Tartu Maakohtu (Võru kohtumaja) 26. veebruari 2014 otsus
Apellatsiooni esitaja
süüdistatava V.Z Tammer
Prokurör
Sirle Melk
lg 1 järgi
kaitsja vandeadvokaat Anne
Süüdistatav V.Z , isikukood: XXX, Eesti Vabariigi kodanik, elukoht: XXX, kriminaalkorras karistatud 4 korral, väärteo korras karistatud 6 korda. vandeadvokaat Anne Tammer Kaitsja
RESOLUTSIOON:
Tartu Maakohtu 26.02.2014 otsus jätta muutmata ja esitatud apellatsioon rahuldamata. Edasikaebamise kord Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada ringkonnakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kantselei kaudu teatavaks tegemisest. Kassatsioon tuleb esitada otsuse teinud ringkonnakohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistataval ja kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel. Esimese astme kohtu otsuse apelleeritava osa sisu
1.Tartu Maakohtu 26.02.2014 otsusega mõisteti V.Z KarS § 376 lg 1 järgi esitatud süüdistuses süüdi ning teda karistati 1-aastase vangistusega. KarS § 68 lg 1 alusel arvati V.Z eelvangistuses 31.08.- 01.09.2012 viibitud 2 päeva karistusaja hulka. Karistusest jäi V.Z kanda 11 kuud 28 päeva vangistust. KarS § 74 lg 1, 3 alusel ei pööratud
11 kuud 28 päeva vangistust täielikult täitmisele tingimusel, et V.Z ei pane 3 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle käitumiskontrolli ajaks pandud KarS § 75 lõikes 1 sätestatud kontrollnõudeid.
2.V.Z-ile on esitatud süüdistus KarS § 376 lg 1 järgi suures koguses tubakatoodete käitlemise korra rikkumises, mis seisneb selles, et V.Z hoidis ja ladustas täpselt tuvastamata ajast, kuid vähemalt 28.08.2012. a kuni 31.08.2012. a kella 10.59-ni enda kasutuses ning oma emale M.V. kuuluva maja aadressil XXX, Võrumaa keldriruumides suures koguses maksumärgiga märgistamata ja teistele nõuetele mittevastavas müügipakendis tubakatooteid. V.Z hoidis ja ladustas nimetatud keldriruumides erinevat marki sigarette - kokku 426 920 sigaretti, mis olid eelnevalt täpselt tuvastamata ajal, kuid enne 28.08.2012. a tuvastamata isikute poolt salakaubana tollikontrollist kõrvale hoidudes toimetatud Vene Föderatsioonist Eesti Vabariiki. Sigaretipakkidel puudusid tubakaseaduse (TubS) §-des 11, 12, 13, 14, 15 ja 16 sätestatud tubakatoote müügi- ja rühmapakendile esitatavad nõuetekohased trükikirjed, sealhulgas TubS § 12 lg 1 p 1 ja § 13 järgi nõutav eestikeelne terviseohu hoiatus, TubS § 12 lg 2 ja § 15 järgi nõutav eestikeelne teave sigarettide tõrva-, nikotiini- ja vingugaasi sisalduse kohta ja TubS § 12 lg 1 p 5 järgi nõutav kohustuslik tootjapartii tähistus. Samuti puudus alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse (ATKEAS) § 61 kohustusliku nõudena sätestatud märgistus – Eesti Vabariigi maksumärk. Kui tubakatoodetele oleks kohaldatud kauba vabasse ringlusse lubamise tolliprotseduuri seisuga 30.08.2012. a, kuulunuks tasumisele sigarettide tolliväärtus ja impordimaksud kokku 55 117,06 eurot, sealhulgas tubakaaktsiis kokku 35 124,83 eurot. Käitlemiseks mittelubatud tubakatooteid on TubS § 6 lg 21 järgi suures koguses, kui nende tubakatoodete kogusele vastav arvestuslik aktsiis ületab sajakordselt või enam ATKEAS § 56 lg 11 nimetatud aktsiisisumma, so 73 eurot 1000 sigareti kohta.
3.Maakohus oli seisukohal, et kohtus uuritud tõenditega kogumis on tõendatud V.Z süü KarS § 376 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises. Maakohtu seisukohad V.Z poolt toime pandud kuriteo osas on kokkuvõtvalt järgmised.
3.1.Maakohtul, tutvudes läbiotsimise ja sündmuskoha vaatluse käigus fikseeritud asjaoludega ning võrreldes andmetega, mis on fikseeritud asitõendite vaatlusprotokollis, ei tekkinud kahtlust, et asitõenditena on vaadeldud samu sigaretikaste, mis võeti ära XXX talu keldriruumist. Asitõendite vaatluse käigus on selgunud, et XXX talu keldriruumist võeti läbiotsimisel ära kokku 426 920 erinevat marki sigaretti ja kõigil puudus nõuetekohane maksumärk. Suitsupakkidel puudusid ka muud TubS ette nähtud kohustuslikud nõuded nagu müügi- ja rühmapakendile esitatavad nõuetekohased trükikirjed (TubS §-d 11, 12, 13, 14, 15, 16), sealhulgas nõutav eestikeelne terviseohu hoiatus, nõutav eestikeelne teave sigarettide tõrva-, nikotiini- ja vingugaasi sisalduse kohta ja kohustuslik tootjapartii tähistus. Seega on maakohtu arvates tegemist maksumärgiga märgistamata ja teistele nõuetele mittevastavas müügipakendis tubakatoodetega. Kriminaalmenetluse käigus tehti päring Maksu-ja Tolliametile, et teha kindlaks äravõetud sigarettide arvestuslik aktsiisisumma. Päringu vastusest nähtub, et kui XXX talu keldrist ära võetud kogusele sigarettidele oleks kohaldatud vabasse ringlusse lubamise tolliprotseduuri seisuga 30.08.2012, siis kokku oleks nende sigarettide pealt tasumisele kuulunud tubakaaktsiis summas 35 124,83 eurot. Kogu maksukulu nimetatud koguse sigarettide käibesse laskmisel koos tollimaksu ja käibemaksuga oleks olnud 55 117,06 eurot. Nimetatud tõendite, s.o XXX talu läbiotsimisprotokolli, sündmuskoha vaatlusprotokolli, asitõendi vaatlusprotokolli, kinnistusraamatu väljavõtte ja Maksu- ja Tolliameti päringu vastuse usaldusväärsuses ei ole maakohtul alust kahelda, sest need on kogutud seaduslikult, -2-
omavahel riimuvad ja on kooskõlas ka teiste tõenditega. Asitõendi vaatlusprotokollist nähtub, et kõikidel läbiotsimisel äravõetud sigaretipakkidel puudusid Eesti maksumärgid. Tulenevalt eeltoodust ei ole maakohtu arvates oluline, kas need olid Vene või Valgevene maksumärgid, kuna koosseisu moodustab asjaolu, et nendel sigarettidel puudus Eesti maksumärk ning selliseid sigarette oli suures koguses.
