Kohtulahend

Kaitsja

Vandeadvokaat Lembit Nirgi

RESOLUTSIOON

(kaheksa) kuud vangistust. Süüdi tunnistada V.A KarS § 121 järgi ja karistuseks mõista 8 (kaheksa) kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel liita mõistetud karistused üksikkaristustest raskeima suurendamise teel ja liitkaristuseks kuritegude kogumi eest V.A-le mõista 1 (üks) aasta 3 (kolm) kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada kuritegude kogumi eest V.A-le mõistetud liitkaristust Viru Maakohtu 14.12.2011.a otsusega kriminaalasjas 1-11-8902 mõistetud karistuse ärakandmata osa, mis on 9 (üheksa) kuud vangistust, võrra ja liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis V.A-le mõista 2 (kaks) aastat vangistust.

SEB).

Kui menetluskulu ei ole tähtajaks tasutud suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

V.H süüdistatakse KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis seisnes selles, et tema KarS § 199 lg 2 p 4 tähendatud isikuna, grupis V.A-ga, ajavahemikul 18.04.2012 kuni 20.04.2012 kella 10.00-ni xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxa külas, avatud laeavause kaudu ja seest poolt ukse lahtilöömise teel, tungis sisse xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx kuuluva hoone katlaruumi, kus võttis ära võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil ca 300 kg kaaluva malmist katlakesta, vargusega tekitas xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx varalist kahju 760 eurot. V.A süüdistatakse selles, et tema grupis koos I.D-ga ajavahemikul 01.03.2011a kuni 20.03.2011a xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx0 korteris nr. x peksis xxxxxxxxxxxxxxt rusikate ja jalgadega vastu pead ning lõi tumbalaadse esemega mitmel korral xxxxxxxxxxxxxxxx vastu pead, tekitades kannatanule valu ja kehavigastusi verevalumitena, pannes sellega toime kehalise väärkohtlemise. Seega V.A pannes toime teise inimese kehalise väärkohtlemise, pani toime KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Peale selle süüdistatakse V.A s elles, et tema grupis koos V.H-ga, ajavahemikul 18.04.2012 kuni 20.04.2012 kella 10.00-ni xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxa külas, avatud laeavause kaudu ja seest poolt ukse lahtilöömise teel, murdis sisse xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx kuuluva hoone katlaruumi, kus võttis ära võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil ca 300 kg kaaluva malmist katlakesta, tekitades xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx varalist kahju 760 eurot, pannes sellega toime varguse sissemurdmisega. Seega V.A pannes toime võõra 4(7)

