lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-14-3233/4

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTartu Ringkonnakohus · 16.04.2014

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohus
Kohtuasja number
1-14-3233/4
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Kaebus Riigiprokuratuuri tegevuse peale
Kuulutamise aeg
16.04.2014
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1674
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

16. aprill 2014, Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-14-3233

Kohtukoosseis

Maarika Kuusk, Aarne Sarjas, Mati Kartau

Vaidlustatud lahend

Riigiprokuratuuri 6. märtsi rahuldamata jätmise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Sergei Matvejev, taotlused riigi õigusabi saamiseks ja taotlus Riigiprokuratuuri 6. märtsi 2014 määrusele kaebetähtaja pikendamiseks

määrus

kaebuse

RESOLUTSIOON

Jätta Sergei Matvejevi taotlused riigi õigusabi saamiseks Riigiprokuratuuri 6. märtsi 2014 määruse vaidlustamiseks rahuldamata. EDASIKAEBEKORD: RÕS § 15 lg 8, KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määruse peale esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.16.12.2013 Viru Maakohtu otsusega nr. 1-10-15779 mõisteti V.R. ja Sergei Matvejev süüdi KarS § 113 järgi ja karistati vastavalt 7 aastase ja 10 aastase vabadusekaotusega.
2.Tartu Ringkonnakohtu määrusega 27.02.2014 vaadati eelnimetatud apellatsioonikaebus läbi kirjalikus menetluses ning lahend tehti teatavaks kantselei kaudu 31.03.2014. Seejuures anti menetluspooltele tähtaeg kirjalike seisukohtade esitamiseks kuni 10.03.2014. Tartu Ringkonnakohtu lahendiga jäeti maakohtu otsus muutmata.
3.03.03.2014 saabus Riigiprokuratuuri süüdimõistetu S. Matvejevi 27.02.2014 koostatud kaebus Viru Ringkonnaprokuratuuri kriminaalmenetluse alustamata jätmise teatele nr. 14740000038, mille alusel jäeti kriminaalmenetlus alustamata KarS § 306 tunnustel politseiuurija T.P. i suhtes.
4.17.02.2014 jättis ringkonnaprokurör teatega nr. 14740000038 kriminaalmenetluse alustamata politseiuurija T.P. i suhtes põhjendusel, et 25.06.2010 kaebaja kahtlustatavana ülekuulamisel viibis määratud kaitsja, kes kinnitas juuresolekut oma allkirjaga protokollil, kõik kahtlustatava poolt antud ütlused on protokollis kajastatud ning mingeid ütluste osi ei ole sellest välja jäetud. Kuna kaebajat kahtlustati KarS § 113 sätestatud kuriteos, siis ei olekski kaitsja osavõtt olnud kohustuslik. Kriminaalasja materjalide alusel ei ole G.H. osalenud S.S. i peksmises (tapmises).
5.Riigiprokuratuurile esitatud kaebuses taotleb selle esitaja toimepandud kuritegu ümber kvalifitseerida KarS § 113-lt KarS § 114 järgi. Määrata sisejuurdlus tegemaks kindlaks advokaadi juuresolek või mittejuuresolek ülekuulamisel. Võtta kriminaalvastutusele G.H. KarS § 114 järgi ja politseiuurija T.P. KarS § 306 järgi.

