1.Viru Maakohtu 14. märtsi 2014 määrus jätta muutmata.
2.Süüdimõistetu U.R kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Irina Gromtsevi määruskaebus jätta rahuldamata.
3.Välja maksta riigieelarvest Advokatuurile eraldatud vahendite arvelt Ida-Viru Advokaadibüroo kasuks 72 eurot (sh käibemaks 12 eurot) vandeadvokaadi vanemabi Irina Gromtsevi poolt süüdimõistetu U.R määruskaebemenetluses määratud korras kaitse teostamise eest.
4.KrMS § 185 lg 2 alusel mõista punktis 3 nimetatud menetluskulu välja U.R-ilt . Süüdimõistetult välja mõistetud kaitsjatasu tuleb 30 päeva jooksul alates kohtulahendi jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele: SEB a/a EE891010220034796011, Swedbank a/a nr EE932200221023778606, Danske Bank AS Eesti filiaal a/a EE403300333416110002 või Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal a/a EE701700017001577198. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049858 (selgitusse märkida lahendi number ning isik, kelle eest tasutakse ning nõude liik). Kui rahaline nõue ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.
Asjaolud ja menetluse käik
1.Viru Maakohtu 10.10.2013 otsusega mõisteti U.R süüdi KarS § 215 lg 2 p 1, 2 ja § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi. KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti U.R-ile karistuseks 2 aastat 4 kuud vangistust. Karistusaja algus 10.12.2012 ja lõpp 10.04.2015.
2.Viru Maakohtu 14.03.2014 määrusega jäeti U.R vangistusest tingimisi ennetähtaega vabastamata. Maakohtu põhjendused olid järgnevad.
2.1.Katseajaga tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise otsustamisel arvestas maakohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine.
2.2.Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustustest nähtub, et tema varasem käitumine ja toimepandud kuritegude iseloom viitavad tema ohtlikkusele. U.R on kriminaalkorras karistatud 5 korral (valdavalt varavastaste kuritegude eest), vangistuses viibib teist korda. Viimane karistus mõisteti varavastaste kuritegude eest. Varasemalt on isikut karistatud tingimisi vangistustega ühes allutamisega käitumiskontrollile. U.R , olles määratud kriminaalhooldusele pani katseajal toime uue kuriteo ning olles vabastatud vahi alt elektroonilise valvega sooritas ka sellel ajal uue kuriteo. Antud asjaolu viitab maakohtu hinnangul sellele, et ta ei ole oma eelnevatest karistustest vastavaid järeldusi teinud ega suutnud tõestada, et ta on võimeline käituma seaduskuulekalt.
2.3.Arvestades kinnipeetava käitumist varasemal katseajal puudub maakohtul veendumus, et kinnipeetav suudab seekord läbida katseaja ning täita käitumiskontrolli nõudeid. Piirangud, mis on seotud kriminaalhoolduse all järelevalve kohaldamisega, ei ole piisavad kinnipeetava õiguskuuleka käitumise tagamiseks. Vabaduses puudub kinnipeetaval kindel elukoht, mis paneks küsimuse alla kriminaalhooldusega seotud KarS § 75 lg 1 tulenevate kontrollnõuete täitmist. Lisaks oli kinnipeetaval probleeme alkoholi liigtarvitamisega (diagnoositud sõltuvus) ning tal võib olla tagasilanguse perioode, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. U.R on varem olnud kriminaalhooldusel, mis ebaõnnestus, millest võib järeldada, et käitumiskontroll ei hoiaks süüdimõistetut uute kuritegude toimepanemisest, tema käitumine katseajal võib olla negatiivne, kriminaalhoolduse teostamine raskendatud ning kriminaalhoolduse eesmärgid võivad jääda täitmata.
2.4.Maakohus leiab, et süüdimõistetu käitumine vanglas ja tema võimalused vabanemisel töökoha saamiseks ei kaalu üles tema käitumist enne vangistusse sattumist ning toimepandud kuritegude asjaolusid. Kohus arvestas ka seda, et vanglas viibides on kinnipeetaval võimalus omandada haridust ja eriala, osaleda tööhõives ja sotsiaalprogrammides, mis suurendaks tema resotsialiseerimise võimalusi.
2.5.Arvestades kuriteo korduvust ja dünaamikat ning käitumist katseajal ei olnud maakohtu hinnangul U.R ennetähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud.