3.2.Käesolevas asjas ei ole vaidlust selles, et M. V kuuluvat maja ja hooneid aadressil XXX , XXX küla, XXX vald, Võrumaa kasutas V.Z . Samuti ei ole vaidlust selles osas, et eelnimetatud kinnistut aitas M. V osta V.Z. Lisaks puudub vaidlus selles, et sõidukit Hyndai ix35 reg nr XXX kasutas V.Z.
3.3.M. V kuuluva maja ja keldri, aadressil XXX , XXX küla, XXX vald, Võrumaa, mida kasutas V.Z, läbiotsimise ja vaatluse käigus ning sõiduki Hyndai ix35 reg nr XXX, mida kasutas samuti V.Z , läbiotsimise käigus leitud asitõendid tõendavad V.Z otsest puutumust maja keldrist leitud salasigarettidega. Maakohtule ei ole esitatud ühtegi tõendit selle kohta, et nimetatud hooneid ja sõidukit kasutas keegi teine peale V.Z ning ei ole esitatud ka ühtegi tõendit, et keegi teine võis hoida eelnimetatud kohtades enda esemeid. Maakohtu jaoks ei ole eluliselt usutav V.Z versioon, et keegi võõras võis hoida tema kasutuses olevas keldris sigarette ning seejuures ka lukustada ukse oma tabalukuga. Nagu nähtub V.Z ja tunnistaja R.R. ütlustest oli taluhoov hooldatud. Seda, et tegemist on korrastatud hooviga, on näha ka sündmuskoha vaatlusprotokollile lisatud fototabelitelt. Seega on maakohtu jaoks vähetõenäoline, et keegi võõras tooks pool miljonit sigaretti kellegi võõra juurde keldrisse hoiule, nähes, et tegemist on kasutuses olevate hoonetega. Tunnistaja R.M. ütlustest nähtub, et maja ukse enne läbiotsimist avas V.Z oma võtmega, mille ta võttis taskust, mitte ukse mati alt, nii nagu väitis kohtus V.Z. Seega ei ole millegagi tõendatud kolmandate isikute majas viibimine ning kasutamine. Majal puudusid ka sissetungimise tunnused, uksed ja aknad olid terved ning majja siseneti V.Z kaasas olnud võtme abil.
3.4.V.Z selgituste kohaselt kasutas ta ainult majas olevaid ruume ning keldrit tema ei kasutanud ning ei teadnud, et seal on sigaretid. Kohtu jaoks ei ole V.Z selgitused selles osas usaldusväärsed. Kui V.Z kasutas majas olevaid ruume, nii nagu ta ise ka kinnitab, siis oli ta teadlik ka sellest mis on keldris, kuna toast ja keldrist on leitud sarnaseid esemeid. Toast leitud sinised nöörijupid ja sinine kera nööri ning keldrist leitud sigaretipakid olid samuti seotud sarnase nööriga. Toast leitud sigareti kastil on samasugune silt nagu keldrist leitud sigareti kastidel, s.o kiri „Fest“ numbrid 10007040 ja kuupäev 07.08.2012. Seega eelnimetatud esemete leidmine nii toast, kui keldrist ning arvestades asjaolu, et tõendamata on kolmandate isikute viibimine kõnealuses majas tõendavad asjaolu, et V.Z oli teadlik nende sigarettide olemasolust keldris ning, et sigarette suure tõenäosusega pakitigi majas asuvas toas, kust leiti sinise nööri juppe ning sigaretikast. V.Z selgitused, et nimetatud sinist nööri kasutas ta võrkude ja aerude sidumiseks ei välistanud kohtu arvates sama nööri kasutamist ka sigarettide sidumisel.