RIIGIPROKURATUURI SEISUKOHT

6.Määruskaebuse korras ei ole kaebust lahendav prokurör pädev kohtuotsust revideerima, s.t. kuritegu ümber kvalifitseerima KarS § 113-lt KarS §-le 114. Nimetatud taotlus oleks tulnud esitada kriminaalasja materjalidega tutvumise järgselt KrMS § 225 korras või I astme kohtu istungil. Riigiprokurör märkis, et S. Matejevil on vastava taotluse esitamise õigus Tartu Ringkonnakohtule kuni 10.03.2014.
7.Sisejuurdluse määramine ei ole vajalik ega põhjendatud, kuna 25.06.2010 S. Matvejevi kahtlustatavana ülekuulamisel viibis määratud kaitsja Tatjana Massalina, kes kinnitas juuresolekut oma allkirjaga protokollil, kõik kahtlustatava poolt antud ütlused on protokollis kajastatud ning mingeid ütluste osi ei ole sellest välja jäetud.
8.Määruskaebuse korras ei ole võimalik võtta kriminaalvastutusele G.H. t . Ei kohtueelne uurimine ega ka Viru Maakohus oma otsuses ei ole kindlaks teinud, et tapmises oleks osalenud G.H. , mistõttu kriminaalmenetlust ei alustata, kuna selleks puuduvad KrMS § 193 sätestatud ajend ja alus. Määruskaebuse korras kohtuotsust ei ole võimalik muuta, seda saab teha vaid ringkonnakohus.
9.Puudub igasugune alus ja ajend politseiuurija T.P. i suhtes kriminaalmenetluse alustamiseks KarS § 306 järgi. Ringkonnaprokurör on oma teates kriminaalmenetluse mittealustamise kohta õigesti märkinud, et KrMS § 45 lg 2 p 3 kohaselt on kohustuslik kaitsja osavõtt kogu kriminaalmenetlusest kui isikut kahtlustatakse või süüdistatakse kuriteos, mille eest võib mõista eluaegse vangistuse. Kriminaaltoimiku nr. 10240103067 (1-10-15779) materjalide kohaselt peeti S. Matvejev 24.06.2010 kinni kahtlustatavana KarS § 113 alusel S.S. i tapmises. 25.06.2010 kuulati ta üle KarS §-s 113 sätestatud kuriteos kahtlustatavana. KarS § 113 näeb ette karistusena vangistuse 6-15 aastani, seega ei ole tegemist kuriteoga, mille puhul on kaitsja osavõtt kogu kriminaalmenetlusest kohustuslik. 25.06.2010 kahtlustatava ülekuulamise protokollist nähtuvalt viibis ülekuulamise juures määratud korras kaitsjana vandeadvokaat T. Massalina, kes on ka allkirjastanud ülekuulamise protokolli. Kaitsja määrati S. Matvejevile tema soovil. Protokollist nähtuvalt kaitsja juuresolekul toimunud kahtlustatava ülekuulamisel ei andnud S. Matvejev ütlusi selle kohta, et ka G.H. lõi kannatanut. Samuti nähtub nimetatud protokollist, et S. Matvejev on allkirjastanud kõik ülekuulamise protokolli lehed ning ei tema ega ka kaitsja ei ole teinud protokolli kohta märkusi, mille kohaselt ei ole ütlusi täielikult protokollitud või, et S. Matvejev või tema kaitsja ei nõustu protokollitud ütlustega. Seega puudub alus arvata, et uurija T.P. oleks jätnud S. Matvejevi ütlused osaliselt protokollimata. Samuti nähtub kriminaalasja nr. 10240103067 materjalidest, et kohtueelse -2-

menetluse käigus ei tuvastatud asjaolusid, mis tinginuks G.H. le kahtlustuse esitamise tapmise toimepanemises, kuna ka teise kahtlustatava - V.R. i kohtueelses menetluses antud ütlustest ei nähtu, nagu oleks G.H. osalenud S.S. i peksmises, seega kuulas uurija T.P. põhjendatult G.H. üle tunnistajana. Nimetatud kriminaalasja esimesel arutamisel Viru Maakohtus 13.05.2011 S. Matvejevi kohtumenetluses antud ütlustest nähtub, et ta ei näinud kas G.H. kannatanut lõi või mitte. Alles kriminaalasja teistkordsel arutamisel Viru Maakohtus 14.11.2013 toimunud kohtuistungil andis ta ütlusi selle kohta, et G.H. lõi ühe korra kannatanut. Seega on alust arvata, et S. Matvejevi avalduses esitatud etteheited uurijale S. Matvejevi ütluste osalise protokollimata jätmise kohta on paljasõnalised ja vastuolus tema varasemate - 13.05.2011 kohtumenetluses antud ütlustega, mistõttu politseiuurija T.P. i suhtes kriminaalmenetluse alustamine on välistatud. KarS § 306 kohaselt karistatakse teise isiku poolt esimese astme kuriteo eelnevalt mittelubatud varjamise eest, mille kohta antud juhul igasugused andmed puuduvad.

