Kohtulahend

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territiiriumi viibimiseks; 7) mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume; 8) osalema sotsiaalabiprogrammis. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata. Prokuröri apellatsioon jätta rahuldamata. Apellatsioonimenetluses tekkinud menetluskulud jätta riigi kanda. Edasikaebe kord Kohtuotsus tehakse teatavaks 10. aprillil 2014. a kriminaalkolleegiumi kantselei kaudu. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada ringkonnakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse otsuse teinud ringkonnakohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistatav võib esitada kassatsiooni üksnes advokaadist kaitsja vahendusel.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

ESITATUD APELLATSIOON

2(5)

Prokurör leiab, et süüdistatavatele karistuse mõistmisel jäeti kohtu poolt täielikult andmata hinnang süüdistatava süü raskusele ja üldse ei arvestatud üldpreventiivseid asjaolusid, samuti ei arvestanud kohus kõigi kohtuliku arutamise ajal tuvastatud asjaoludega, mis karistuse mõistmist mõjutavad. Asjaolu, et süüdistatav soovib panna alkoholi tarbimist takistav ampull, ei saa olla takistuseks reaalse vangistuse mõistmisel, seda enam, et V. Kübar väitis kohtuistungil, et ta juba oli paigutanud endale ampulli augustis 2013. Maakohus ei ole õigustatud loobuma vangistuse mõistmisest ainult seetõttu, et eripreventiivne eesmärk on kohtu arvates saavutatav vangistuse täitmisele pööramata jätmisega ja seejärel kontrollnõudeid ei määratud, kuna seadusandja seda 5 aastaks ei võimalda. Sel juhul oleks tulnud valida karistuse liik ja määr, mis võimaldaksid kindlasti V.Kübarat mõjutada edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Kohus leidis, et karistus on oma eesmärke täitnud 2 kuu ja 12 päeva vangistuses pidamisega, mis aga ei ole tõenäoline V.Kübara teo raskust ja isikut silmas pidades. Ka on isikuvastaste kuritegude puhul põhjendatud suur avalikkuse huvi ning tapmise katse puhul tekitab põhjendatud küsimuse, kas mõistetud karistus oli õiglane. Kindlasti ei ole see proportsioonis teiste samaliigilise kuriteo eest süüdimõistetud isikute karistustega, kuna puuduvad erilised asjaolud, miks tuleb V.Kübara osas jätta karistus täitmisele pööramata. Prokurör leiab, et maakohus ei arvestanud karistuse mõistmisel, et I. astme raske isikuvastane kuritegu jäi katse staadiumisse, kuna Veronika Kübarat takistas tunnistaja KK, astudes V. Kübara ja kannatanu FH vahele. KK selgitas kohtus, et tema jaoks oli Kübara rünnak ootamatu, sest tema suitsetas FH-ga köögis ja ajas juttu. Kannatanu ennast ei kaitsenud, ütles midagi ebatsensuurset vastu. Seega ei saanud ründe põhjuseks olla äkkviha, vaid V. Kübar läks kannatanule kätte maksma, mis on oluline fakt karistuse mõistmisel ja seab tugevalt kahtluse alla kohtu poolt leitud kaudse tahtluse V. Kübara käitumises. Maakohus võis vaid oletada, et süüdistatava negatiivne emotsionaalne seisund oli põhjustatud kannatanu käitumisest, kuid tõlgendas kahtluse süüdistatava kasuks süüd kergendava asjaoluna. Maakohus ei tuvastanud, et kannatanu käitumine oleks olnud õigusvastane, samuti ei saa välistada, et süüdistatav kohtule valetas ja püüdis jätta muljet, nagu oleks H temale seksuaalakti ajal haiget teinud. V.Kübara päevik, mida ta vanglas pidas ja kannatanu ütlused V.Kübara versiooni ei kinnita, pigem oli tüli põhjuseks vale pangakaardi kasutamine FH poolt. Ka ei arvestanud kohus karistuse mõistmisel, et Veronika Kübar on alkohoolik, tarvitanud aastate jooksul narkootikume ja alkoholi, sest vajas seda kunsti tegemiseks, teiste isikutega suhtlemiseks. Samal põhjusel on ta elanud asotsiaali elu. Seega allakäik on olnud süvenev, ta ei ole hoolinud oma lähedastest, seega kuriteo toimepanemine ei ole üllatus, pigem loogiline jätk senisele käitumisele. V.Kübar ei ole ennast parandanud, kuigi on korduvalt pöördunud abi saamiseks erinevatesse meditsiiniasutustesse. Prokurör leiab samuti, et kuritegu jäi katse staadiumisse, kuna kannatanule jõuti kiirabi kutsuda. V. Kübar seda ei teinud ja esmaabi ei osutanud, ta oli FH peale vihane isegi politsei saabudes, öeldes, et võtku nad see tagaotsitav kinni. 2008.a. võttis V. Kübar koolist akadeemilise puhkuse. 2009.a.a elas asotsiaali elu, mida vajas loomingulise inspiratsiooni saamiseks. 2012.a. hinnati temal seisundiks keskmise puudega töövõimekaotus. 22.-29.11.2012 ja 04.-07.02.2013 viis elukaaslane Kübara Wismari haiglasse joomasööstude katkestamiseks. 07.02.2013 ta soovis ravi lõpetada ja lahkus haiglast. 11.02.2013 ta pani toime kuriteo, kuna oli taas tarbinud mitu päeva alkoholi ja rahusteid. Arvestades V.Kübara vanust, ta on 27 aastane, senist elukäiku (suhtleb alkohoolikute ja asotsiaalidega, elukaaslane, tänane kannatanu, on kriminaalkorras karistatud, kooli lõpetamist ei pidanud vajalikuks alates 2008.aastast) ja tema ohjeldamatuid SA PERH Psühhiaatriakliinikusse ja Wismari Haiglasse pöördumisi, saab teha järelduse, et tal ei ole olnud soovi ennast parandada. Ampulli paneku võimalusi on olnud korduvalt, kuid ta ei ole seda kasutanud. Prokuröril ei tekkinud veendumust, et Veronika Kübar on paranemise teele asunud ja temale määratav karistus oleks pidanud olema