3.5.V.Z süüd tõendavad tema kasutuses oleva sõiduki Hyndai ix35 reg nr XXX läbiotsimisel äravõetud esemed. Sõidukis läbiotsimise läbiviimist ning sealt leitud esemeid tõendavad 31.08.2012.a. sõiduki läbiotsimisprotokoll ning sealt leitud esemete 02.10.2012 asitõendi vaatlusprotokoll. Sõiduki käetoe seest leiti V.Z isiklike asjade (s.o visiitkaart, Vene Föderatsiooni maksumärgiga sigaretipakk „Bond“, Smart kõneajakaardid, erinevad märkme paberid, Swedbank maksekorraldus kuupäevaga 11.01.2012, millele selgitus „XXX 45801:002:1121; 45801:002:1122 üldpindala 11, 1HA, broneerimistasu, Maksja: M.V.“) hulgast ka ruuduline märkmepaber, millel on sinise pastakaga ühel küljel ülaservas kirjutatud numbrid 100+140+, sellest allpool lehe keskel joonis, millele on juurde kirjutatud vene keeles „Rabotaem“ (töötame) nool näitab numbritele 50, 51 ja 52, lehe teisel küljel on vene keelne läbikriipsutatud tekst: Vsjato 2 korobok (võetud 2 karpi), 2300+5 korobok (karpi) 80500. joon all. 7 korobok (karpi). 80500. Ai Dersny.3 korobki (3 karpi) 34 500 joon all, obšaja (kokku) 115000. Eše (veel) 30 7 korobok (karpi) + 34500 80.500 joon all -3-
+2 = 103 500 ning leiti ka A4 leht, mille ühel küljel „Metsaplaan 1:10 000“ katastriüksuse plaan ja tingmärgid, lehe teisel küljel on kirjutatud arvandmed, lehekülje all servas on joonis, millele on juurde kirjutatud vene keeles „les“ (mets), „bolota“ (soo). V.Z selgitused, et eelnimetatud paberilehed märkmetega ei kuulu temale ja need võisid jääda kinnistu ostmisel kinnistuga seotud paberite vahele ning uurijad valikuliselt sorteerisid läbiotsimisel välja kinnistu ostu dokumentide vahelt just need kaks paberilehte, ei ole kohtu jaoks samuti usutav. Läbiotsimisprotokollist nähtub, et eelnimetatud ruuduline paber, millel skeem ja karpide arvud ning A4 paberi leht leiti V.Z kasutuses olevast autost käetoe seest, kus olid ka V.Z isiklikud esemed. Seega on tõendatud, et menetleja võttis need lehed ära sõiduki käetoe seest ning ei võtnud neid pabereid kusagilt mujalt kinnistu dokumentide vahelt. Kuna eelnimetatud paberilehed märkmetega leiti V.Z kasutuses olevast sõidukist loeb kohus tõendatuks asjaolu, et need kuulusid V.Z-ile.
3.6.Tunnistaja P.M. ütluste kohaselt täitis tema 28.08.2012 piirivalvurina tööülesandeid, so kontrollis piirilõiku piirimärkide 93 ja 48 vahelisel alal ning avastas piirimärkide nr 51 ja 52 vahelisel alal ebaseadusliku kontrolljooneületusele viitava jäljeraja. Tegemist oli inimese jälgedega. Jäljerada viis V.Z kasutuses olevasse XXX tallu, nimelt keldri ukseni, kus olid salasigaretid. Keldriukse vahelt piiludes nägi tunnistaja sigarette. P.M. koostas ka skeemi, millelt on näha jäljerada, mis kulgeb piirimärkide 51 ja 52 vahelt kuni XXX taluni. P.M. on näidatud V.Z autost äravõetud ruudulisel paberil olevat skeemi ning P.M. tundis sellel skeemil ära numbritega 50, 51 ja 52 äramärgitud vene piiritähised ning on andnud selgituse, et need kattuvad ka reaalselt piiritähiste numbritega. Seega ei ole kohtul kahtlust, et ruudulisel paberil oleval skeemil, mis leiti V.Z kasutuses olevast sõidukist, on kujutatud just piirikulgemine piiritähiste 50, 51 ja 52 piirkonnas ning on ka äramärgitud ebaseadusliku piiriületuse koht, mis langeb kokku P.M. poolt kirjeldatud ebaseadusliku piiriületuse kohaga ning jäljeraja kulgemisega. Ruudulisel paberil oleval skeemil märgitud karpide arvud tähendavad kohtu arvates, arvestades käeoleva kriminaalasja süüdistust, sigareti karpide arvu. Skeemil sõna töötame koos noolega piiritähiste 50, 51 ja 52 suunas viitab salasigarettide toomisele just nimetatud koha kaudu.
3.7.Maakohtu jaoks oli jälgitav, et just XXX keldrist äravõetud sigarettide ümbriskiledelt on võetud jäljed, mistõttu võtab maakohus ekspertiisiakti nr 12E-SS0249 otsuse tegemisel aluseks. 11.03.2013 sõrmejäljeekspertiisi nr 12E-SS0249 kohaselt 31.08.2012 XXX talus tehtud läbiotsimise käigus keldrist leitud sigarettide kastide ning plokkide ümbriskiledelt avastatud naha papillaarkurrustiku jäljefragmentidest võimaldavad isikut identifitseerida neli sõrmejälje fragmenti ja üks peopesajälje fragment, millest 1, 2, 9 fotol kujutatud kolm sõrmejälje fragmenti ja 8 fotol kujutatud peopesajälje fragmendi on jätnud V.Z vastavalt vasaku käe keskmise sõrme, vasaku käe pöidla, vasaku käe peopesa ja parema käe pöidlaga. Kohus uurides kõnealuseid sõrmejälje fragmente väljalõigatud kiledel ning kõrvutades neid ekspertiisiaktiga, selgitas, et V.Z poolt jäetud sõrmejälgi leidus erinevatel objektidel – nii musta värvi sigaretikasti ümbriskilel kui ka sigaretiploki ümber oleval läbipaistval kilel. Maakohtu jaoks ei ole V.Z versioon selle kohta kuidas sattusid sigaretikastide ümbriskiledele tema sõrmejäljed ja peopesajälg eluliselt usutav, kuna sel viisil, nagu seda kirjeldab V.Z , ei ole võimalik selliseid jälgi jätta ning tema versioon on ümberlükatud ka tunnistaja R.M. ütlustega.
3.8.V.Z kasutuses olevast talust ja sõidukist leitud asitõendite suur hulk, s.o suures koguses sigaretid, sigarettide pakkematerjal, erinevatelt kiledelt leitud V.Z peopesaja sõrmejäljed ning paberil olevad skeemid tõendavad otseselt V.Z süüd. V.Z selgitused tema jälgede sattumise kohta sigaretipakkekiledele ei ole kohtu jaoks eluliselt usutavad ning kohtu arvates, arvestades kõiki kogutud tõendeid, on usutav see, et V.Z sai jätta jäljed kiledele käideldes, ladustades ja hoiustades keldrist leitud sigarette.
-4-
3.9.Maakohtu hinnangul on KarS § 376 lg 1 sätestatud süüteokoosseisu objektiivne ja subjektiive külg tõendatud. Antud teo õigusvastasust ja V.Z süüd välistavaid asjaolusid maakohus ei tuvastanud.