vallasasja ära võtmise isikuna, kes on varem toime pannud röövimise, grupi poolt, sissetungimisega, pani toime KarS § 199 lg 2 p 4,7,8 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Peale selle süüdistatakse V.A KarS § 215 lg 2 p 1 järgi selles, et tema: 1) 22.08.2012a öösel ajavahemikul kella 00.00 ja 02.25 vahel võttis Jxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx6 maja eestxxxxxxxxxxxe kuuluva sõiduki Mercedes Benz V230 r/m 190TFS ilma omaniku loata, millega 22.08.2012 öösel kella 02.25 paiku alkoholijoobes V.A sõitis Jõgeva linnas Piiri tänaval vasakule teelt välja vastu puud, mille tulemusena lõhkus ära xxxxxxxxxxxx kuuluva sõiduki, tekitades xxxxxxxxxxxxxkahju 3000 EUR, pannes sellega toime sõiduki omavolilise kasutamise. 2) 06.10.2012a kella 20.30 paiku võttisxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx maja eest xxxxxxxxxxxx kuuluva sõiduki Volkswagen Passat r/m 390 MDC ilma omaniku loata, millega 07.10.2012 öösel kella 00.30 paiku alkoholijoobes V.A sõitis Puurmani vallas Härjanurme-Pikknurme tee 12 km-l sõites Pikknurme poole teelt välja vasakule kraavi, mille tulemusena lõhkus ära xxxxxxxxxxxx kuuluva sõiduki, tekitades xxxxxxxxxxxx kahju 2000 EUR, pannes sellega toime sõiduki omavolilise kasutamise. Seega V.A pannes toime võõra vallasasja omavolilise ajutise kasutamise isikuna, kes on varem toime pannud varguse ja asja omavolilise kasutamise, pani toime KarS § 215 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Peale selle süüdistatakse V.A KarS § 424 järgi selles, et tema: 1) juhtis 22.08.2012. a öösel sõidukit Mercedes Benz V230 r/m 190TFS, millega kella 02.25 paiku sõitis Jõgeva linnas Piiri tänaval vasakule teelt välja vastu puud, olles alko holijoobes – s.o veres alkoholisisaldus 2,58 mg/g +-0,07 mg/g kohta, pannes sellega toime mootorsõiduki juhtimise alkoholijoobes, mis vastab Liiklusseaduse § 69 lg4 p1 nimetatud. 2) juhtis 06.10.2012a öösel sõidukit Volkswagen Passat r/m 390 MDC, millega k ella 00.30 paiku sõitis Puurmani vallas Härjanurme-Pikknurme tee 12 km-l sõites Pikknurme poole teelt välja vasakule kraavi, olles alkoholijoobes – s.o veres alkoholisisaldus 2,42 mg/g +-0,07 mg/g kohta, pannes sellega toime mootorsõiduki juhtimise alkoholijoobes, mis vastab Liiklusseaduse § 69 lg4 p1 nimetatud. Seega mootorsõiduki juhtimisega joobeseisundis, pani V.A toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo. I.D süüdistatakse KarS § 121 järgi selles, et tema koos V.A-ga ajavahemikul 01.03.2011. a kuni 20.03.2011. axxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxa kül as xxxxxxxxx tee xx korteris nr x peksis xxxxxxxxxxxxxxt rusikate ja jalgadega vastu pead, kusjuures I.D lõi vähemalt 2-3 korral kannatanut rusikaga näkku, peksmisega kokku tekitati kannatanule valu ja kehavigastusi verevalumitena, pannes sellega toime kehalise väärkohtlemise. KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi toimepandud kuriteo eest taotleb prokurör süüdistatav V.H-le kohtus karistuseks 8 kuud vangistust. KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel mõistetud vangistust täielikult täitmisele mitte pöörata, kui V.H 18-kuulise katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle KarS § 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi: elada kohtu määratud alalises elukohas- xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks; saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p1 alusel on kohustatud V.H tasuma tekitatud kahju katteks katseajal vähemalt 380 eurot, tasudes igakuiselt 20ndaks kuupäevaks alates 20.04.2014. a vähemalt 50 eurot kuus kannatanu xxxxxxxxxxxxxxxxxxu a/a 10022098034001 SEB pangas. 5(7)

