Kohtulahend

-

Asitõendi (videosalvestise) vaatlusprotokoll, millest nähtuvalt 04.05.2013 Majaka tn 28a Grossi kaupluse müügisaalis võtab meesterahvas riiulist kommikarbi, paneb selle endale põue ning siis möödub kassast kauba eest tasumata /tl 10-13/;

-

Tunnistaja XXXülekuulamise protokoll, mille kohaselt 04.05.2013 kaupluses Grossi võttis 40-45 aastane meesterahvas müügisaalist kompvekid, pani endale põue ja möödus kassast. Turvatöötaja vaatas meesterahva läbi ning tal oli kampsuni all kommikarp Milka. Ütlused tõendavad kuriteo toimepannud isikut, kuriteo toimepanemise aega ja viisi /tl 15, tõlge tl 16/;

-

Kahtlustatava kinnipidamise protokoll, millest nähtuvalt oli sündmuskohal kinnipeetud isikuks H.S /tl 18-19/;

-

Kahtlustatava H.S-i ülekuulamise protokoll, millest nähtuvalt H.S tunnistab kuriteo toimepanemist ning kirjeldab sündmuste käiku. Nimelt võttis ta kaupluses 1 paki kompvekke Milka ja pani need põue, seejärel suundus kaupluse väljapääsu poole. Ta möödus kassast, kauba eest maksmata. Tema juurde tuli turvatöötaja ja palus tal tulla tagaruumi, kus ta võttis seljast kampsuni ja kommikarp kukkus välja. Ta tunnistab oma süüd täielikult ja kahetseb siiralt tehtut /tl 22-24, tõlge tl 25/.

Ülaltoodud tõendite pinnalt on tõendamist leidnud, et H.S pani toime varguse katse. Nimelt nähtub tunnistaja ütlustest, et ta märkas, kuidas meesterahvas võttis müügisaalist kompvekid ja pani endale põue ning möödus seejärel kassast, meesterahvalt leiti kampsuni alt kommikarp Milka. Kahtlustatavana ülekuulamisel on H.S samuti tunnistanud oma süüd kuriteo toimepanemises, kinnitades, et ta võttis kauplusest 1 paki kompvekke Milka ja pani need põue, seejärel möödus kassast, jättes kauba eest maksmata, kuid turvatöötaja pidas ta kinni ja kommikarp kukkus tal kampsunist välja. Kahtlustatavana kinnipidamise protokolli kohaselt peeti sündmuskohal kinni H.S . H.S-i poolt kuriteo toimepanemist tõendab ka asitõendi (videosalvestise) vaatlusprotokoll, millest nähtuvalt 04.05.2013 Majaka tn 28a Grossi kaupluse müügisaalis võtab H.S riiulist kommikarbi, paneb selle endale põue ning siis möödub kassast kauba eest tasumata. H.S-i süü on temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises eelpooltoodud tõendite pinnalt tõendamist leidnud, sest tõendid on omavahel haakuvad ja kinnitavad H.S-i süüd. Seega H.S isikuna, kes on süstemaatiliselt toime pannud vargusi (17.02.2013 ja 14.03.2013 pani toime KarS § 218 lg 1 järgi kvalifitseeritavad süüteod), vastavalt oma ettekujutusele teost vahetult alustas süüteo – võõra vallasasja äravõtmise toimepanemist selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil ning vastavalt oma ettekujutusele teost tegi kõik temast oleneva süüteo toimepanemise lõpuleviimiseks, kuid süütegu jäi lõpuni viimata tema tahtest sõltumata, kuna ta peeti kinni turvatöötaja poolt. Seega pani H.S toime varguse katse.

07.06.2013 episoodi tõendavad: -

Rimi Eesti Food AS avaldus nr 246, mille kohaselt peeti 07.06.2013 Rimi Eesti Food AS kaupluses aadressil Õismäe tee 107a, Tallinn, kinni meesterahvas, kes möödus Säästumarketi kassast tasumata kaubaga viin Viru Valge maksumusega 10,29 eurot. Avaldus tõendab kuriteo toimepanemise aega ning varastatu väärtust /tl 29/;

