Kohtulahend

Ärakandmisele kuuluva karistuse, so vangistuse 3 kuud ja 28 päeva ärakandmist arvestada alates M.L kinnipidamisest kohtumääruse aluse, so alates 03.04.2014.

paiku ebaseadusliku omastamise eesmärgil PRO kosmeetika OÜle kuuluvast kauplusest aadressil Tallinn, Tulika 15 PRO kosmeetika OÜle kuuluvat kaupa ja nimelt:

12.34.30 võtab naisterahvas letilt kosmeetikatuubi (pilt 6) ja paneb selle käekotti (pilt 7). Kell 12.34.39 väljub naisterahvas kosmeetikaosakonnast (pilt 8). Kell 12.41.14 seisab naisterahvas dekoratiivkosmeetika riiulite ees (pilt 9) ning võtab letist kaks purki kosmeetikat (pilt 10). Kell 12.41.26 võtab naisterahvas midagi letilt ja paneb selle kohale tagasi (pilt 11). Kell 12.41.32 väljub naisterahvas kaupluse müügisaalist (pilt 12) (tl 30-38). Kahtlustatavana antud ütlustes tunnistas ka M.L talle inkrimineeritava varguse toimepanemist, märkides, et 27.08.2013 kella 12 paiku sisenes ta kosmeetika kauplusesse, mis asub Tulika tänaval. Kauplusest võttis ta riiulitelt ja pani oma kotti kolm šampooni ja kaks kreemi. Pärast seda väljus ta kauplusest, jättes kauba eest maksmata. Kauplusest väljumisel teda keegi ei peatanud. Kõnealust varastatud kaupa pakkus ta müüa kesklinnas asuvas ilusalongis, kuid keegi ei ostnud. Seejärel müüs ta kauba ära tundmatule naisterahvale Balti jaama turul. M.L kahtlustatavana ülekuulamisel antud ütluste kohaselt on ta nõus vabatahtlikult hüvitama tekitatud kahju, so 199.30 eurot (tl 39-41). Osutatud tõendeid analüüsides leiab kohus, et tõendikogum tõendab M.L poolt varguse toimepanemist. Tõendamist on leidnud KarS § 199 realiseerimiseks vajalikud võõras vallasasi, selle äravõtmine, mis seisnes senise valduse lõpetamises ja uue valduse kehtestamises, mis toimus senise valdaja tahte vastaselt ja nõusolekuta. Arvestades M.L kohtueelsel menetlusel antud ütlusi, sh selgitust, et varastatud kauba soovis ta esialgselt võõrandada kesklinnas asuvas salongis, kuid seal keegi midagi ei ostnud ning hiljem võõrandas ta kauba Balti jaama turul tundmatule naisteravahale ning seejuures ei ole kogutud tõendeid, et M.L oleks soovinud kõnealuse kauba eest tasuda või selle kauba kauplusele tagastada, siis leiab kohus, et M.L eesmärgiks oli senine valdaja süüdistuses märgitud esemetest kestvalt ilma jätta. S.t et õiguslikus mõttes on sedastatav võõra vallasasja äravõtmine selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Samuti on kohus M.L ütlustest ja teo tehioludest lähtuvalt veendumusel, et M.L pani talle inkrimineeritava varguse toime kavatsetult. 29.08.2013 episood (osaühingu RESTLING vara varguse katse) Sarnaselt eelmise M.L-ile inkrimineeritud varguse episoodiga, tuleb ka vaatluse all oleva episoodi puhul tõdeda, et peale M.L enda süü tunnistamise nii kohtueelsel menetlusel kui kohtus, on kohtu hinnangul M.L süü tõendatud osaühingu RESTLING kuriteokaebusega, mille kohaselt varastas 29.08.2013 kell 11.15 naisterahvas nende kauplusest Hää Eesti Asi asukohaga Viru tn 23/Aia tn 1, Tallinn hõberebase boa väärtusega 300 eurot. (tl 2) Tunnistaja XXXülekuulamisprotokolli kohaselt viibis ta 29.08.2013 orienteeruvalt kella 11.15 paiku Aia tn 1 asetseva kaupluse Hää Eesti Asi vastas olevas restoranis ja nägi, kuidas üks naisterahvas punase džempri, pruunide pükste, pikkade pruunide ja hobusesabasse sätitud juustega pistis õlakotti nende kaupluses müügil oleva hõberebase boa väärtusega 300 eurot ja väljus koheselt kauplusest. Tunnistaja jooksis talle järele ning küsis naisterahvalt tšekki, kuid isik hakkas rüselema. Tunnistaja hoidis isikut