Kohtulahend

6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

Vanglale, prokurörile, Pärnu kriminaalhooldusosakonna Pärnu

Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Vangla esitas 19.03.2014.a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava R.N tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Pärnu Maakohtu 30.06.2011.a kohtuotsusega tunnistati R.N süüdi KarS § 202 lg 1 järgi ja karistati teda KarS § 74 lg 5 ja § 65 lg 2 alusel 1 aasta ja 10-kuulise vangistusega, mis asendati KarS § 69 alusel üldkasuliku tööga. Pärnu Maakohtu 22.05.2012.a kohtumäärusega tühistati 30.06.2011.a Pärnu Maakohtu otsusega R.N-ile kohaldatud vangistuse asendamine üldkasuliku tööga ja pöörati täitmisele R.N-ile mõistetud ärakandmata 1 aasta 8 kuud ja 17 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus oli 10.05.2013.a ja lõpp on 27.01.2015.a. R.N kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud viiel korral, reaalses vangistus viibib teist korda. Vangistuse ajal õpib isik aianduse erialal, osales sotsiaalprogrammis Sotsiaalsete oskuste treening. Distsiplinaarkaristused puuduvad. Vabanemisel asub elama isa juurde aadressil XXX. Vangla toetab kinnipeetava vabanemist tingimisi enne tähtaega.

R.N kohta kriminaalhoolduses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetava võimalikku ennetähtaegset vabanemist puudutavad asjaolud on isaga läbi arutanud õde. Kuigi otsest suhtlemist isaga ei ole, suhtub isa Caroli ennetähtaegsesse vabanemisse positiivselt. Kinnipeetava õde ja õemees toetavad R.N ennetähtaegset vabanemist. Võimalikul ennetähtaegsel vabanemisel asub R.N elama oma isa juurde aadressil XXX. Võimalikul ennetähtaegsel vabanemisel asub R.N tööle OÜ XXX santehnikuna. Samuti on kinnitanud kinnipeetava õde, et on valmis venda esialgsel perioodil peale vabanemist materiaalselt toetama. R.N taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist. Prokuröri abi Lauri Talumäe edastas kohtule kirjaliku arvamuse, mille kohaselt prokurör ei toeta R.N tingimisi ennetähtaegset vabastamist. R.N on viis korda kriminaalkorras karistatud, vangistuses viibib teist korda. Praegust karistust kannab süüteo toimepanemise tulemusena saadud vara omandamise, hoidmise või turustamise eest. Varasemalt on karistatud varguse, kelmuse ja mootorsõiduki ärandamise eest. Vangistusest vabanemise korral kavatseb R.N asuda elama isa juurde, millega viimane on ka nõus. Samas koju tagasi naastes on oht sattuda uuesti kuritegelikule teele. Oluline on eemale saada vanadest tuttavatest ja ka perekonnas on kriminaalse käitumismustriga isikuid (nooremad vennad). Vangistuse ajal on asunud õppima aiandust ning on varem vabaduses olles olnud hõivatud juhutöödega ehitustöödel. Tulude/kulude tasakaalus hoidmisega ei saanud vabaduses viibides hakkama. Vangla andmetel on tal tasumata rahalisi nõudeid 12 041,28 eurot. Vabanemisel soovib R.N asuda tööle kunagise tööandja OÜ XXX juurde. R.N tutvusringkonnas on kriminaalse käitumismustriga isikuid, kellega ta väidetavalt ei suhtle. Samas on tema elustiil olnud hoolimatu, korduvalt on ta tegutsenud vajadustest lähtuvalt ja tagajärgedega arvestamata. Alkoholi tarvitamise osas ohtlikkus puudub, kuid risk on olemas. Narkootikumide osas risk puudub, kuid isik on varem tarvitanud narkootikume, kuid praegu mõistab need hukka ja on veendunud, et enam ei tarvita. R.N ei ole harjunud probleeme sihipäraselt lahendama, on impulsiivse käitumisega ja on tegutsemises eelkõige keskendunud omakasule, jättes arvestamata tagajärgedega. On võimeline manipuleerima ja valetama omakasu nimel. Vangla hinnangul, arvestades R.N varasemat elustiili, ei ole välistatud uued seaduserikkumised ka tulevikus. R.N on väheohtlik avalikkusele, kuid uue kuriteo sooritamise tõenäosus 2 aasta jooksul on 56% (vägivaldse kuriteo osas on vastav näitaja 33%). Võttes arvesse ülaltoodud asjaolusid, leiab prokurör, et R.N tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei oleks kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvide ja ühiskonna üldise õiglustundega. Kaitsja taotleb kohtuistungil R.Nvangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist, kuna see on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kinnipeetava käitumine vanglas on olnud korrektne, vabaduses on olemas kõik tingimused vabastamiseks. Töötades vabaduses on isikul võimalus heastada kahju. Kohus, tutvunud esitatud materjalide ja prokuröri kirjaliku seisukohaga ning ära kuulanud R.N ja kaitsja arvamuse, leiab, et R.N võib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüd imõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik R.N isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil.

Kinnipeetav kannab karistust liitkaristusena kuriteo toimepanemise tulemusena saadud vara turustamise eest, samuti kelmuse eest. Kohus arvestab, et kinnipeetava suhtes ei ole vangistuse ajal distsiplinaarkaristusi kohaldatud. Sellest järeldab kohus, et kinnipeetav on võimeline käituma normikohaselt ning alluma kehtivatele reeglitele. Positiivsena käsitleb kohus ka kinnipeetava osalust sotsiaalprogrammis Sotsiaalsete oskuste treening ning õppimist aianduse erialal, samuti iseloomustuses märgitut, et kinnipeetav on vanglateenistuse ametnikega suhtlemisel viisakas ja korralik ning käitumise osas probleeme esinenud ei ole. Vangla on hinnanud kinnipeetava väheohtlikuks avalikkusele ning toetab kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Kinnipeetava korrektsest käitumisest vanglas võib järeldada, et vanglas viibimine on pannud R.N mõistma, et toimepandud kuritegudele järgnevad tema igapäevast elu ja heaolu oluliselt piiravad tagajärjed ning ta on enda õigusvastasest käitumisest ka vajalikud järeldused teinud. Pärast vabanemist on R.N olemas ka kindel elu- ja töökoht, samuti toetav lähivõrgustik ning kriminaalhooldusega on nõustunud R.N, saades aru selle vajalikkusest ja kasulikkusest oma edasise elu korraldamisel. Kõik need asjaolud aitavad kohtu hinnangul samuti kaasa R.N edaspidisele õiguskuulekale käitumisele ning ühiskonnas aktsepteeritavate hoiakute ja tõekspidamiste omaksvõtmisel. Töökoht on oluline ka seetõttu, et vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetaval vangla andmetel tasumata nõudeid 12 041,28 eurot ning väidetavalt soovib kinnipeetav neid ka tasuma hakata. Kuna kinnipeetava karistusaja lõpuni on vähem kui aasta vangistust, võimaldab kohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ning tema allutamine kriminaalhooldusele 1-aastase katseajaga kohaldada tema üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas R.N-ile võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ning on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi. Kriminaalhooldusseaduse § 1 lg 1 järgi valvatakse kriminaalhoolduse käigus kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Kohus usub, et süüdimõistetu on nüüdseks teinud karistusest vastavad järeldused ning oskab edaspidises elus järgida seaduskuulelikkust.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.