Viru Maakohus
Määruse aeg ja koht
16.04.2014, Rakvere kohtumajas
Kohtuasja number
1-14-2037
Kohtunik
Anu Ammer
Kohtuistungi sekretär
Kätlin Koidumäe
Prokurör
Enn Pustak
Kohtuasi
Viru Vangla materjalid Pavel Ridnõi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks
Süüdimõistetu
PAVEL RIDNÕI, isikukood 38406210406, kannab karistust Viru vanglas, elukoht vabanemisel: xxxx karistusaja algus 19.03.2003, karistusaja lõpp 17.03.2016
Kohtuasja läbivaatamise aeg
14.04.2014, videokohtuistungil
Kohtumääruse õiguslik alus
KarS § 76; KrMS § 426, § 383, § 384 ja § 387
Vabastada Pavel Ridnõi tingimisi enne tähtaega temale Tallinna Linnakohtu 27.10.2003 otsusega mõistetud karistuse kandmisest katseajaga kuni määratud karistusaja lõpuni, s.o kuni 17.03.2016, millest esimeseks kuueks (6) kuuks kohaldada tema suhtes elektroonilist valvet ja määrata tema katseajaks Tallinna Vangla Kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratava kriminaalhooldusametniku järelevalve alla ning kohustada järgima KarS § 75 lg 1 p 1 - 5 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas aadressil: xxxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.
Kohaldada Pavel Ridnõi suhtes käitumiskontrolli ajaks KarS § 75 lg 2 p 2, 4, 7, 8, 9 alusel järgmised kohustused: 1) katseaja jooksul mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume; 2) asuma tööle või õppima kahe nädala jooksul peale kohtumääruse jõustumist või võtma end töötukassas arvele; 3) alluma elektroonilisele valvele tähtajaga 6 kuud alates elektroonilise valve seadmete paigaldamisest; 4) mitte suhtlema kriminaalkorras karistatud isikutega; 5) osalema kriminaalhooldaja poolt pakutavates sotsiaalabiprogrammides. Pavel Ridnõi vabastada tingimisi elektroonilise järelevalve alla alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumääruse ärakiri saata Viru Vanglale, Pavel Ridnõile ja prokurörile Asjaolud. 05.03.2013 saabusid Viru Maakohtule Viru Vangla materjalid kinnipeetava Pavel Ridnõi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Pavel Ridnõi on süüdi tunnistatud Tallinna Linnakohtu 27.10.2003 otsusega kriminaalasjas 11669/03 KarS § 201 lg 2 p 1 järgi ning mõisteti karistuseks 1 aasta vangistust ja KarS § 114 p 5 järgi ning mõisteti karistuseks 12 aastat vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel liideti mõistetud karistused raskeima suurendamise teel ning liitkaristuseks mõisteti 13 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvestati eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ning karistuse kandmise alguseks loeti 19.03.2003. Viru vangla toetab kinnipeetava ennetähtaegset vabanemist. Kohtuistung. Kohtuistungil taotles kinnipeetav enda ennetähtaegset vabastamist elektroonilise järelevalve alla. Kinnipeetav avaldas, et tal on vabanedes kindel töökoht keevitajana. Isik leidis, et tema elustiil ja kriminaalne tegevus oli tingitud sellest, et ta tarvitas alkoholi. Erinevalt varasemast isik tunnustab enda alkoholi probleemi. Vabanedes asub elama koos abikaasaga ema juurde. Isiku sõnul on ta läbinud erinevaid programme ning enam alkoholi ei tarvita. Prokurör ei toetanud tingimisi enne tähtaega vabastamist. Olukorras, kus kinnipeetav ei ole aru saanud oma kuritegude tõsidusest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest ning ei ole ka vangistuses üles näidanud tõsist tahet seaduskuulekaks eluks, oleks tema vabastamise korral ühiskonna heaolu ohustatud. Samuti on ära kantud karistuse aeg ebaproportsionaalselt lühike võrreldes talle mõistetud karistusega. Arvestades toimepandud kuriteo raskust ei ole isiku ennetähtaegne vangistusest vabastamine põhjendatud, seda ka elektroonilise järelevalve kohaldamisega. Kohtumääruse põhjendused. Karistusseadustiku (KarS) § 76 lg 2 kohaselt esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast ning isik nõustub KarS § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega või vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast.
KarS § 76 lg 3 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. KarS § 76 lg 4 kohaselt katseaeg määratakse ärakandmata karistusaja ulatuses, kuid mitte lühemana kui üks aasta. Katseajaks allutatakse isik käesoleva seadustiku §-s 75 sätestatud käitumiskontrollile. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, prokuröri ning tutvunud Viru Vangla poolt esitatud materjaliga, leiab, et Pavel Ridnõi saab vabastada vangistusest tingimisi enne tähtaega ühes tema allutamisega elektroonilisele valvele. Kohus leiab, et kinnipeetavale saab anda võimaluse näidata, et ta suudab vabaduses seaduskuulekat elu elada ja talle pandud kohustusi järgida. Enne vangistus elas kinnipeetav aadressil xxxx, tegemist on isiku ema 2-toalise korteriga. Vabanemisel soovib elama asuda samale aadressile. Elamispind sobib elektroonilise järelevalve kohaldamiseks. Kinnipeetav on vangistuses õppinud selgeks eesti keele, tema keeleoskus vastab B2 tasemele. Varasemate kuritegude toimepanemist on mõjutanud alkoholi tarbimine, kuna alkoholijoobes võib isik käituda agressiivselt. Samas isik tunnistab alkoholiprobleemi ning enda sõnul ta alkoholi enam ei tarvita. Isik on valmis minema alkoholiravile. Samuti on isikul garanteeritud töökoht xxxx. Vangla hinnangul vestluse käigus väljendas kinnipeetav motivatsiooni elada õiguskuulekalt. Vangistuse jooksul on isiku prioriteedid muutunud, tema tulevikuplaanid on selged ning ta soovib luua peret. Riskianalüüsi hindamise tulemusena on tõenäosus mitte vägivaldse kuriteo toimepanemiseks kahe aasta jooksul 20% ja vägivaldse kuriteo toimepanemiseks 30%. Isik on sooritanud kuritegusid majandusliku kasu saamise eesmärgil ning ka sõltuvusainete mõjul. Kohus on seisukohal, et isiku majanduslik toimetulek on lähedaste toel ning töökoha garanteerituse korral kindlustatud, mis võib välistada kuritegude toimepanemise majandusliku kasu saamise eesmärgil ning isikule saab anda võimaluse tõestada, et ta suudab majanduslikult toime tulla edukalt ilma kuritegusid toime panemata. Isik on motiveeritud loobuma alkoholi tarvitamisest, mis oli tema puhul kuritegude toimepanemisel riskifaktoriks. Isik tunnistab oma probleeme ning on valmis nendega tegelema. Ka isiku abikaasa on kinnitanud, et on kinnipeetavale alkoholisõltuvusest vabanemisel toeks ja abiks. Isik on käitunud vanglas üldjoones seaduskuulekalt ning seega leiab kohus, et isikule tuleb anda võimalus tõestada, et karistus on käesolevaks ajaks täitnud oma eesmärgi ning isik suudab katseaja täita nõuete kohaselt. Eeltoodust tulenevalt, kohus leiab, Pavel Ridnõi kuulub karistuse kandmisest vabastamisele tingimisi enne tähtaega ühes tema allutamisega elektroonilisele valvele ning käitumiskontrolli nõuetele ühes lisakohustuste määramisega. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Anu Ammer
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.