kinni ning talle tuli ka appi kolleeg XXX, kelle abiga toimetati isik kauplusesse tagasi ja kohale kutsuti politsei. Kaup tagastati rikkumata kujul kauplusele. Isik väljus kauplusest kell 11.16 ning tema andis isiku politseile üle (tl 3). Isikusamasuse tuvastamise protokolli kohaselt osutus kinnipeetud isikuks M.L (tl 6-8), kellel olid Isiku ja asjade läbivaatuse protokolli kohaselt kinnipidamisel seljas punane kampsun, pruunikad vabaajapüsid ja valged jalatsid (tl 9). Kahtlustatavana peeti M.L kahtlustuses KarS § 199 lg 2 p 9 - 25 lg 2 järgi kinni 29.08.2013 kell 11.15 aadressilt Aia tn 1/Viru tn 23, Tallinn ja ta vabastati 30.08.2013 (tl 1011). Kahtlustatavana antud ütlustes tunnistas ka M.L talle inkrimineeritava kuriteo toimepanemist, selgitades, et 29.08.2013 kella 11 paiku sisenes ta kauplusesse, mis asub Viru tänaval. Kaupluses märkas ta letil hõberebase boad ja otsustas selle varastada. Selleks võttis ta letilt boa ja pani selle käe peal oleva jope alla. Pärast seda hakkas ta väljuma kauplusest, jättes kauba eest maksmata. Kauplusest väljumisel peeti ta kinni müüja poolt ja talt võeti boa ära. Tema kinnipidamisel oli tal kaasas ka kolm matrjoškat, viis paari villaseid sokke ja Kalevi kommikarp „Tallinn“. Kolm matrjoškat ja viis paari villaseid sokke ei kuulu talle, vaid need andis talle tuttav Nataša, kelle perekonnanime, aadressi ja telefoninumbrit ta ei tea.

Kommikarbi kinkis talle üks noormees, kelle nime ta avaldada ei soovi. Kõik need asjad annab ta vabatahtlikult kontrollimiseks üle (tl 12-13). Osutatud tõendeid analüüsides asub kohus seisukohale, et tõendikogum tõendab M.L poolt varguse katse toimepanemist. Tõendamist on leidnud KarS § 199 kuriteokoosseisu realiseerimiseks vajalikud võõras vallasasi, selle äravõtmine, mis seisnes senise valduse lõpetamises ja uue valduse kehtestamises, mis toimus senise valdaja tahte vastaselt ja nõusolekuta. Arvestades M.L kohtueelsel menetlusel antud ütlusi, et ta lihtsalt võttis süüdistuses näidatud kauba ära ning seejuures ei ole kogutud tõendeid, et M.L oleks soovinud kõnealuse kauba eest tasuda või selle kauba kauplusele tagastada, siis leiab kohus, et M.L eesmärgiks oli senine valdaja süüdistuses märgitud esemetest kestvalt ilma jätta. S.t et õiguslikus mõttes on sedastatav võõra vallasasja äravõtmine selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Kuna teo tehioludest nähtuvalt peeti M.L kaupluse müüja poolt kinni, siis on tegemist õiguslikus mõttes varguse katsega. Samuti on kohus M.L ütlustest ja teo tehioludest lähtuvalt veendumusel, et M.L pani talle inkrimineeritava varguse katse toime kavatsetult. Riiklik süüdistaja on M.L tegevuse kvalifitseerinud KarS § 199 lg 2 p 9 järgi, mis sätestab vastutuse võõra vallasasja äravõtmise eest selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud süstemaatiliselt. Kehtiva kohtupraktika kohaselt eeldab süstemaatiline vargus ühe kriteeriumina, et isik on toime pannud vähemalt kolm vargust ja seejuures ei oma tähendust, kas teod subsumeeritakse üksikult võetuna KarS § 199 või § 218 alla. Riiklik süüdistaja on M.L-ile esitatud süüdistusaktis osutanud, et süüdistatava käitumise kvalifitseerimiseks KarS § 199 lg 2 p 9 järgi annab alust Harju Maakohtu 19.04.2013 otsus nr 1-13-2968, mille kohaselt mõisteti M.L süüdi ja teda karistati KarS § 199 lg 2 p-de 5 ja 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises. Osutatud kohtuotsuse kohaselt (tl 47-56) mõisteti M.L süüdi viie varavastase kuriteoepisoodi toimepanemises. Käesoleval juhul inkrimineeritakse M.L-ile taas kahe