10.Kriminaalmenetlus on olemuslikult kõige tõsisem sekkumine isikuvabadustesse, mille alustamine peab olema äärmiselt põhjendatud. Riigikohtu kriminaalkolleegium on samale põhimõttele viidates märkinud oma 22.09.2010 lahendis kriminaalasjas nr 3-1-1-60-09, et „kõnealust põhimõtet täpsustades märgitakse KrMS § 193 lg-s 1 ja §-s 194, et kriminaalmenetluse alustamiseks peab olemas olema ajend (kuriteoteade või kuriteole viitav muu teave) ja alus (kuriteo tunnuste sedastamine kriminaalmenetluse ajendis) ja tuleb taunida kriminaalmenetluse alustamist olukorras, mil puudub üldse kuriteokahtlus või see on pelgalt teoreetiline. KrMS § 199 lg 1 p 1 kohaselt ei alustata kriminaalmenetlust kui puudub kriminaalmenetluse alus, s.o kui puuduvad kuriteo tunnused. Kuna esitatud kaebusest ei nähtu, et oleks toimepandud kuritegu, siis on Viru Ringkonnaprokuratuur õigesti jõudnud järeldusele, et kriminaalmenetlus ei kuulu alustamisele KrMS § 199 lg 1 p 1 alusel.

TAOTLUSED

11.S. Matvejev on esitanud samas asjas Viru Maakohtule kaks õigusabi taotlust, et vaidlustada Riigiprokuratuuri 06.03.2014 määrust. Esimeses taotluses (esitatud 01.04.2014, maakohtus registreeritud 03.04.2014) märgib ta, et soovib vaidlustada kriminaalmenetluse alustamata jätmist ringkonnakohtus, et tõendada oma süütust, et õiglus võidaks. Teises taotluses (esitatud 10.04.2014, maakohtus registreeritud 14.04.2014) märgib S. Matvejev taas, et soovib tõestada oma süütust, kuna uurija keeldus tema ütluste protokollis kirjutama kaasosalisest ning on ülekuulamise protokolli fabritseerinud. Lisaks registreeriti Tartu Ringkonnakohtus S. Matvejevi taotlus (esitatud 01.04.2014, Tartu Ringkonnakohtus registreeritud 10.04.2014), milles ta palub pikendada Riigiprokuratuuri määrusele esitatavat kaebetähtaega seoses riigi õigusabi taotluse esitamisega. Viru Maakohus edastas taotlused lahendamiseks Tartu Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

12.Ringkonnakohus, vaadanud läbi S. Matvejevi taotlused riigi õigusabi saamiseks, leiab, et esitatud taotlused tuleb jätta rahuldamata. Seejuures põhjendab ringkonnakohus oma seisukohta järgnevalt. 12.1 Esmalt märgib ringkonnakohus puutuvalt S. Matvejevi taotlusesse pikendada kaebetähtaega, et KrMS § 319 lg 41 kohaselt peatub apellatsioonitähtaeg riigi õigusabi taotluse esitamisega. Sellisel juhul hakkab apellatsioonitähtaeg uuesti kulgema riigi õigusabi -3-