3.10.Maakohus, arvestades V.Z isikut, tema varasemat väärteokorras karistamist rahatrahvidega ja tema suhtumist esitatud süüdistusse, ei usu, et rahaline karistus mõjutab V.Z edaspidi hoiduma just seda laadi kuritegudest. Kuna läbiotsimisel äravõetud sigarettide kogus ületas ligi 5 korda suurt kogust, siis on põhjendatud väita, et hoitud sigaretid olid mõeldud müügiks. Seega oli sigarettide hoidmise eesmärgiks teenida nende pealt illegaalset tulu. Kohus on seisukohal, et ülisuure sigaretikoguse hoidmine on seotud ka kuriteo toimepanemise kõrge organiseerituse astmega. Eeltoodut arvestades leiab maakohus, et V.Z süü on suur ning põhjendatud on kohaldada tema suhtes raskemat karistusliiki, so vangistust. V.Z karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. V.Z kaitsja apellatsioon
4.V.Z kaitsja taotleb: maakohtu süüdimõistva kohtuotsuse tühistamist täies ulatuses; uue otsuse tegemist, millega mõistetakse V.Z õigeks KarS § 376 lg 1 järgi sätestatud kuriteos.
5.Apellatsiooni kohaselt on maakohus ühekülgselt hinnanud asjas kogutud tõendeid ning vääralt kohaldanud materiaal- ja menetlusõigust. Kaitsja leiab, et maakohus on oluliselt rikkunud kohtuotsuse põhjendamiskohustust, kohtu seisukohtade ja siseveendumuse kujunemine ei ole lugejale jälgitav ega arusaadav.
5.1.Kaitsja hinnangul ei ole sündmuskoha vaatlusprotokolli koos lisadega tõenditena kasutamine lubatav tõendite kogumist reguleerivate menetlusõiguslike sätete olulise rikkumise tõttu. Apellatsioonis esitatu kohaselt ei ole menetleja järginud KrMS § 146 lg 1 ja 2 p 6, 8, § 146 lg 4 ja 6 p 2, § 152 lg 1 ning § 8 p 1 ja 2 sätestatud menetlusnorme.
5.2.Apellatsiooni kohaselt on maakohtu järeldus, et menetlejal ei olnud kohustust kutsuda V.Z sündmuskoha vaatluses osalema ning see oli menetleja otsustada, on ebaõige ning vastuolus KrMS § 146 ja 152 sätestatuga. Väidetav sündmuskoha vaatlus toimus läbiotsimisega täpselt samal ajal. Sündmuskoha vaatlusprotokollist nähtub, et sellel osales V.Z, seega on põhjendamatu kohtu järeldus, et menetlejal ei olnud kohustust kutsuda V.Z osalema. Kuna väidetav sündmuskoha vaatlus toimus V.Z juuresolekul ja tema valduses olevas hoones, siis oli ta kahtlusteta käsitletav menetlustoimingule allutatud isikuna ja menetlusosalisena, kellele KrMS § 146 lg 4 kohaselt tulnuks selgitada õigusi ja kohustusi ja võtta selle kohta allkiri. Samuti oleks menetleja pidanud andma sündmuskoha vaatlusprotokolli nii V.Z-ile kui ka teistele selles osalenud isikutelel läbilugemiseks ning tegema protokollis vastava märke. Menetlustoimingu läbiviimisest teatamata jättes võttis menetleja V.Z-ilt ära võimaluse teha avaldusi ja taotlusi uurimistoimingu tingimuste, käigu ja tulemuste osas.
5.3.Kaitsja viitab sündmuskoha vaatlusprotokolli vormistamisel KrMS § 146 lg 5 p 2 sätestatud tehnikavahendi kasutamisele viitamise nõude rikkumisele. Kaitsjale jääb ebaselgeks millises arvutis, millal ja kus on vaidlusalune protokoll koostatud ning miks on läbiotsimisprotokoll koostatud kohapeal käsitsi ja sündmuskoha vaatlusprotokoll arvutis. Eeltoodule tuginedes leiab kaitsja, et sündmuskoha vaatlust ei toimunud ning tegemist on hiljem vormistatud ja kunstlikult loodud tõendiga, mis on menetlusnormide olulise rikkumise tõttu lubamatu ja ebausaldusväärne. Kuna vaidlustatud sündmuskoha protokoll on tekkinud vahetult menetleja tegevuse tulemusena, pidanuks menetleja eriti täpselt ja hoolikalt jälgima menetlusseaduses sätestatut, kuna sellest sõltub protokolli kasutatavus tõendina. -5-
5.4.Kaitsja on seisukohal, et sündmuskoha vaatlusprotokoll koos menetlusnormide rikkumise tõttu lubamatud ja ebausaldusväärsed tõendid.
lisadega
on
Kaitsjale jääb arusaamatuks, miks oli vaja sigarettide leidmine vormistada läbiotsimise protokollis, aga tühjade kartongkastide, nööri ja kilenutsakute leidmine sündmuskoha vaatlusprotokollis. Kaitsja leiab, kui XXX talu hoonetest leiti veel mingeid muid esemeid peale nende, mis on nimetatud läbiotsimise protokolli punktis 5, siis pidanuks neid esemeid nimetama ja kirjeldama läbiotsimise protokollis vastavalt KrMS § 92 lg 1 p 4. Samuti tulnuks läbiotsimise protokolli kanda millistest ruumidest ja mida leiti KrMS § 92 lg 1 p 3 alusel. Kuna läbiotsimise protokollist nähtub, et 31.08.2012 XXX elumajast, kõrvalhoonetest ja keldrist midagi muud peale protokolli punktis 5 kirjeldatud esemete ei leitud, siis on läbiotsimise protokoll vastuolus sündmuskoha vaatlusprotokolli ja selle protokolli lisaks olevate fototabelitega.
5.5.Tuginedes läbiotsimisprotokollile on kaitsja seisukohal, et sigaretid asitõendina ei ole usaldusväärsed ega lubatavad tõendid, kuna pole kindel, et just need tubakatooted võeti ära XXX talu keldrist. Nimelt on läbiotsimisprotokollis asitõendina märgitud vaid Venemaa maksumärkidega pakendis olevad sigaretid, asitõenditeks on aga 425 800 sigaretti, mis on Valgevene maksumärkidega müügipakendites ning ainult 1120 sigaretti, mis on Venemaa Föderatsiooni maksumärkidega pakendites.