varavastase kuriteoepisoodi toimepanemist. Seega on M.L toime pannud rohkem kui kolm varavastast süütegu. Arvestades süüdistatava selgitust kuritegude toimepanemiste kohta ja seda, et süüdistatav on lühikese ajavahemiku vältel korduvalt varavastaseid süütegusid toime pannud, siis leiab kohus, et sellised asjaolud ning käitumismuster viitavad sellele, et varastamine on töötu ja sisetulekuta M.L elustiiliks ja selliselt tegutsedes hangib M.L endale elatusvahendeid. Esiletõstetu sisustab kohtu veendumuse kohaselt kehiva õiguspraktika kontekstis varguse süstemaatilisust KarS § 199 lg 2 p 9 tähenduses. Kuna üks inkrimineeritavatest kuritegudest jäi katse staadiumisse ning üks viidi lõpule, tuleb kuriteod kogumis hinnata lõpuleviidud vargustena. Sellistest andmetest teeb kohus järelduse, et süüdistatava käitumine kohtueelsel menetlusel on õigesti kvalifitseeritud võõra vallasasja äravõtmisena, selle vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud süstemaatiliselt, so KarS § 199 lg 2 p-s 9 ettenähtud kuriteona. Kohtueelsel menetlusel on PRO Kosmeetika OÜ esitanud tsiviilhagi varastatud šampoonide ja jumestuskeerimide maksumuses, so summas 199.30 eurot (tl 29). Nii kohtueelsel menetlusel kui ka kohtus on M.L kannatanu esitatud nõuet summas 199.30 eurot tunnistanud, on selle õigeks võtnud ja selle ka hüvitanud (tl 42). Sellest johtuvalt leiab kohus, et PRO Kosmeetika OÜ esitatud hagi kuulub TsMS § 440 lg 1 alusel rahuldamisele seoses hagi õigeksvõtuga ning kuivõrd süüdistatav on tema vastu esitatud nõude hüvitanud, tuleb nõue lugeda täidetuks. Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüdistatava süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust, süüdistatava isikut ning karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. Seadusandja on KarS § 199 lg 2 p 9 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest ette näinud karistusena rahalise karistuse või vangistuse kuni 5 aastat.

Kuivõrd tegemist on alternatiivselt sätestatud karistusliikidega, kujundab kohus enne süüdistatava süü suuruse hindamist seisukoha selle kohta, kas süüdistatava suhtes on võimalik kohaldada kergemaliigilist karistust rahalise karistuse näol. Hinnates kriminaalmenetluse käigus kogutud andmeid süüdistatava isiku kohta, tuleb märkida, et süüdistatava ankeetandmete kohaselt tal töökoht või muu legaalne sissetulek puuduvad ning ka maksu- ja tolliameti vastuse kohaselt neil andmed M.L sissetuleku kohta puuduvad (tl 57). Karistusliigi üle otsustamisel tuleb osutada sellelegi, et süüdistatavat on eelnevalt korduvalt kriminaalkorras varavastaste kuritegude toimepanemise eest karistatud ja oma viimase karistuse kandmiselt on ta vabanenud 19.06.2013 (tl 66). Taaskordsed M.L-ile inkrimineeritavad varavastased süüteod annavad aluse järelduseks, et eelnev põhiõigusi enim riivav karistusliik ei ole oodatud tulemit andnud ega süüdistatava edaspidist õiguskuulekust taganud. Neid asjaolusid kogumis hinnates asub kohus seisukohale, et M.L õiguskuulekust ei ole võimalik tagada rahalise karistusega. Seega olukorras, kus isiku eelnev kriminaalkorras karistatus ei ole suunanud süüdistatavat õiguskuulekale teele ja ta on varasemad väärtegude eest määratud rahatrahvid jätnud tasumata, ei ole võimalik rahalist karistust kui isiku põhiõigusi vähemriivavat karistusliiki kohaldada. Peale selle saab toimiku andmetest ja inkrimineeritavate süütegude varavastasest iseloomust üheselt järeldada, et süüdistataval puuduvad rahalised vahendid rahalise karistuse täitmiseks. Ühtlasi tähendab see, et süüdistatava