-

Tunnistaja XXXülekuulamise protokoll, mille kohaselt võttis 07.06.2013 meesterahvas Säästumarketi riiulilt alkoholipudeli, pani selle põue ning läbis kassa kauba eest tasumata. Tunnistaja pidas isiku kinni ning tema jope põuetaskust avastati viinapudel. Ütlused tõendavad kuriteo toimepanemise aega ja viisi /tl 30/;

-

Isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokoll, mille kohaselt peeti sündmuskohal kahtlustatavana kinni H.S /tl 36-39/;

-

Kahtlustatava H.S-i ülekuulamise protokoll, millest nähtuvalt H.S tunnistab kuriteo toimepanemist ning kirjeldab sündmuste käiku. Nimelt soovis ta osta pudeli viina, kuid kaupluses avastas, et tal puudub raha, siis ta otsustas toime panna varguse. Alguses pani ta endale põue 2 pudelit viina, kuid ühe võttis pärast põuest välja ja pani riiulile tagasi, kuid üks pudel jäi talle põue. Ta hakkas sellega müügisaalist väljuma, möödudes kassaliinist kauba eest maksmata, kuid kauplusest väljumisel pidas turvatöötaja ta kinni. Kaup on tagastatud kauplusele rikkumata. Kahetseb toimepandut /tl 40-43, tõlge tl 44/.

Ülaltoodud tõendite pinnalt on tõendamist leidnud, et H.S pani toime varguse katse. Nimelt nähtub tunnistaja ütlustest, et meesterahvas võttis kaupluse riiulilt alkoholipudeli, pani selle põue ning läbis kassa kauba eest tasumata, kuid tunnistaja pidas isiku kinni ning tema jope põuetaskust avastati viinapudel. Kahtlustatavana ülekuulamisel on H.S samuti tunnistanud oma süüd kuriteo toimepanemises, kinnitades, et ta pani põue pudeli viina ja möödus kassaliinist kauba eest maksmata, kuid kauplusest väljumisel pidas turvatöötaja ta kinni. Kahtlustatavana kinnipidamise protokolli kohaselt peeti sündmuskohal kinni H.S . H.S-i süü on temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises eelpooltoodud tõendite pinnalt tõendamist leidnud, sest tõendid on omavahel haakuvad ja kinnitavad H.S-i süüd. Seega H.S isikuna, kes on süstemaatiliselt toime pannud vargusi (17.02.2013 ja 14.03.2013 pani toime KarS § 218 lg 1 järgi kvalifitseeritavad süüteod), vastavalt oma ettekujutusele teost vahetult alustas süüteo – võõra vallasasja äravõtmise toimepanemist selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil ning vastavalt oma ettekujutusele teost tegi kõik temast oleneva süüteo toimepanemise lõpuleviimiseks, kuid süütegu jäi lõpuni viimata tema tahtest sõltumata, kuna ta peeti kinni turvatöötaja poolt. Seega pani H.S toime varguse katse. Muu iseloomustav materjal: - Kiirmenetluse otsused, millega karistati H.S-i väärteomenetluses 17.02.2013 ja 14.03.2013 toime pandud väheväärtuslike asjade varguste eest, mis tõendavad kuritegude süstemaatilisust /tl 52-53; 54-55/; - Karistusregistri väljavõte /tl 46-51/;