5.6.Samuti on kaitsja hinnangul eksperdi arvamus ebausaldusväärne ja lubamatu tõend, sest ekspertiisiks esitatud kaheksa kiletüki tõendina kogumine ei ole toimunud menetlusnorme järgides. Kaitsja arvates ei ole üheselt selge, kust pärinevad vaidlusalused kiletükid ning milline on nede seos V.Z-ile süüksarvatud teoga. Kuna vaatluse käigus ei tuvastatud kiledel erilisi tunnuseid või kuriteojälgi, siis kaitja leiab, et ekspertiisiasutusele esitatud ekspertiisimaterjal ei ole usaldusväärne.
5.7.Kaitsja leiab, et kogutud tõenditega vastuolus on maakohtu järeldus nagu oleks keldrist leitud sigarettide Eestisse toimetamine ja ebaseaduslik piiriületus aset leidnud piiritähiste 50, 51 ja 52 juures. Kuna piirivalvurid avastasid piirimärkide 51 ja 52 vahel ühe inimese jalajäljed ja arvestades keldris asuvate pakendite kogust, ei ole võimalik, et need tõi üks inimene korraga üle ajutise kontrolljoone Eestisse. Kui piirimärkidest 300 m kaugusel, enne XXX talu, liitus jäljerada teiste jalgradadega, siis tegelikult ei ole kaitsja arvates võimalik kindlaks teha, millist rada pidi ja kust toodi pakendid keldrisse ning kas piiritähiste 51 ja 52 juures toimunud piiriületus on üldse seotud käesoleva kriminaalasjaga.
5.8.31.08.2012 tuli V.Z XXX tallu, tal oli tellitud kohale ekskavaator koos juhiga ja treiler selle transportimiseks. Ekskavaator oli vajalik tiigi puhastamiseks, R.R. oli kokkulepitud, et viimane toob ekskavaatorile kütte ja abistab vajadusel tööde tegemisel. Kaitsja arvates ei ole usutav, et V.Z kutsunuks võõrad inimesed kinnistule tööd tegema, kui keldris oli märkimisväärne kogus salasigarette. V.Z teadmatust sigarettide olemasolust kinnitab ka asjaolu, et 28.08-30.08.2012 V.Z XXX talus ei käinud. Kui tema valduses ja hoida oleks olnud süüdistuses nimetatud kogus tubakatooteid, siis pidanuks V.Z „väärtuslikku kraami“ valvama, mitte kolm päeva talust eemale hoidma.
5.9.Samuti leiab kaitsja, et maakohtus ei ole tõendamist leidnud asjaolu, nagu oleks V.Z oma autost leitud ruudulisele paberile ja metsaplaanile vene keeles märkmeid teinud.
5.10.Apellatsioonis esitatu kohaselt ei ole maakohus põhjendanud tubakatoodete käitlemist suures koguses. Kaitsja viitab asjaolule, et Maksu- ja Tolliameti vastuses nr 12.2-4/DHS väidetavalt äravõetud sigarettide importimaksude suuruse ja arvutamise käigust ei selgu, mille alusel on maksuarvestus tehtud. Samuti ei selgu maakohtu otsusest sigarettide arvestusliku -6-
aktsiisi arvutamise käik ega alused.
6.04.04.2014 esitas V.Z kaitsja apellatsioonile täiendavad seisukohad.
6.1.Kaitsja hinnangul on maakohus rikkunud KrMS § 7 lg 3 sätestatud põhimõtet, tõlgendades kõrvaldamata kahtlusi põhjendamatult V.Z kahjuks.
6.2.Kaitsja leiab, et kuna 1.07.2012 – 01.11.2012 teostatud jälitustoimingu käigus süüstavaid tõendeid V.Z vastu ei saadud, siis prokurör kohtule jälitustoimingu protokolli ei esitanud, mistõttu on prokuratuur rikkunud KrMS § 211 lg 2 sätestatud kohustust. Kaitsja leiab, et jälitustoiminguga süüstavate tõendite mitteleidmine kinnitab kogumis teiste tõenditega, et V.Z ei ole temale inkrimineeritud kuritegu toime pannud.
6.3.Maakohus on süüdimõistva otsuse tegemisel muuhulgas tuginenud XXX talu läbiotsimisprotokollile, eksperdi arvamusele ja ekspertiisiaktile. Kaitsja leiab, kuna käesolevas asjas ei ole läbiotsimismäärust ja ekspertiisimäärust sõrmejäljeekspertiisi määramise kohta kohtule esitatud, on läbiotsimismääruse ja ekspertiisimääruse puudumine kriminaalmenetluse oluline rikkumine. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
7.Ringkonnakohus, tutvunud maakohtu lahendi, esitatud apellatsiooni ja apellatsiooni täiendavate seisukohtadega, uurinud kriminaalasja materjale, sealhulgas kohtuistungite protokolle ning hinnanud kriminaalasjas kogutud tõendeid, leiab, et apellatsioon on põhjendamatu, rahuldamisele ei kuulu ja Tartu Maakohtu 26.02.2014 otsus tuleb jätta muutmata selle põhiosas esitatud asjaoludel, milliseid ringkonnakohus ei pea vajalikuks korrata vastavalt KrMS § 342 lg 3 p-le 1.