suhtes kuulub kohaldamisele isiku vabadust piiravat karistusliik. Hinnates süüdistatava süü suurust kuriteo toimepanemisel, leiab kohus, et süü ei ole kuigi suur. Eelnevast lähtudes, sh arvestades, et varastatu tagastati ühel juhul kauplusele rikkumatult ja teisel juhul on süüdistatav tekitatud kahju hüvitanud, leiab kohus, et vaatamata M.L eelnevale karistatusele varavastaste süütegude toimepanemise eest on võimalik M.L-ile mõista karistus oluliselt alla KarS § 199 lg 2 p-s 9 ettenähtud sanktsiooni keskmist määra ja suhteliselt alammäära lähedasena. Süüdistusakti kohaselt ei ole riiklik süüdistaja M.L käitumises karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid tuvastanud. Kohtuistungil asus riiklik süüdistaja seisukohale, et karistust kergendavate asjaoludena on võimalik arvestada kahetsust ja tekitatud kahju vabatahtlikku hüvitamist. Kohus leiab kriminaaltoimikuga tutvumise järgselt, et M.L käitumises on sedastatav karistust kergendava asjaoluna kahju vabatahtlik hüvitamine (KarS § 57 lg 1 p 2). Nimelt nähtub, et šampoonide ja jumestuskreemide vargusega on M.L tekitanud PRO Kosmeetika OÜle kahju 199.30 euro väärtuses. Kõnealuse teo on M.L toime pannud 27.08.2013. Kahtlustatavana on M.L üle kuulatud 29.08.2013 ja 30.08.2013 on M.L teostanud ülekande PRO Kosmeetika OÜ arvele summas 199.30 eurot tema tekitatud kahju hüvitamiseks (tl 42). Kohtu veendumuse kohaselt on võimalik sellist käitumist vaadata kahju vabatahliku hüvitamisena ehk karistust kergendava asjaoluga KarS § 57 lg 1 p 2 tähenduses. Muude karistust kergendavate või raskendavate asjaolude esinemist kohus menetluse käigus ei tuvastanud. Riiklik süüdistaja leidis küll kohtulikus vaidluses, et kergendava asjaoluna on võimalik arvestada ka kahetsust, kuid kohus sellise seisukohaga ei nõustu. Süüdistatavat on eelnevalt neljal korral samalaadsete varavastaste kuritegude toimepanemise eest karistatud ning viimase karistuse ärakandmiselt vabanes ta 19.06.2013. Süüdistusakti kohaselt pani ta uue varavastase kuriteo toime 27.08.2013 ja sellele järgnevalt 29.08.2013. Taoline käitumisviis näitab kohtu arvates üheselt süüdistatava pühendumist teiste isikute vara ohustavale käitumisele elatusvahendite saamiseks ning süüdistatava kahetsust ei ole võimalik siiraks lugeda. Kuivõrd süüdistatava süü talle inkrimineeritava süüteo toimepanemisel pole kuigi suur ja süüdistatav on tekitatud varalise kahju hüvitanud, siis leiab kohus, et nende asjaolude puhul võinuks kaalumisele tulla süüdistatavale mõistetava vangistuse tingimisi kohaldamata jätmine või vangistuse üldkasuliku tööga asendamine, allutades süüdistatava käitumiskontrollile lootuses, et kõrvalise isiku järelevalve ja suunamine suudavad süüdistatavat mõjutada õiguskuulekusele. Kuivõrd süüdistatavat on varem vangistusega karistatud ja karistus ei ole kustunud, siis ei ole tema suhtes võimalik kohaldada KarS § 73 sätteid. Samas KarS § 74 sätete kohaldamine eeldab kontrollnõuete täitmist ning nende nõuete täitmise oluliseks

eeltingimuseks on alalise elukoha olemasolu. Süüdistatav on kahtlustatavana ülekuulamisel teatanud oma elukoha aadressina Vihuri 5-11 ning tema suhtes on kohaldatud elukohast lahkumise keeldu samalt aadressilt (tl 14). Kriminaalasja kohtulikule arutamisele süüdistatav sellele aadressile saadetud kutsele ei ilmunud ja sellel aadressil elav süüdistatava ema Galina M.L keeldus kutset vastu võtmast. Kohus kohaldas süüdistatava kohtusse toimetamiseks sundtoomist samalt aadressilt ning kohtule teatati, et sundtoomist ei olnud võimalik kohaldada, kuivõrd