhjalikult analüüsinud ning leidnud, et V. Puzanovi ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud ning tema, kui raske I astme isikuvastase süüteo toime pannud isiku vabastamine ei ole kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega.
11.Tulenevalt eelmärgitust leiab ringkonnakohus, et V. Puzanov tuleb jätta vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Sellest lähtuvalt ning juhindudes KrMS § 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata.
Aarne Sarjas
Mati Kartau
-4-
Tiit Lõhmus
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.