8.Kehtiva kriminaalmenetlusõiguse kohaselt lasub tõendite esmase hindamise kohustus esimese astme kohtul. Nii realiseeruvad esimese astme kohtus asetleidval üldmenetlusel täielikult KrMS § 15 lg-s 1 sätestatud kohtuliku arutamise vahetuse ja suulisuse põhimõtted, mis muuhulgas tähendab tunnistaja ja kannatanu vahetut ülekuulamist kohtuistungil ja nende kohtueelsel menetlusel antud ütluste avaldamise erandlikkust. Kuigi kriminaalasja arutamisel apellatsiooni korras on ringkonnakohus KrMS § 15 lg 1 ja § 335 lg 1 kohaselt õigustatud tõendeid uurima ja hindama põhimõtteliselt samas mahus kui maakohus, mis tähendab, et välistatud ei ole sealhulgas ka isikuliste tõendiallikate vahetu ülekuulamine apellatsioonimenetluses, lubab KrMS § 15 lg 2 ringkonnakohtul erinevalt maakohtust oma lahendi rajada ka üksnes maakohtus uuritud ja teise astme kohtumenetluses avaldatud tõenditele (RKKKo nr 3-1-1-48-11). Ringkonnakohus märgib menetlusõigusest tulenevalt, et apellatsioonimenetlus ei ole sama asja teistkordne käsitlemine teises kohtukoosseisus, vaid eelkõige esimese astme kohtu tegevuse kontrollimine apellatsiooni piires (RKKKo nr 3-1-1-115-04). KrMS § 342 lg 3 p-de 1 ja 2 kohaselt võib ringkonnakohus jätta esimese astme kohtu otsuse põhiosa asjaolud kordamata ja vajaduse korral lisada omapoolsed põhjendused või esitada oma otsuses üksnes sissejuhatuse ja resolutiivosa, näidates ära menetlusõigusliku aluse. Seega ei pea ringkonnakohus oma otsuses andma vastuseid kõigile apellatsioonis toodud väidetele, millele maakohtu otsuses on ammendavalt ja põhistatult vastanud ning millega ringkonnakohus nõustub (RKKKo 3-1-1-23-11, p 18; 3-1-1-92-11).
9.Etteruttavalt märgib ringkonnakohus, et apellatsioonis korratakse sisuliselt enamikke vastuväiteid, mis on kaitseversiooni sisuks olnud esimese astme kohtus. Maakohtule on vastuväited teada olnud ja nendele on esimese astme kohtu otsuses juba põhjalikult tähelepanu omistatud ning tõenditest tulenevalt kaitseversioonina püstitatud teesid ümber lükatud. Esitatud apellatsioon sisaldab muuhulgas ka selliseid asjaolusid ja detaile, mis kohtuotsuse motiveerimisel ja kohtu siseveendumuse kujunemisel ei oma süüdistuse -7-
seisukohast tähtsust. Seega peab ringkonnakohus vajalikuks peatuda esitatud apellatsiooniga seonduvalt vaid olulisimal. KrMS § 3051 lg 1 sätestab, et kohtuotsus peab olema seaduslik ja põhjendatud. Põhjendamiskohustus ei nõua üksikasjalikku vastamist kohtumenetluse poole igale argumendile (21. jaanuari 1999. a otsus Garc a Ruiz vs Hispaania, p 26 ja 5. mai 2011. a otsus Ilyadi vs Venemaa, p 39.) (RKKKo nr 3-1-1-48-12).
10.V.Z ennast temale esitatud süüdistuses süüdi ei tunnista. Tegemist on olukorraga, kus süüdistatav põhimõtteliselt eitab igasugust puutumust talle süüks arvatud tubakatoodete käitlemise korra rikkumisega seonduvalt. Apellatsioonis on püütud kahtluse alla seada praktiliselt kõike, mis omab käesolevas kriminaalasjas seost süüstavate tõendite kogumise, nende vormistamise ja hindamisega. Etteruttavalt märgib ringkonnakohus, et taoline kaitsetaktika jääb käesolevas põhjalikult menetletud kriminaalasjas tagajärjetuks.
11.Kokkuvõtvalt leiab apellant, et maakohus on ühekülgselt hinnanud asjas kogutud tõendeid ning vääralt kohaldanud materiaal- ja menetlusõigust. Maakohus on kaitsja hinnangul oluliselt rikkunud kohtuotsuse põhjendamiskohustust, kohtu seisukohtade ja siseveendumuse kujunemine ei ole lugejale jälgitav ega arusaadav. Ringkonnakohus ei nõustu kaitsja esitatud väidetega maakohtu otsuse puuduste osas järgnevatel põhjendustel.
12.Kaitsja viitab sündmuskoha vaatlusprotokolli vormistamisel KrMS § 146 lg 5 p 2 sätestatud tehnikavahendi kasutamisele viitamise nõude rikkumisele. Kaitsjale jääb arusaamatuks, miks on läbiotsimisprotokoll koostatud kohapeal käsitsi ja sündmuskoha vaatlusprotokoll arvutis. Eeltoodust tulenevalt leiab kaitsja, et sündmuskoha vaatlust ei toimunud ning tegemist on hiljem vormistatud ja kunstlikult loodud tõendiga, mis on menetlusnormide olulise rikkumise tõttu lubamatu ja ebausaldusväärne. Ringkonnakohus leiab, et kaitsja on KrMS § 146 lg 5 p 2 sätestatud uurimistoimingul kasutatud tehnikavahenditele viitamise kohustust valesti mõistnud. Sündmuskoha vaatlusprotokollis (kd 1 lk 44) on menetleja viidanud fotokaamera Canon EOS 500D kasutamisele, millega on tehtud sündmuskoha vaatlusprotokollile lisatud pildid (kd 1 lk 46 – 64) sündmuskoha vaatluse objektist ja sündmuskoha vaatluse käigust. Sündmuskoha vaatlusprotokoll on põhjalikult koostatud ning loogiliselt jälgitav. KrMS § 83 lg 1 kohaselt on vaatluse eesmärgiks koguda kriminaalasja lahendamiseks vajalikke andmeid, avastada kuriteojäljed ja võtta asitõenditena kasutatavad objektid ära. KrMS § 83 lg 3 kohaselt kui kahtlustatava, süüdistatava, tunnistaja, asjatundja või kannatanu selgitused tagavad vaatluse igakülgsuse, täielikkuse ja objektiivsuse, siis kutsutakse ta vaatluse juurde. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuses (lk 7) toodud selgitusega, mille kohaselt seadusest tulenevalt ei olnud menetlejal kohustust kutsuda V.Z sündmuskoha vaatluses osalema ning kahtlustatava osalemine sündmuskoha vaatluses on menetleja otsustada. Kaitsja on asjakohatult seadnud kahtluse alla sündmuskoha vaatlusprotokolli õigusliku sisu ja seaduslikkuse. Vastavalt KrMS § 84 lg 1 toimetatakse sündmuskoha vaatlust kuriteo toimepanemise kohas, või kohas, mis on seotud kuriteo toimepanemisega. Tulenevalt eeltoodust ei esine obligatoorset kohustust vormistada protokoll samas kohas ning nimetatud sättest ei tulene ka keeldu, mille kohaselt menetleja ei võiks protokolli vormistada hiljem, vastavalt tehtud märkmetele ja muule asjas tähtsust omavale materjalile, oma kabinetis.