taotluse lahendamise määruse kättetoimetamisest kaitsjale või riigi õigusabi andmisest keeldumisest. Seega ei tõusetu S. Matvejevi esimese taotluse puhul kaebetähtaja ennistamise küsimust, küll aga on teise taotluse esitamise ajaks kaebetähtaeg Riigiprokuratuuri määruse vaidlustamiseks möödas. Kuivõrd aga ringkonnakohus jätab S. Matvejevi taotlused rahuldamata, ei käsitleta määruses rohkem kaebetähtaja ennistamisega seonduvat. 12.2 RÕS § 6 lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. 12.3 Lisaks majanduslikule seisundile näeb aga riigi õigusabi seadus ette, et hinnata tuleb ka riigi õigusabist keeldumise aluseid (RÕS § 7). RÕS § 7 lg 1 p 5 järgi riigi õigusabi ei anta, kui asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguste kaitseks ilmselt vähene. Taotlusest nähtuvalt soovib S. Matvejev Riigiprokuratuuri määruse vaidlustamiseks saada õigusabi seetõttu, et ringkonnakohtule saab vastavalt KrMS § 208 lg-le 1 esitada määruskaebuse üksnes advokaadi vahendusel. Samuti soovib S. Matvejev Riigiprokuratuuri 06.03.2014 määruse vaidlustamisega saavutada kriminaalmenetluse alustamist selleks, et tõestada oma süütust, kuna uurija keeldus S. Matvejevi ütluste protokollis kirjutama tema kaasosalisest ning on ülekuulamise protokolli fabritseerinud. 12.4 Hinnates S. Matvejevi kaebuse perspektiivikust rõhutab ringkonnakohus, et kriminaalmenetlust alustatakse KrMS § 193 kohaselt üksnes juhul, kui selleks on ajend ja alus ning puuduvad KrMS § 199 lg-s 1 sätestatud asjaolud. Kohtukolleegium leiab, et Riigiprokuratuuri kaebuse rahuldamata jätmise määruses on piisavalt põhjendatud, miks käesoleval juhul puudub alus S. Matvejevi kaebuse alusel kriminaalmenetluse algatamiseks. Ka ringkonnakohus leiab, et S. Matvejevi poolt esitatud kuriteoteates ei ole sedastatavad kuriteo tunnused, mistõttu kriminaalmenetluse alustamine on KrMS § 199 lg 1 p 1 kohaselt välistatud. Kuna ringkonnakohus jagab Riigiprokuratuuri määruses esitatud seisukohti, ei pea kohus vajalikuks neid siinkohal täiendavalt korrata, rõhutades vaid järgmist. 12.5 KarS § 306 lg 1 näeb ette kriminaalvastutuse teise isiku poolt esimese astme kuriteo eelnevalt mittelubatud varjamise eest. Riigiprokuratuur on kontrollinud kaebuse esitaja väited ja märkinud, et S. Matvejevi taotlusel määrati talle riigi õigusabi korras kaitsja, kes osales ka menetlustoimingu – 25.06.2010 toimunud kahtlustatavana ülekuulamise juures. Riigiprokuratuur on tuvastanud, et kaitsja allkirjastas nimetatud toimingu protokolli. Samuti kannavad kõik protokolli lehed S. Matvejevi enda allkirju ning nendelt puuduvad märked, et ütlused on jäetud täielikult protokollimata või et S. Matvejevil või tema kaitsjal oleks etteheiteid ütluste täielikult protokollimata jätmises või mittenõustumises protokolliga. Riigiprokuratuur nentis, et puudub igasugune alus arvata, et uurija T.P. oleks jätnud ütlused osaliselt protokollimata. Ringkonnakohtul puudub alus kahelda eelpooltoodud asjaolude õiges tuvastatuses Riigiprokuratuuri poolt. 12.6 Riigiprokuratuur on analüüsinud ka kaebuse esitaja väidet, mille kohaselt jäeti kaasosalist puudutav osa protokollimata ja leidnud, et menetlejal puudus igasugune alus kahtlustada tapmises G.H. t. Nii nähtub S. Matvejevi kriminaalasja esimesel arutamisel Viru Maakohtus 13.05.2011 tema poolt antud ütlustest, et ta ei näinud kas G.H. lõi kannatanut või mitte. Alles kriminaalasja teistkordsel arutamisel Viru Maakohtus 14.11.2013 andis S. Matvejev ütlusi selle kohta, et G.H. lõi kannatanut. Eeltoodut arvestades leidis riigiprokurör, et on alust arvata, et S. Matvejevi etteheited uurijale seoses ütluste osalise protokollimata jätmisega on paljasõnalised ja vastuolus varasemalt (13.05.2011) kohtumenetluse käigus antud ütlustega. -4-

13.Eeltoodust tulenevalt ning juhindudes RÕS § 7 lg 1 p-st 5 ja § 10 lg-st 5 leiab ringkonnakohus, et S. Matvejevi võimalus oma õiguste kaitseks on ilmselt vähene, mistõttu tuleb tema taotlused riigi õigusabi saamiseks jätta rahuldamata.

Maarika Kuusk

Aarne Sarjas

-5-

Mati Kartau

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.