Kohtulahend

6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

vangistuskaristust esimest korda ning varem pole ta kriminaalkorras karistatud. Praegust karistust kannab kelmuse eest. Vangistuse ajal on F.M töötanud majandustöödel ning ta töötab alates 29.01.2014 XXXOÜ-s. Vangistusest vabanemise korral soovib ta asuda elama oma endisesse elukohta, mis on heas korras ning milleks on elukaaslane nõusoleku andnud. Isikul on kõrgharidus. Isiku senised töösuhted on tavaliselt pikaajalised olnud ning praegu osaleb ta ka Eesti Olümpiakomitee ja Tai poksi föderatsiooni töös. Peale vabanemist asub F.M tööle OÜsse XXX. Lähedastega on suhted head ning tutvusringkond on enamasti seaduskuulekas. F.M ei samasta end kriminaalse subkultuuriga ning suhtub hästi ühiskonda ja panustab selle edendamisse. Ta on hea suhtleja ja laia silmaringiga ning vägivaldsuse või impulsiivsuse ilminguid ei täheldata. Vangla hinnangul on ta väheohtlik avalikkusele ning uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 7%. Võttes arvesse ülaltoodud asjaolusid, toetab prokurör Vangla seisukohta ja F.M ́i tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kaitsja taotleb kohtuistungil F.M-i vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist, kuna see on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kinnipeetava käitumine vanglas on olnud korrektne, ta töötab avavanglas. Vabaduses on olemas kõik tingimused vabastamiseks. Kohus, tutvunud esitatud materjalide ja prokuröri kirjaliku seisukohaga ning ära kuulanud F.M-i ja kaitsja arvamuse, leiab, et F.M-i võib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik F.M-i isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kinnipeetav kannab karistust teise astme kuriteo – kelmuse - eest ning vanglas viibib ta esimest korda. Võib eeldada, et esmakordne vanglas viibimine on pannud F.M-i mõistma, et toimepandud kuriteole järgnevad tema igapäevast elu ja heaolu oluliselt piiravad tagajärjed ning ta on enda õigusvastasest käitumisest ka vajalikud järeldused teinud. Seda, et kinnipeetav püüdleb õiguskuuleka elu poole, näitab ka distsiplinaarkaristuste puudumine vanglas. Samuti hindab kohus positiivsena vangla iseloomustuses märgitut, et kinnipeetava puhul ei ole täheldatud vägivaldsuse ja impulsiivsuse ilminguid, isik suhtub ühiskonda hästi ning panustab selle edendamisse, ametnikega on viisakas, kriminaalhooldusesse suhtub positiivselt. Positiivsena käsitleb kohus ka kinnipeetava valmisolekut alustada kuriteoga tekitatud kahju hüvitamist. Kuna kinnipeetava käitumine vanglas on olnud korrektne, usub kohus, et normikohast käitumist suudab kinnipeetav jätkata ka vabaduses. Kuna kinnipeetava karistusaja lõpuni on ligikaudu 5 kuud vangistust, võimaldab kohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ning tema allutamine kriminaalhooldusele 1-aastase katseajaga kohaldada tema üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas F.M-ile võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ning on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi. Kriminaalhooldusseaduse § 1 lg 1 järgi valvatakse kriminaalhoolduse käigus kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Pärast vabanemist on F.M olemas ka kindel elu- ja töökoht, samuti toetav lähivõrgustik, mis aitavad kohtu hinnangul samuti kaasa F.M-i edaspidisele õiguskuulekale käitumisele ning ühiskonnas aktsepteeritavate hoiakute ja tõekspidamiste omaksvõtmisel. Kinnipeetava

ennetähtaegset vabastamist toetab ka prokurör, samuti Vangla, hinnates uue mitte vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosust järgmise 2 aasta jooksul 7 %, mis on väga madal näitaja. Kohus usub, et süüdimõistetu on nüüdseks teinud karistusest vastavad järeldused ning oskab edaspidises elus järgida seaduskuulelikkust.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.