3.Viru Maakohtu 14.03.2014 määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu U.R kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Irina Gromtsev, kes palub tühistada Viru Maakohtu 14.03.2014 määruse ja vabastada U.R vangistusest tingimisi enne tähtaega. Määruskaebuse seisukohad on kokkuvõtlikult järgnevad. -2-
3.1.Kaitsja märgib, et maakohus pööras väga suurt tähelepanu süüdimõistetu endisele elukäigule, samas on jätnud arvestamata positiivsed asjaolud. Maakohus on leidnud, et kuna isik pani toime uue kuriteo katseaja jooksul ja olles vabastatud elektroonilise valvega, siis see viitab asjaolule, et isik ei ole teinud järeldusi oma varasemast käitumisest ja ei oska elada seaduskuulekalt. Kaitsja arvates, iseendast uue kuriteo sooritamine katseaja jooksul ei või olla takistuseks ennetähtaegseks vabastamiseks. Kindlasti, seda asjaolu tuleb arvestada, kuid kogumis teiste kinnipeetavat iseloomustavate asjaoludega.
3.2.U.R on üsna noor inimene. Teda karistati esimest korda, kui ta oli 16. aastane. Viimased kuriteod on toime pannud 19. aastaselt. Sellises vanuses noored inimesed üritavad ennast sageli kehtestada, seda isegi seadust rikkudes. Sellisel moel väärib erilist tähelepanu niivõrd noore inimese käitumine vangistuse ajal. Esimese astme kohus ei arvestanud vaidlustatavas määruses Riigikohtu seisukohta, mille alusel vangistatu õiguspärane käitumine on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks.
3.3.Kaitsja hinnangul ei arvestanud maakohus määruse tegemisel U.R osalemist vangistuse kestel taasühiskonnastavates tegevustes.
3.4.Samuti ei ole kaitsja hinnangul maakohus määruse tegemisel üldse arvestanud neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. U.R-ile on vabanemise korral garanteeritud võimalus jätkata nii hariduse omandamist, kui ka töökoht. Samuti on U.R tugiisik, kes toetab ja aitab kaasa tema resotsialiseerimisele. Lisaks on U.R taastunud suhted emaga. U.R omandab korraga 7. ja 8. klassi haridust. See viitab tema hoiakute muutumisele. Seda kinnitab ka Jõhvi Gümnaasiumi iseloomustus, mille alusel U.R on kohusetundlik ja tubli õpilane. Viru Vangla iseloomustuse kohaselt on U.R ühiskonnale väheohtlik. 3.5 Maakohus leidis, et U.R puudub vabanemisel kindel elukoht, mis paneb küsimuse alla kriminaalhooldusega seotud KarS § 75 lg 1 tulenevate kontrollnõuete täitmise. Kuid istungil kinnipeetav kinnitas, et tal on olemas kindel elukoht ja nimetas elukoha aadressi. Käesolevaks ajaks on U.R kandnud talle määratud karistusajast 1 aasta ja 3 kuud. Ta suutis selle aja jooksul käituda seaduskuulekalt ja mitte toime panna uusi õigusrikkumisi. Kaitsja arvamuse kohaselt kinnitab see, et U.R on asunud paranemise teele ja karistuse eesmärgid on U.R suhtes käesolevaks ajaks juba saavutatud. Kaitsja lisab, et nimetatud sotsiaalprogrammide läbimine on võimalik ka ennetähtaegse vabastamise puhul.
4.Tartu Ringkonnakohtu 04.04.2014 määrusega määrati määruskaebus läbivaatamisele kirjalikus menetluses. Menetlusosalistele anti kirjalike seisukohtade esitamiseks aega kuni 11.04.2014. Seisukohti ei esitatud. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
5.Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses toodud seisukohtadega ja leiab, et U.R vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud. Ringkonnakohus märgib vastuseks määruskaebusele järgnevat.
6.Ringkonnakohus on seisukohal, et süüdimõistetu U.R kaitsja määruskaebus ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks ja U.R ennetähtaegseks vangistusest vabastamiseks. Kohtukolleegium leiab, et maakohtu otsustus jätta U.R enne tähtaega vangistusest vabastamata, tuginedes tema poolt toime pandud kuritegude arvule, nende iseloomule ja isikust tulenevatele põhjustele, on põhjendatud.
7.Ringkonnakohus peab positiivseks asjaolu, et U.R õpib korraga 7. ja 8. klassis, tegeleb oma alkoholisõltuvuse probleemiga ning distsiplinaarkaristused puuduvad.
-3-
7.1.Samas tuleb KarS § 76 lg 3 toodud asjaolusid hinnata nende kogumis, mistõttu ringkonnakohus leiab, et U.R vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole käesoleval ajahetkel põhjendatud. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et vabastamist mittetoetavad asjaolud kaaluvad üles elu- ja töökoha olemasolu ning vabaduses Rakvere Täiskasvanute Gümnaasiumis õppimise. Siinkohal märgib ringkonnakohus, et distsiplinaarkaristuste puudumine ei saa olla automaatselt kinnipeetava tingimisi ennetähtaegse vabastamise aluseks.