13.Kuna apellatsioonis on tõstatatud küsimusi mitmete menetlustoimingute läbiviimise võimalikest rikkumistest ja seetõttu ka tõendite lubatavusest, märgib ringkonnakohus lühidalt tõendite lubatavuse kohta järgmist. Tõendit on alust käsitada lubamatuna muuhulgas siis, kui selle saamisel on aset leidnud mitmed ja eraldivõetult mitteolulised menetlusõiguse rikkumised (RKKKo nr 3-1-1-31-11). Ringkonnakohus, nagu maakohuski taolisi rikkumisi tõendite saamisel ei tuvastanud. -8-
14.Kaitsja väide, et kui XXX talu hoonetest leiti veel mingeid muid esemeid peale nende, mis on nimetatud läbiotsimise protokolli punktis 5, siis pidanuks neid esemeid nimetama ja kirjeldama läbiotsimise protokollis vastavalt KrMS § 92 lg 1 p 4, on ringkonnakohtu hinnangul alusetu. Nimetatud esemeid on kirjeldatud sündmuskoha vaatlusprotokollis (kd 1 lk 44–45), lisaks on nimetatud esemed kajastatud ka sündmuskoha vaatlusprotokolli lisas fototabelitena (kd 1 lk 46–64). Ringkonnakohus märgib, et läbiotsimisprotokoll (kd 1 lk 41– 43) ja vaatlusprotokoll ei ole ega pea olema identsed dokumendid. Käesolevas asjas nimetatud protokollid täiendavad, mitte ei välista teineteise kasutamist kuriteo asjaolude tõendamisel. Apellatsiooni seisukoht, justkui läbiotsimise protokolli kohaselt 31.08.2012 XXX elumajast, kõrvalhoonetest ja keldrist midagi muud peale protokolli p-s 5 kirjeldatud esemete ei leitud, pole asjakohane. Läbiotsimisprotokolli p-s 5 (kd 1 lk 42) on kirjeldatud, mida leiti XXX talu keldrist ja selles protokollis kirjeldatu ei välista, et mõne muu uurimistoiminguga (sündmuskoha vaatlusega) võis XXX kinnistult teisigi kuriteo tõendamiseks tähtsust omavaid esemeid avastada, fikseerida ja ära võtta. 14.1 Apellatsioonis on püütud esitada kitsapiiriline nägemus sündmuskohal läbiviidava uurimistoimingu olemusest, mille osas märgib ringkonnakohus järgmist. Uurimisasutus ja menetleja on kriminaalasja konkreetsest eripärast sõltuvalt vabad, et otsustada konkreetne uurimis- ja muude menetlustoimingute taktikaline valik. Ringkonnakohtul puudub alus ja mingisugunegi tõendusteave arvata, et süüdistatava V.Z osas on Maksu- ja Tolliameti uurimisosakonna ametnikud rikkunud kriminaalmenetlusseadustikus sätestatud uurimis-ja muude menetlustoimingute läbiviimise, samuti protokollimise korda. Kummatigi võib taoline arusaam kujuneda esmapilgul apellatsiooni sisuga tutvumisel. Seega kaitseväide uurimisasutuse ja prokuröri poolt V.Z alusetust süüstamisest jäi ringkonnakohtu jaoks pärast tõenditega põhjalikku tutvumist paljasõnaliseks.
15.Asjakohatu on apellatsiooni seisukoht, mille kohaselt poleks V.Z tema kasutuses olevale kinnistule töömeest ja ekskavaatorit tiigi puhastamiseks kutsunud, kui ta oleks olnud teadlik keldris asuva suure koguse sigarettide olemasolust. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole võõral kinnistul viibivatel isikutel, kes on sinna kutsutud tööd tegema, ilma kinnistut kasutava isiku loata õigust ja põhjust minna kinnistul asuvatesse erinevatesse ruumidesse, sealhulgas keldrisse. Vajalik on märkida, et kuriteo objektiks olevad sigaretid olid peidetud lukustatud keldrisse, eesmärgiga välistada kõrvaliste isikute ligipääs. Kuna kinnistul viibis koos V.Z-iga veel ekskavaatorijuht, treilerijuht ja R. R., ei olnud V.Z raske omada ülevaadet, kes kinnistul mida teeb ja kus parasjagu asub. V.Z oli teadlik sigarettide „turvalisest“ peidukohast keldris, kuhu juhuslikel isikutel ligipääsu polnud.
16.Ringkonnakohus ei nõustu kaitsja hinnanguga, mille kohaselt on Maksu- ja Tolliameti poolt esitatud päringu vastus (kd 1 lk 119 – 121) äravõetud sigarettide impordimaksude suuruse osas kohtukõlbmatu tõend maksuarvestuse kontrollimatuse tõttu. Ringkonnakohus märgib, et nimetatud ajaperioodil (30.08.2012) kehtinud impordimaksu arvestuse aluseks olevad õigusaktid on avalikult kättesaadavad ning nende kontroll lihtsalt teostatav. Samas ei nähtu maakohtu istungi protokollidest, et seal oleks seatud kahtluse alla või taotletud impordimaksude arvestuse detailsemat avamist. Asjaolu, et Maksu- ja Tolliamet ei ole maksuarvestuse tabeli juures viidanud õigusaktide sätetele, ei muuda nimetatud tõendit kohtukõlbmatuks ning kontrollimatuks.
