1-14-988
Kohus
Tartu Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
16.04.2014. a kell 15.20, Võru kohtumaja
Kriminaalasja number
1-14-988 (13260104457)
Kohtunik
Marju Persidskaja
Kohtuistungi sekretär
Merle Vaaks
Kriminaalasi
L.K süüdistuses KarS § 424 järgi kokkuleppemenetluses
Prokurör
Riita Serikova
Süüdistatav
, isikukood: xxx, Eesti Vabariigi L.K kodanik; põhiharidus; emakeel: eesti keel; töötu; elukoht ja aadress: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; kriminaalkorras karistatud 06.01.2012 Tartu Maakohtu poolt KarS § 424 alusel kahekuulise vangistusega tingimisi kolmeaastase katseajaga KarS § 73 lg 1 alusel, lisakaristusena võetud ära mootorsõiduki juhtimise õigus kaheks kuuks, väärteokorras karistamata. Tõkend: elukohast lahkumise keeld alates 12.12.2013. a.
Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p-st 5 ja §-st 249 kohus otsustas: Süüdi tunnistada L.K KarS § 424 järgi ning karistuseks mõista 4 (neli) kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Tartu Maakohtu Põlva kohtumaja 06.01.2012. a otsusega nr 1-12-152 mõistetud karistuse ärakandmata osa, so 2 kuu vangistuse võrra ning mõista L.K-le liitkaristuseks kohtuotsuste järgi 6 (kuus) kuud vangistust. KarS § 69 lg 1 ja 74 lg 5 alusel asendada L.K-le karistuseks mõistetud 6 (kuus)
kuud vangistust 360 (kolmesaja kuuekümne) tunni üldkasuliku tööga. KarS § 69 lg 3 alusel määrata L.K-le üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 1 (üks) aasta alates kohtuotsuse jõustumisest, vastavalt kriminaalhooldaja poolt koostatud ajagraafikule. KarS § 69 lg 4 alusel on L.K kohustatud üldkasuliku töö tegemisel järgima KarS § 75 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas – xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ja esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Üldkasuliku töö tegemise ajaks määrata L.K Tartu Vangla kriminaalosakonna juhataja poolt määratava kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. KarS § 50 lg 1 alusel lisakaristusena võtta L.K-lt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 7 (seitsmeks) kuuks. Lisakaristuse kandmise aeg hakkab kulgema alates kohtuotsuse jõustumisest. Juhul, kui kohtumenetluse pooled ei kasuta apellatsiooniõigust, jõustub kohtuotsus 02. mail 2014. a. Liiklusseaduse § 127 kohaselt on isik, kelle suhtes on jõustunud juhtimisõiguse äravõtmise otsus, kohustatud 5 (viie) tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeameti liiklusregistri büroosse. Tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada L.K suhtes kohtuotsuse jõustumisel. Menetluskulud: KrMS §-de 175 lg 1 p 4, 9; § 179 lg 1 p 2; 180 lg 1, 189 lg 2 alusel mõista L.K-lt välja menetluskulu järgmiselt: sundraha 532,50 (viissada kolmkümmend kaks eurot ja 50 senti) eurot; kaitsjatasu 114 (ükssada neliteist) eurot; KrMS § 180 lg 3, § 313 lg 1 p 7, 12 alusel määrata, et L.K on õigus tasumisele kuuluv menetluskulu kokku 646,50 eurot tasuda vabatahtlikult 10 (kümne) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, s.o vähemalt 64,65 (kuuskümmend neli eurot ja kuuskümmend viis senti) eurot iga kuu kuni menetluskulu tasumiseni. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele EE891010220034796011 (SEB Pank) või EE932200221023778606 (Swedbank) või EE701700017001577198 (Nordea Bank Finland PLC Eesti fil) või EE403300333416110002 (Danske Bank AS Eesti filiaal), märkides ära Tartu Maakohtu viitenumbri 2800049874 ning selgitus “ Tartu Maakohtu Võru kohtumaja otsus nr 1-14-988, L.K, menetluskulud“.
Menetluskulu on võimalik vabatahtlikult tasuda kohtuotsuses määratud aja jooksul. Kui rahalised kohustused pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebe kord ja tähtaeg Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Võru kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtu Võru kohtumajale 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama
Süüdistus L.K süüdistatakse selles, et tema, 30. novembril 2013 kella 02.19 ajal juhtis Võru linnas Vabaduse ja Jüri tänavatel sõiduautot Mercedes Benz registreerimismärgiga xxxxxxx, olles joobeseisundis, s. o isikuna, kelle väljahingatavas õhus oli etanoolisisaldus vähemalt 1,09 mg/L, mis LS § 69 lg 4 p 1 kohaselt on alkoholijoove ning millise teoga pani toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kokkuleppe sisu KarS § 424 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus L.K-le karistuseks neli kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel, suurendades mõistetavat karistust Tartu Maakohtu 06.01.2012 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa – kahe kuu vangistuse võrra, mõista süüdistatavale liitkaristuseks kuus kuud vangistust. KarS § 74 lg 5 ja § 69 alusel asendada vangistus 360 (kolmesaja kuuekümne) tunni üldkasuliku tööga, mis tuleb ära teha ühe aasta jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Üldkasuliku töö tegemise ajal on isik kohustatud järgima kontrollnõudeid vastavalt KarS § 75 lg 1 sätestatule. - elada kohtu määratavas alalises elukohas; - ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; - alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; - saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; - saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elu-, töö- või õppimiskoha muutmiseks; - saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 50 lg 1 alusel võtta lisakaristusena L.K-lt mootorsõiduki juhtimise õigus ära seitsmeks kuuks.
Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kriminaalasja kohtulikul arutamisel tegi kohus kindlaks, et kokkulepet sõlmides sai süüdistatav L.K aru kokkuleppe sisust ja nõustus sellega. Kohtuistungil kinnitas süüdistatav L.K , et kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe. Süüdistatav nõustus nii toimepandud teo, selle kvalifikatsiooniga kui ka prokuröri poolt taotletud karistusega. Süüdistatav kinnitas, et on teadlik menetluskulude tasumise kohustusest ja nõustus menetluskulude tasumisega. Prokurör ja süüdistatav jäid sõlmitud kokkuleppe juurde ning palusid selle otsuse tegemisel aluseks võtta. Kohtuliku arutamise ja süüdistatava selgituste põhjal teeb kohus järelduse, et süüdistatava poolt kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kõiki kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepe järgides KrMS §-de 239-245 sätteid. Kohus leiab, et kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse L.K süüdi tunnistada KarS § 424 järgi ning mõista temale karistus vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Kohtu seisukoht menetluskulude osas L.K menetluskuludeks on määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu 114 eurot. Samuti on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, s.o 532,50 eurot (kuupalga alammäär on alates 1. jaanuarist 2014. a 355 eurot). Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt võib kohus jätta osa menetluskulusid riigi kanda, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselgelt üle jõu või määrata need tasumisele ositi. L.K on vabatahtlikult nõus menetluskulusid tasuma ning selgitas ning taotles menetluskulude maksmise ajatamist. Kohus leiab, et kõigi menetluskulude hüvitamine korraga, arvestades L.K sissetulekut, käib L.K-le ilmselgelt üle jõu. Kohus on seisukohal, et arvestades L.K varalist seisu, on põhjendatud anda KrMS § 180 lg 3, § 313 lg 1 p 12 alusel L.K-le võimalus menetluskulud tasuda 10 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.
Marju Persidskaja kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.