- Harju Maakohtu 13.02.2013 otsus nr 1-13-45, millega tunnistati H.S süüdi KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi ja mõisteti karistuseks 3 kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel mõisteti karistuseks 2 kuud vangistust, mida KarS § 74 lg 1, 3 alusel ei pööratud täitmisele 18-kuulise katseajaga /tl 58-60/; - Kriminaalhooldusametniku iseloomustus /tl 66-67/; - Harju Maakohtu 25.02.2014 määrus, millega pöörati H.S-ile Harju Maakohtu 13.02.2013 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa – 2 kuud vangistust – täitmisele algusega 12.02.2014 /tl 71-73/. Kohus leiab, et süüdistuses kirjeldatud teod on aset leidnud, need pani toime süüdistatav. Süüdistatava tegevuse õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud. Süüdistatava teod olid õigusvastased ja ta on süüdi kuritegude toimepanemises, ta on süüvõimeline isik ja tegutses tahtlikult. Karistuse mõistmise aluseks on isiku süü. Kohus arvestab seejuures karistust raskendavaid ja kergendavaid asjaolusid ja võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistust kergendavaks asjaoluks on H.S-i puhul KarS § 57 mõttes süü tunnistamine ja puhtsüdamlik kahetsus, raskendavaid asjaolusid ei ole käesoleval juhul tuvastatud. Kohus leiab, et süüdistatavat ei ole võimalik karistada rahalise karistusega, seda tulenevalt asjaolust, et isikul puudub töökoht ja sissetulek, mille arvelt rahalist karistust tasuda, samuti isiku võimetust rahalist karistust tasuda kinnitab tema poolt toimepandud kuritegude iseloom. Seega tuleb karistada H.S-i tema poolt toimepandud kuritegude eest vangistusega, kuid seda sanktsiooni alammäära lähedases määras, arvestades kuritegude raskust, nimelt seda, et kuriteod jäid katsestaadiumisse, kannatanule varalist kahju ei tekkinud ning asjaolu, et isik on tunnistanud süüd ja avaldanud puhtsüdamlikku kahetsust. Olulist tähtsust omab karistuse mõistmisel asjaolu, et H.S on isik, keda on varem korduvalt kriminaalkorras karistatud ning seda valdavalt just varavastaste kuritegude toimepanemise eest. Viimati karistati teda 13.02.2013. a samuti varavastase kuriteo toimepanemise eest, milline karistus (vangistus) jäeti tingimisi kohaldamata, kuid mis pöörati 25.02.2014 määrusega täitmisele. Vahetult pärast eelmise kohtuotsusega süüdi tunnistamist jätkas isik aga analoogsete kuritegude toimepanemist, pannes mõned kuud hiljem, katseajal toime 2 uut varavastast kuritegu. Sellised asjaolud iseloomustavad H.S-i kui isikut, kes järjepidevalt paneb toime kuritegusid ning kellel on kujunenud välja kalduvus toime panna just varavastaseid süütegusid. Seega ei pea kohus H.S-i varasemate karistuste ja käitumise pinnalt võimalikuks karistada teda kergema karistuse – rahalise karistusega, seda enam, et isikul puudub töökoht ja sissetulek, ega ka asendada vangistust ÜKT-ga, kuivõrd isiku varasema käitumise pinnalt saab teha järelduse, et kergemad karistused ei ole ilmselgelt piisavad, et mõjutada H.S-i edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja ei taga õiguskorra kaitsmise huvisid. Tulenevalt KarS § 73 lg 6 ei kohaldata karistusest tingimisi vabastamist KarS § 73 korras tahtliku kuriteo toimepannud isikule, keda on varem karistatud vangistusega. KarS § 74 lg 5 kohaselt, kui süüdimõistetu paneb katseajal toime uue kuriteo, milles eest teda karistatakse vangistusega, mõistetakse liitkaristus vastavalt KarS § 65 lg 2 sätestatule. H.S-i karistamine on võimalik vaid vangistusega (rahaline karistus on H.S-i puhul sissetuleku puudumise tõttu välistatud), kuid eeltoodust tulenevalt ei ole vangistuse mõistmisel võimalik vabastada H.S-i karistusest tingimisi. Kohus peab samas võimalikuks H.S-i karistada sanktsiooni alammäära lähedases määras, arvestades seda,