7.2.Ringkonnakohtu hinnangul ei esine piisavalt asjaolusid, mis veenaksid kohut selles, et käesoleval ajal suudaks U.R vabaduses käituda õiguskuulekalt. U.R on varasemalt kriminaalkorras karistatud 5 korda ning reaalset vangistust kannab U.R teist korda. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb siinkohal arvestada, et U.R on varasemalt karistatud tingimisi vangistustega ühes allutamisega käitumiskontrollile. U.R, olles määratud kriminaalhooldusele pani katseajal toime uue kuriteo ning olles vabastatud vahi alt elektroonilise valvega sooritas ka sellel ajal uue kuriteo. Seega võib asuda seisukohale, et kinnipeetav ei ole teinud eelnevatest karistustest ilmselgelt põhjapanevaid järeldusi, mistõttu on jäänud saavutamata karistuse eesmärk. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses toodud seisukohaga, mille kohaselt ei ole vanglakaristused ja kriminaalhooldusametniku järelevalve alla allutamine U.R eemale hoidnud uute kuritegude toimepanemisest. Eeltoodust tulenevalt ei nõustu ringkonnakohus määruskaebuses toodud argumendiga, mille kohaselt ei ole maakohus piisavalt arvestanud kinnipeetavat iseloomustavaid positiivseid asjaolusid. Ringkonnakohus juhib tähelepanu sellele, et isikut, keda on varasemalt kriminaalkorras 5 korral karistatud ning kes kannab reaalset vangistust teist korda, ei ole kindlasti võimalik hinnata ilma varasemat elukäiku arvestamata. Veelgi enam, ei ole võimalik arvestamata jätta asjaolu, et isik on uue kuriteo toime pannud katseajal.
8.Viru Vangla kinnipeetava iseloomustuse kohaselt on U.R 31.12.2013 seisuga tasumata nõudeid ligikaudu 5000 euro ulatuses. U.R on toime pannud korduvalt varavastaseid kuritegusid ning kuritegude toimepanemise ajendiks on olnud majandusliku kasu saamise eesmärk.
9.Arvestades asjaolu, et isik on valdava osa kuritegusid sooritanud alkoholijoobes ning kinnipeetaval on tuvastatud alkoholisõltuvus, leiab ringkonnakohus, et vangistuses viibides tuleb U.R nimetatud sõltuvusprobleemiga rohkem tegeleda, et hiljem, vabaduses olles oleks isikul tugevam iseloom alkoholi mitte tarvitada.
10.Ringkonnakohus rõhutab, et kuigi seadus võimaldab süüdimõistetuid ennetähtaegselt karistuse kandmisest vabastada, ei ole tegemist olukorraga, kus isiku võiks vabastamata jätta üksnes erandlikel juhtudel. Vastupidi, karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. U.R puhul ei esine selliseid veenvaid asjaolusid, mis võimaldaksid käesoleval ajal tema ennetähtaegset vabastamist. Isiku tingimisi enne tähtaega vabastamine on KarS § 76 lg 3 alusel eelkõige kogutud materjali hindamine kohtuniku siseveendumusest lähtuvalt ning iga isiku suhtes individuaalne. Ringkonnakohus peab vajalikuks ka märkida, et lisaks karistuse individuaalsele õigustusele tuleb silmas pidada selle sotsiaalpoliitilist eesmärki, mis lähtub asjaolust, et riik peab vastutama selle eest, et rahuldada ühiskonna arusaamu õiglusest. Kolleegiumi hinnangul on maakohus U.R kuritegude toimepanemise riskitegureid põhjalikult analüüsinud ning leidnud, et U.R ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud ning tema, kui süsteemse varavastaste kuritegude toimepanija vabastamine ei ole kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega.
11.Seoses menetluskuludega märgib ringkonnakohus järgmist. -4-
11.1.U.R kaitsja on ringkonnakohtule esitanud taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Ringkonnakohtu hinnangul on kaitsja poolt esitatud taotluse kohaselt U.R-ile riigi õigusabi andmisele kulunud aeg, s.o 1 tundi, mõistlik ja põhjendatud.
11.2.KrMS § 187 lg 2 kohaselt juhul, kui määruskaebemenetluses jäetakse esimese astme kohtu määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata, jäävad menetluskulud selle isiku kanda, kellel need on tekkinud. Sellest lähtudes peab U.R hüvitama määruskaebemenetluses tekkinud kaitsjakulud 72 eurot. Eeltoodust tulenevalt jäävad U.R tekkinud menetluskulud isiku enda kanda.
12.Tulenevalt eeltoodust ning juhindudes KrMS § 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ja süüdimõistetu U.R kaitsja määruskaebuse rahuldamata.
Tiit Lõhmus
Maarika Kuusk
Mati Kartau
-5-
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.