3(5)

vangistus. Antud juhul jäi V. Kübar praktiliselt ilma karistuseta ning puuduvad võimalused mõjutada teda edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Prokurör nõustub maakohtu järeldusega, et V.Kübarale võib mõista karistuse alla alammäära, kuid see peab olema reaalne vangistus. Isegi juhul, kui tema vabaneb poole karistuse pealt ennetähtaegselt, jääb tema kohustuseks täita kontrollnõudeid ja tema üle seatakse järelevalve, mis tema isikut iseloomustavaid andmeid silmas pidades, on hädavajalik tema enda ja teiste turvalisuse huvides. Prokurör taotleb tühistada Harju Maakohtu Veronika Kübarale mõistetud karistuste osas ning teha uus otsus, millega karistada Veronika Kübarat vangistusega neli aastat, lugedes KarS § 68 lg 1 järgi kantuks 2 kuud ja 12 päeva eelvangistuses viibitud aeg, so 11.02.2013 kuni 23.04.2013, mille tõttu mõista temale reaalselt ärakandmisele vangistus 3 aastat 9 kuud ja 18 päeva.

KOHTUISTUNG

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT

kohtulikult karistamata. Erandlikuks asjaoluks on fakt, et süüdistatav ja kannatanu ootavad ühist last, mis kohtukolleegiumi veendumuse kohaselt koostoimes kuriteo toimepanemise asjaoludega teeb Veronika Kübar’ale mõistetud vangistuse reaalse ärakandmise ebaotstarbekaks.

Pavel Gontšarov

Orvi Tali

Meelika Aava

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.