et toimepandud varavastased kuriteod jäid katsestaadiumisse ning kahju ei tekkinud. Lisaks on H.S tunnistanud oma süüd ja kahetsenud toimepandut. Kohus leiab, et H.S tuleb süüdi mõista võõra vallasasja äravõtmise katses selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on pandud toime süstemaatiliselt, s.o KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mille eest tuleb teda karistada vangistusega 3 kuud, KrMS § 238 lg 2 alusel vangistusega 2 kuud. KarS § 68 lg 1 järgi tuleb lugeda karistusaja hulka H.S-i poolt eelvangistuses viibitud aeg 4 päeva (04.-05.05.2013 ja 07.-08.06.2013), lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks on 1 kuu ja 26 päeva vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel tuleb suurendada mõistetud karistust Harju Maakohtu 13.02.2013. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 2 kuu vangistuse võrra (mis pöörati täitmisele Harju Maakohtu 25.02.2014 määrusega ja mida isik kannab alates 12.02.2014), mõistes H.S-ile liitkaristuseks vangistuse 3 kuud 26 päeva. Karistuse kandmise alguseks tuleb lugeda 12.02.2014.a. Kohus valib H.S-i suhtes tõkendiks – vahistamise, mida tuleb kohaldada kuni kohtuotsuse jõustumiseni, mil isik asub karistust kandma või kuni karistuse ärakandmiseni, selleks, et tagada süüdimõistva kohtuotsusega mõistetud vangistuse täitmine. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. H.S-i näol on tegemist täisealise, töövõimelise ja varem kriminaalkorras korduvalt karistatud isikuga, kes teab, et kuritegude toimepanemisel ja süüdimõistmisel kaasnevad sellega ka menetluskulud, kuid isik on vaatamata sellele andnud oma käitumisega aluse ta süüdi mõista ja temalt menetluskulud välja mõista, ta on seega ise enda käitumisega menetluskulude hüvitamise kohustuse kaasa toonud. Seega tuleb H.S-ilt KrMS § 175 lg 1 p 4, 5, 9; § 179 lg 1 p 2; § 180 lg 1 alusel välja mõista menetluskulud, s.o süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis on II astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, s.o 532,50 eurot, kaitsjatasu summas 216 eurot ja kriminaaltoimiku materjalidest kaitsjale koopia tegemise kulud summas 0,45 eurot. Kuivõrd H.S viibib kohtuotsuse tegemise ajal vangistuses ning tema majanduslik olukord ei ole ka vabaduses kiita, võimaldab kohus menetluskulud tasuda maksimaalse tähtaja, s.o ühe aasta jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates. KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel asitõend – 1 CD-plaat turvakaamera videosalvestusega tuleb jätta kohtuotsuse jõustumisel kriminaalasja juurde. Juhindudes KrMS §-dest 126, 175, 179, 180, 238 lg 2, 315, 318, 319 kohus otsustas: Süüdi tunnistada H.S KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi ja karistuseks mõista vangistus 3 (kolm) kuud. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada H.S-ile mõistetavat karistust 1/3 võrra ning lõplikuks karistuseks mõista vangistus 2 (kaks) kuud. KarS § 68 lg 1 kohaselt arvata karistusaja hulka H.S-i kahtlustatavana kinnipidamise aeg 04.-05.05.2013 ja 07.-08.06.2013.a. kokku 4 (neli) päeva, kandmisele jääb vangistus 1 (üks) kuu 26 (kakskümmend kuus) päeva. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Harju Maakohtu 13.02.2013. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 2 (kahe) kuu vangistuse võrra (mis pöörati täitmisele Harju Maakohtu 25.02.2014 määrusega ja mida isik kannab alates

12.02.2014), mõistes H.S-ile liitkaristuseks vangistuse 3 (kolm) kuud 26 (kakskümmend kuus) päeva. Karistuse kandmise alguseks lugeda 12.02.2014.a. KrMS § 275 lg 1 alusel valida H.S-i suhtes tõkendiks – vahistamine, mida kohaldada kuni kohtuotsuse jõustumiseni, mil isik asub karistust kandma või kuni karistuse ärakandmiseni. KrMS § 175 lg 1 p-de 4, 5, 9 ning § 180 lg 1 alusel välja mõista H.S-ilt riigieelarve tuludesse menetluskulud – süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 532,50 eurot, kaitsjatasu summas 216 eurot ja kriminaaltoimiku materjalidest kaitsjale koopia tegemise kulud summas 0,45 eurot. Menetluskulud tasuda ühe aasta jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Pank EE 891010220034796011; Swedbank EE932200221023778606; Danske Bank EE403300333416110002. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ning selgitus: „nimi, 1-14-2746, kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel 1 CD-plaat turvakaamera videosalvestusega (asub kriminaalasja juures) – jätta kohtuotsuse jõustumisel kriminaalasja juurde. Kohtuotsusele võib esitada apellatsiooni, teatades Harju Maakohtule apellatsiooniõiguse kasutamise soovist 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega ning vahistatud süüdistataval või tema kaitsjal kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast 15 päeva jooksul. Kohtuotsuse resolutiivosa avaldati 08.04.2014.a. Kohtuotsus tervikuna koostatakse ja see on kohtumenetluse pooltele kohtus kättesaadav apellatsiooniteate esitamisest 15 päeva pärast.

Kohtunik:

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.