Kohtulahend

Süüdistus B.V süüdistatakse selles, et tema, juhtides 05.07.2013. a kella 08.12 paiku Tartus Kalda tee 18 juures Kaunase pst poolt Sõpruse pst. poole pärisuunavööndi kaherealise sõiduraja parempoolsel rajal mootorsõidukit Peugeot Partner reg nr XXX, ei andnud teed ning sõitis otsa reguleerimata ülekäigurajal sõiduteed ületavale jalakäijale M.V.. Liiklusõnnetuse tagajärjel sai jalakäija M.V. eluohtlikke kehavigastusi ning suri haiglas 04.08.2013. a. B.V rikkus kehtiva liiklusseaduse § 35 lg 4 nõudeid, mille kohaselt peab juht reguleerimata ülekäigurajale lähenedes sõitma sellise kiirusega, mis on piisavalt väike, et mitte ohustada jalakäijat, kes on astunud või astumas ülekäigurajale, ning vajaduse korral peab juht seisma jääma, et võimaldada jalakäijal sõiduteed ületada. Seega, sõidukijuhina ettevaatamatusest liiklusnõudeid rikkudes ja sellega ettevaatamatusest inimese surma põhjustades pani B.V toime KarS § 423 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kokkulepe, sõlmitud Lõuna Ringkonnaprokuratuuris 13. 03.2014 Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu ja kuriteo kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Prokurör taotleb, et B.V tunnistatakse süüdi KarS § 423 lg 1 järgi ning mõistetakse temale karistuseks 2 aastat vangistust. KarS § 74 lg 1 alusel taotleb prokurör, et mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui B.V ei pane 2 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab KarS §-s 75 sätestatud kontrollnõudeid ning kohustusi, st • elab kohtu määratud alalises elukohas; • ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; • allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; • saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; • saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; • saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Menetlus kohtus Kohtuistungil tunnistas süüdistatav B.V , et talle on avaldatud kokkulepe arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Prokurör ja ka kaitsja põhjendasid karistuse valikut ning valitud karistuse otstarbekust, mõjutamaks B.V edaspidi hoiduma kuritegude toimepanemisest. Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma vaba tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid. B.V tuleb süüdi tunnistada KarS § 423 lg 1 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. Tsiviilhagi esitatud ei ole.

Menetluskulud Käesolevas asjas on menetluskuludeks: süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis on KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, s.o 532.50 eurot, KrMS § 175 lg 1 p-le 3 vastavalt ekspertiisitasu 222 eurot, KrMS § 175 lg 1 p-le 4 kaitsjatasu vastavalt 160 , 80 eurot, postikulu 2, 61 eurot Tulenevalt KrMS § 180 lg-st 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Kohus rahuldab KrMS § 180 lg. 3 alusel B.V taotluse menetluskulude nõude ajatamiseks , kuid seda 10-le kuule igakuiste maksetena, arvestades B.V poolt ülalpeetavate isikute materiaalseid vajadusi. Kohtunik:

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.