17.Vastuseks apellatsiooni täiendavatele seisukohtadele, märgib ringkonnakohus järgmist.
17.1.Lisatud seisukohtades on kaitsja rõhutanud, et kriminaalasjas esineb küllaldaselt kahtlusi, millised tulnuks tõlgendada süüdistatava kasuks. Ringkonnakohus selle väitega ei nõustu. Kohtupraktika kinnitab sageli situatsioone, kus kriminaalasjades on suuremal või vähemal määral mõningaid kahtlusi. Kaitsja püstitatud kahtlused ei evi aga sellist tõsiseltvõetavust, et seada kahtluse alla süüdistatavat süüstavate tõendite kvaliteetne kogum. -9-
Selline olukord ei tähenda iseenesest koheselt kahtluste tõlgendamist süüdistatava kasuks. Maakohus on tõenditest tulenevalt süüdistatava süü- küsimuse lahendamisel tõusetunud kahtlused põhjalikult ja motiveeritult ümber lükanud. Mitte igasugune süüdistusversiooni kummutada püüdev kaitseversioon ei saa evida sellise kahtluse kvaliteeti, mis võiks olla hõlmatud põhimõttest, sest süüdistatava kasuks tuleb tõlgendada vaid selline kõrvaldamata kahtlus süüdistusversiooni paikapidavuses, mis on konkreetseid asjaolusid arvestades eluliselt usutav (RKKKo nr 3-1-1-38-11).
17.2.Kaitsja leiab, et prokuröri poolt on kohtule jälitustoimingu protokolli esitamata jätmine KrMS § 211 lg 2 rikkumine. Kuna jälitustoiminguga ei saadud süüstavaid tõendeid V.Z vastu ning prokurör jättis kohtule süüdistatavat õigustavad asjaolud esitamata, kinnitab see kogumis teiste tõenditega, et V.Z ei ole temale inkrimineeritud süütegu toime pannud. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole tegemist KrMS § 211 lg 2 sätestatu rikkumisega. Kaitsja oli teadlik kohtueelse menetluse kestel ning ka kohtumenetluse käigus jälitustoimingust ning ka selle kohta koostatud protokollist. Jälitustoimingu teostamise teatise kohaselt (kd 2 lk 16) anti 01.11.2013 V.Z-ile võimalus jälitustoimingutega kogutud andmetega tutvumiseks. Kaitsja ega süüdistatav ei ole esitanud taotlust nimetatud protokolliga tutvumiseks või selle lisamiseks kriminaalasja materjalide hulka. Seega ei ole prokuratuuri poolt rikutud kaitsja kaitseõiguse teostamist, kui kaitsja ise ei ole nimetatud asjaolule tähelepanu pööranud ega vajalikke taotlusi esitanud. Samuti ei ole süüdistatav ega kaitsja selgitanud, milline konkreetne teave jälitustoimikust oleks ümber lükanud või vähemalt mõjutanud kriminaalasjas esitatud süüdistust. Asjaolu, et jälitustoiminguga süüstavaid tõendeid ei saadud, ei väära teiste uurimistoimingutega kogutud ja süüdistatava süüd kinnitavate tõendite sisu. KrMS § 211 lg 2 kohaselt selgitavad uurimisasutus ja prokuratuur kahtlustatavat ja süüdistatavat õigustavad ja süüstavad asjaolud. Selline asjaolude väljaselgitamine toimub uurimistoimingute läbiviimise teel, mille tulemusena saadud andmed lisatakse nõuetekohaselt vormistatuna kriminaaltoimikusse. Sellest tulenevalt, kui jälitustegevuse tulemusena on saadud kahtlustatavat või süüdistatavat ilmselt õigustavat teavet, tuleb ka see vormistada jälitustoimingu protokollis ja lisada kriminaaltoimikusse, sõltumata sellest, kas prokurör soovib lisada seda tõendit süüdistusaktile või mitte. Kriminaaltoimikust võib jätta välja vaid tõendamiseseme seisukohalt tähtsusetut materjali. Kuna kaitsja ei ole toonud välja asjaolusid, mille pinnalt saaks järeldada, et süüdistatavat õigustavat teavet ei ole kaitsjale avaldatud või kriminaaltoimikusse lisatud, puudub kolleegiumil alus arvata vastupidist (RKKKo nr 3-1-2-113, p 12.4).
17.3.Apellatsiooni täiendavates seisukohtades on kaitsja tuginenud asjaolule, mille kohaselt läbiotsimismääruse ja ekspertiisimääruse puudumine on kriminaalmenetluse oluline rikkumine. Siinkohal viitab ringkonnakohus maakohtu otsuses (lk 7) toodule, mille kohaselt oleks nimetatud asjaolu kontrollimisele pidanud kaitsja osutama tõendite uurimise faasis, kui maakohtul oleks võimalik kontrollida läbiotsimise seaduslikkust, s.o läbiotsimismääruse olemasolu, selle vormi ja sisu kontrollides. Kuna tõendite uurimise faasis ja maakohtus menetlusosalised taolist küsimust ei tõstatanud, siis ei tekkinud vajadust eelnimetatud määruse esitamiseks, siis prokurör nimetatud määrust ka ei esitanud ja ringkonnakohus leiab, et selles puudub sisuline vaidlus. Seega on käesolevas menetlusstaadiumis kaitsja väited läbiotsimise ja ekspertiisi määruste osas põhjendamatud. 17.4 Kuna ringkonnakohus teeb apellatsioonimenetluses KrMS § 337 lg 1 p 1 märgitud lahendi, siis jäävad valitud kaitsja vandeadvokaat A. Tammeri poolt esitatud kulud õigusabile KrMS § 185 lg 2 kohaselt V.Z enda kanda. - 10 -
18.Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus maakohtu 26.02.2014 otsuse muutmata ja esitatud apellatsiooni rahuldamata.
Tiit Lõhmus
Mati Kartau
- 11 -
Maarika Kuusk
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.