Kohtulahend

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

I Kokkuleppe sisu V.O-le on esitatud süüdistus KarS § 121 järgi selles, et tema 17.12.2013. a kella 21.30 paiku Väike-Kamari külas Põltsamaa vallas Jõgevamaal Põltsamaa Ametikooli ühiselamu toas nr xxxxlõi xxxxxxxxxxxxxühe korra jalaga näo piirkonda ja ühe korra rusikaga pea piirkonda, millega tekitades xxxxxxxxxxxxxx peavalu ja tervisekahjustused turse kukla piirkonnas ning nina ja põse punetuse. KarS § 121 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks rahalist karistust 150 päevamäära, üks päevamäär on 3,20 eurot, s o 480 (nelisada kaheksakümmend) eurot. KarS § 73 lg 1, 3 alusel rahalist karistust tingimisi ei pöörata täitmisele, kui V.O ei pane toime 3-aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

2(4)

II Kohtu seisukoht Kriminaaltoimiku materjalidest nähtub, et süüdistatav on teinud kaitsjast loobumise taotluse. Taotluse kohaselt loobub V.O kaitsja osalemisest kriminaalasja kohtulikul arutamisel kokkuleppemenetluses ja kohtuotsuse kuulutamisel. KrMS § 45 lg 4 sätestab, et kaitsja osavõtt kohtumenetlusest on kohustuslik, v. a juhul, kui süüdistatav ei soovi kaitsjat, ta on kohtu hinnangul võimeline enda huve ise esindama ning soovib loobuda kaitsja osalemisest teise astme kuriteo kohtulikul arutamisel kokkuleppemenetluses. Kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuritegu KarS § 4 lg 3 ja § 121 järgi. Kohus leidis, et V.O on võimeline kriminaalasja kohtulikul arutamisel ise enda huve esindama. Siinjuures lähtus kohus V.O sellekohastest kinnitustest. Sellest tulenevalt oli kohtul alust olla veendunud, et V.O on võimeline ise enda õiguste eest seisma. Kohtul ei tekkinud selles kahtlusi ka V.O küsitlemise käigus. Kohtuistungil kinnitas süüdistatav, et talle on kokkulepe arusaadav, see vastab tema tahtele ja ta jääb selle juurde. Prokurör jäi sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, on seisukohal, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja kokkuleppe sõlmimine vastab tema tõelisele tahtele. Kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse mõista V.O süüdi KarS § 121 järgi ja mõista talle karistuse vastavalt sõlmitud kokkuleppele, s.o rahalise karistuse 150 päevamäära. KarS § 44 lg 2 esimese lause järgi arvutab kohus rahalise karistuse päevamäära suuruse süüdimõistetu keskmise päevasissetuleku alusel. KarS § 44 lg 3 järgi lähtutakse keskmise päevasissetuleku arvestamisel kriminaalmenetlusele eelnenud aasta (kui andmed ei ole kättesaadavad, siis sellele eelnenud aasta) tulumaksuga maksustatavast tulust, millest on maha arvestatud tulumaks. KarS § 44 lg 2 kolmanda ja neljanda lause kohaselt ei või arvestatud päevamäära suurus olla väiksem kui miinimumpäevamäär, milleks on 3,20 eurot. Teatisest kahtlustatava keskmise päevasissetuleku ja elatustaseme kohta nähtub, et V.O keskmiseks päevasissetulekuks on 0 eurot (tl 19). Sellest lähtuvalt tuleb rahalise karistuse suuruse arvestamisel aluseks võtta miinimumpäevamäär, s.o 3,20 eurot. Seega on 150 päevamäära rahaliseks suuruseks 480 eurot. III Kriminaalmenetluse kulud Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuludeks määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu 192,24 eurot (tl 29-31, 34-36). Samuti on menetluskuluks kannatanule hüvitatud kulu 19,80 eurot (tl 24). Menetluskuluks on ka süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäär, s.o 532,50 eurot (kuupalga alammäär on alates 1. jaanuarist 2014. a 355 eurot). Seega on menetluskulud kokku 744,54 eurot. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu.

3(4)

KrMS § 180 lg 3 kohaselt võib kohus jätta osa menetluskulusid riigi kanda, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselgelt üle jõu või määrata need tasumisele ositi. V.O taotles kohtult menetluskulude vähendamist ja võimalust menetluskulud vähendatud suuruses tasuda ositi. Prokurör leidis, et menetluskulude vähendamine ja ositi tasumise võimaldamine on põhjendatud. Kohus on seisukohal, et kriminaalmenetluses tekkinud menetluskulude vähendamine on õigustatud. Siinjuures arvestab kohus asjaolusid, et V.O on õpilane Põltsamaa Ametikooli II kursusel, ta ei tööta ega oma iseseisvalt mingisuguseid sissetulekuid. Igakuiselt saab V.O stipendiumi 38 eurot. V.O toetab materiaalselt ka tema ema, kes töötab Kallastel kalafileerimistööstuses, andes talle iganädalaselt 15 eurot. V.O ema töötasu on minimaalmääras. Lisaks V.O-le elab emaga koos V.O 2 venda – 5-aastane ja 25-aastane. 25-aastane töötab juhutöödel. V.O tuleb tasuda ka kulutuste eest, mis tekivad koolis. Nii tuleb tal tasuda iga toidukorra eest 1 euro ja ühiselamu toa eest 10 eurot kuus. V.O sõnul saaks ta igakuiselt maksta menetluskulude katteks 10 eurot. Eeltoodust nähtuvalt puuduvad V.O iseseisvad sissetulekud. Ta saab igakuiselt kooli poolt stipendiumi, kuid materiaalselt toetab teda tema ema. Seega on V.O ülalpeetav. Arvestades V.O selgitusi, saab tema ema teda igakuiselt toetada 60 euroga. Koos V.O stipendiumiga, on V.O igakuiselt võimalik rahalisi vahendeid kasutada 98 euro ulatuses. Kuna nimetatud summa ei ole piisav selleks, et tasuda suures ulatuses menetluskulusid ja võimaldada äraelamist, on menetluskulude vähendamine põhjendatud. V.O-lt tuleb välja mõista menetluskulude katteks summa, mille tasumine on talle jõukohane ega tekita majanduslikult rasket olukorda. V.O kinnitustel on ta võimeline igakuiselt menetluskulude katteks tasuma 10 eurot. Seega mõistab kohus V.O-lt välja menetluskulude katteks 120 eurot. Kuna V.O ei ole võimeline nimetatud summat ühe korraga tasuma, tuleb see määrata tasumisele osade kaupa 1 aasta jooksul.

Raina Pärn Kohtunik

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.