korteris elava XXXselgituste kohaselt ei ela M.L sellel aadressil juba viimased viis aastat ning XXXoma tütrega ei suhtle ning tütre asukoht ei ole talle teada. Sellisest informatsioonist tulenevalt võib asuda seisukohale, et süüdistatav on juba kohtueelsel menetlusel andnud oma tegeliku elukoha kohta teadvalt valeandmeid ning allkirjastanud ka tõkendi kohaldamise määruse vale elukoha aadressiga, mis viitab sellele, et süüdistatav kinnitas ebaõigete andmete õigsust ja soovis juba esimesest kinnipidamisest alates edasisest menetlusest kõrvale hoida ning vältida tema kohtuistungile kutsumist. Kohtuistungil teatas süüdistatav kohtule uue elukoha aadressi, selgitades, et enne seda elas ta veel ühel teisel aadressil. Samas oli süüdistatav teadlik nii tõkendist kui ka varasema rikkaliku kogemuse pinnalt sellest, et ta peaks ilmuma kohtuistungile. Süüdistatav kuulutati tagaotsitavaks ja ta peeti kinni alles kolme kuu möödudes. Seega tegi süüdistatav kõik selleks, et teda kohtuistungile ei toimetataks. Kohus leiab, et taoline käitumine ja menetlusest kõrvalehoidumine viitab üheselt sellele, et süüdistatav võib hakata käituma kriminaalhooldust takistavalt, mistõttu ei ole süüdistatava suhtes võimalik kohaldada ei KarS § 74 ega § 69 sätteid ning mõistetav karistus tuleb ära kanda reaalselt. Puutuvalt KrMS § 180 lg 1 alusel väljamõistetavatesse menetluskuludesse, leiab kohus, et süüdistatavalt tuleb välja mõista nii määratud kaitsjale makstud tasu, kaitsjale kriminaaltoimikust koopiate tegemise kulu kui ka sundraha. Kohus möönab, et süüdistataval puudub töökoht, mis tagaks igakuise legaalse sissetuleku, ent märgitust sõltumata puuduvad kriminaalasjas tõendid selle kohta, et kohtuotsusega väljamõistetud summade tasumine käiks süüdistatavale ilmselt üle jõu. Süüdistatav selgitas kohtuistungil, et teda toetab rahaliselt elukaaslane, kelle sissetulekuks on keskmise palga ulatuses tulu. Märkimata ei saa jätta ka seda, et kuritegude toimepanek on olnud M.L enda vaba valik ning eelnevalt korduvalt kriminaalkorras karistatud isikuna oli ta teadlik, et kuritegude toimepanemiste ning kriminaalasja(de) menetlemisega kaasnevad vältimatult ka menetluskulud, mis jäävad tema enda kanda. Samuti ei tule seaduse kohaselt menetluskulude väljamõistmisel pidada silmas mitte ainult isiku faktilist maksevõimet, vaid selle küsimuse lahendamisel tuleb lähtuda ka süüdimõistetud isiku resotsialiseerumisväljavaadetest. Senine kohtupraktika on olnud kestvalt seda meelt, et vaatluse all oleva menetluskulude kandmisest vabastamise aluse korral tuleb esmajoones silmas pidada selle meetme võimalikku positiivset eripreventiivset toimet. Isiku poolt toimepandud süütegu võib olla nö juhuslikku laadi ning kui menetluskulude riigi kanda jätmine annab täiendava positiivse tõuke isiku seaduskuulekusele, on alust selle põhimõtte rakendamiseks. Käesoleval juhul tuleb seda otsustavalt eitada. M.L on varasemalt mitu korda kriminaalkorras karistatud ning käesolevas kriminaalasjas vaatluse all olevad kuriteod on samaliigilised eelmisel korral toimepandud kuriteoga. Seega leiab kohus, et menetluskulude riigi kanda jätmisel ei oleks käesoleval juhul positiivset toimet M.L resotsialiseerumisväljavaadetele ja seetõttu tuleb need jätta M.L kanda. Samas leiab kohus, et lühemaajalise vangistuse kohaldamine ja töökoha puudumine annavad aluse võimaldada menetluskulude hüvitamist KrMS § 180 lg 3 ja KrMS § 313 lg 1 p-de 7 ja 12 alusel kohtuotsuse jõustumiset 12 kuu jooksul.

Märt Toming kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.