KarS § 424 ja § 215 lg 2 p 1 järgi toimepandud kuriteo eest taotleb prokurör süüdistatav V.A-le kohtus karistuseks KarS § 63 lg 1 alusel 10 kuud vangistust, KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi 8 kuud vangistust ja KarS § 121 järgi 8 kuud vangistust. Karistused liita KarS § 64 lg 1 alusel mõistes liitkaristuseks üksikkaristustest raskeima suurendamise teel 1 aasta 3 kuud vangistust. Karistus liita KarS § 65 lg 2 alusel Viru Maakohtu 14.12.2011. a mõistetud karistusega 9 kuud vangistust, mõistes liitkaristuseks kahe kohtuotsuse järgi 2 aastat vangistust. Tõkend- elukohast lahkumise keeld jääb muutmata kuni kohtuotsuses uue otsustuse tegemiseni . KarS § 69 sätete kohaldamine ei ole võimalik, sest isik ei ole nõus tegema tasuta tööd. KarS § 121 järgi toimepandud kuriteo eest taotleb prokurör süüdistatav I.D-le kohtus karistuseks rahalise karistuse 200 päevamäära, s.o 640 eurot riigituludesse. KarS § 66 lg 1, 3 alusel määrata karistuse tasumine ositi 1 aasta jooksul, kohustades isikut tasuma igakuiselt kohtuotsuse jõustumisest järgnevast kuust kohtuotsuses märgitud kuupäeval vähemalt 54 eurot kuni kogusumma tasumiseni. Tsiviilhagi esitatud Ivo-Hannes Lehtsalu poolt summas 760 eurot /tl 5-6/. Süüdistatavad V.H ja V.A tunnustavad xxxxxxxxxxxxxxxxxxx poolt esitatud tsiviilhagi ja on nõus, et kohus mõistab kannatanu kasuks välja antud summa. Tsiviilhagi esitatud xxxxxxxxp poolt summas 2700 eurot /tl 35-36/. Süüdistatav V.A tunnustabxxxxxxxxxx poolt esitatud tsiviilhagi ja on nõus, et kohus mõistab temalt kannatanu kasuks välja antud summa. Tsiviilhagi esitatud xxxxxxxxx poolt summas 2000 eurot /tl 63-64/. Süüdist atav V.A tunnustab xxxxxxxxx poolt esitatud tsiviilhagi ja on nõus, et kohus mõistab temalt kannatanu kasuks välja antud summa. Asja lahendamisel juhindub kohus KrMS § 239 lg 4, 248 lg 1 p 5, 249, 311, 313. Kohtuistungil jäid kõik menetlusosalised kokkulepete juurde. Kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et süüdistatav ad on kokkulepetest aru saanud ja kokkulepete sõlmimine on olnud nende vaba tahteavaldus. Kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Süüdistatavad tuleb süüdi tunnistada ja karistada vastavalt sõlmitud kokkulepetele. KrMS § 175, 179, 180 alusel kuuluvad süüdimõistetutelt riigituludesse sisse nõudmisele menetluskulud. Prokurör taotles I.D-lt sundraha jätta sisse nõudmata, kuna teda on alles 2013.a detsembrist kriminaalkorras karistatud ja käesolevad kuriteod on pandud toime oluliselt varem. V.H temalt palus sissenõutavad summad määrata tasumisele osade kaupa ühe aasta jooksul. V.A kaitsja palus menetluskulusid vähendada, kuna süüdistatava ainsaks regulaarseks sissetulekuks on töövõimetuspension, mis on alla 200 euro kuus, töövõime kadu on 80 %, millest tulenevalt on tema raha teenimise võimalused väga piiratud. Kohus leiab, et esitatud taotlused on põhjendatud neis välja toodud asjaoludel. KrMS § 180 lg 3 sätestab, et menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kulud hüvitatakse ositi. Asja materjalidest nähtub, et V.A on töövõimekadu 80 % ja sellest tulenevalt on tema rahalised võimalused piiratud. Lisaks on tal vaja hüvitada kuriteoga tekitatud kahjud, mis on küllaltki suured. Kogu menetluskulu sissenõudmine oleks süüdimõistetule ilmselt ülejõukäiv, ei arvestaks tema resotsialiseerumisväljavaateid vangistusest vabanemise järel ja võiks oluliselt raskendada ka kannatanutele kahjude hüvitamist. Eelnevast tulenevalt pe ab kohus võimalikuks menetluskulusid vähendada. Käesolevas asjas on V.A ja I.D ühises süüdistusepisoodis menetluskuludeks ekspertiisitasud kokku 255 eurot. KrMS § 180 lg 2 tulenevalt kriminaalasjas, 6(7)

kus mõistetakse süüdi mitu isikut, otsustab menetluskulude jaotuse kohus, arvestades iga süüdimõistetu vastutuse ulatust ja varalist seisundit. Käesolevalt on kohus jätnud osaliselt V.A menetluskulud riigi kanda. Arvestades süüdimõistetute osa toimepandus, leiab kohus, et I.D-lt on õigustatud sisse nõuda pool ekspertiisitasudest, s.o 127,50 eurot. I.D sundraha tuleb jätta sisse nõudmata. Süüdistatavalt ei ole õige sisse nõuda süüdimõistva kohtuotsusega kaasnevaid menetluskulusid kriminaalasjades, milles mõistetakse karistus kuritegude hiljem tuvastatud kogumi eest. Käesolevas kriminaalasjas I.D-le süüks arvatav tegu on toime pandud 2011.a. Peale selle on teda kriminaalkorras karistatud 2013.a ja ka sundraha sisse nõutud. Menetluskulude väljamõistmine süüdistatavalt oleks põhjendatud juhul, kui erinevad kriminaalmenetlused (s.t ka sellega seotud kriminaalmenetluse kulud) oleks tingitud süüdistatava käitumisest. Käesolevalt kohtule selliseid asjaolusid esitatud ei ole. Arvestades süüdimõistetute V.H I.D majanduslikku olukorda peab kohus võimalikuks kohaldada KrMS § 180 lg 3 sätteid ning rahuldada taotlused neilt sissenõutavate menetluskulude tasumise ajatamiseks võrdsetes osades ühe aasta jooksul. Kohtunik

7(7)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.