Kohtulahend

töötas isik xxxx, omades stabiilset töökohta ja sissetulekut, samuti töötas elukaaslane, mistõttu probleeme toimetulekuga ei olnud. Kinnipeetav on töötanud kokana erinevates restoranides ligi 2 aastat. Samuti on isik töötanud ka autoremondi lukksepana, käinud TTA kaudu ehitusalasel koolitusel ning töötanud kuni majanduslanguseni ehitusel. Pärast narkosõltuvuse algust tekkisid isikul võlad ja töökohtade vahetused. Majanduslike raskuste tekkimisel hankis ta raha kriminaalsel teel. K-Raha andmetel on isikul täitmata nõudeid 4664,48 eurot, mille tasumisega isik hetkel tegeleb. Samuti on isik motiveeritud nõudeid tasuma ka vabanemisel. Kinnipeetavale on vabanemisel garanteeritud töökoht xxxx. Lähedastest on R.M ema L L, kes elab xxxx ja isa A M, kes elab xxxx. Suheldakse omavahel telefonitsi. Kinnipeetava õde S töötas xxxx , kuid mürgitati 2000-ndal aastal. Elukaaslase J V on isikul suhted head. Elukaaslane on valmis R.M toetama. Elukaaslasel on xxxx sündinud poeg E, kuid alates 2007. aastast on nad elanud koos R.M-iga . Eelmisest abielust on kinnipeetaval 19-aastane poeg, kellega ta vangistuse ajal on minimaalselt suhelnud. Kinnipeetav tunnistab, et tema suhtlusringkonda kuulusid kriminaalse taustaga isikud, kelle kõigiga on suhted katkestatud. xxxxx R.M sõpru ei ole. Puuduvad tõendid alkoholi kuritarvitamisest. Isiku sõnul hakkas ta narkootikume tarvitama 2000-ndal aastal pärast õe surma. Aastatel 2003 -2006 on teda 11-l korral karistatud NPALS § 151 alusel, 3-l korral kriminaalkorras narkootikumide omamise ja edasiandmise eest (1998, 2003 ja 2008). Vaatamata saadud ravile 1998.a, jätkas isik narkootikumide tarvitamist. Vargused on toime pandud perioodidel, kus ei olnud tööd, eesmärgiga saada raha elamiseks ja narkootikumide ostmiseks. Väidetavalt vabanes isik amfetamiini tarvitamisest xxxx elades, sest aine ei olnud xxxx kättesaadav. Samuti nimetab isik ema distsiplineerivat mõju. Kinnipeetava sõnul tarvitas ta viimast korda narkootikume 2009-ndal aastal, peale mida sõitis ema juurde xxxx, kus väidetavalt vabanes sõltuvusest. Kinnipeetava sõnul on ta narkootikumidest oma järeldused teinud ning ei pöördu nende juurde kunagi tagasi. Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 5-l korral, millest võib järeldada, et isikul kipuvad olema kuritegelikud hoiakud. Vanglas on olnud isiku käitumine korrektne. R.M, olles kriminaalhooldusel, ei täitnud käitumiskontrolli nõudeid ja karistus oli pööratud täitmisele. Kinnipeetav mainis kriminaalhooldajale, et peab minema xxxx ema vaatama, kuid jäi xxxx kolmeks aastaks. Isik väidab, et narkosõltuvusest vabanenuna ja elukaaslase toel on ta hakanud aru saama õiguskuuleka käitumise eelistest. Isik on seadnud endale reaalsed eesmärgid leida töökoht ja maksta võlgnevused. Viru Vangla andmetel on kinnipeetava puhul üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 12%, uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul on 10%. Lähtudes eeltoodust toetab Viru Vangla kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Juhul, kui kohus otsustab kinnipeetava R.M-i tingimisi ennetähtaegselt vabastada, siis teeb vangla ettepaneku kohaldada tema suhtes KarS § 75 lg 2 p 2,4,7,8 sätestatud kohustused. Kriminaalhooldusametnik oma arvamuses märgib, et vestlusest kinnipeetava elukaaslasega selgus, et enne vangistust elasid nad 4 aastat xxxx, kus elab kinnipeetava ema L M. Endisest abikaasast on kinnipeetav lahutatud ja kooselust on xxxx aastane poeg. Nendega kinnipeetav ei suhtle. Positiivseks loeb kriminaalhooldusametnik elukaaslase J V toetust ning kindlat eluja töökohta. Kui kohus otsustab kinnipeetava vabastada tingimisi ennetähtaegselt, siis uue kuriteo toimepanemise riski maandamiseks on soovitav kriminaalhooldusametniku ettepanekul kohaldada R.M-i suhtes KarS § 75 lg 2 p 2,4,7,8 sätestatud lisakohustused.

R.M ise soovib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda. Narkootikume ta rohkem enam ei tarvita. Rehabilitatsioon on kestnud juba 5 aastat. Kinnipeetav lubab täita kõik kohustused, mis talle määratakse. Prokuröri abi Ain Tali on edastanud kohtunikule lähtudes KrMS § 432 lg 33 oma seisukoha elektrooniliselt ning teatanud, et ta ei soovi võtta osa R.M-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Kuigi Viru Vangla poolt 21.02.2014 koostatud iseloomustuses on arvamus nõustuda kinnipeetava enne tähtaega vangistusest vabastamisega, leiab prokurör siiski, et nimetatud süüdimõistetu ennetähtaegne vabastamine ei ole õigustatud. R.M-i poolt toime pandud kuriteo asjaolud, isiku varasem elukäik, käitumine karistuse kandmise ajal ning võimalused vabaduses ei võimalda teda vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada. Peab rõhutama, et KarS § 76 lg 3 sätetest tuleneb, et ennetähtaegsel vabastamisel hindab kohus eeskätt isiku toimepandud kuriteo asjaolusid. Kinnipeetav ei ole õigustanud kohtu usaldust ega ole osanud hinnata temale Harju Maakohtu 14.11.2007 kohtuotsusega antud võimalust karistust vabaduses kanda, pannes toime katseajal uusi varavastaseid (KarS § 199 lg 2 p 4,5,7,8 järgi kvalifitseeritud 31.07.2008-07.08.2008 ja 11.10.2008 varguste episoodid; varaline kahju vastavalt summas 41 840 krooni ehk 2674,06 eurot ja 66 250 krooni ehk 4234,15 eurot) ning rahvatervisevastaseid (narko-) kuritegusid. Enne vangistust oli kinnipeetaval probleeme narkootikumide tarvitamisega, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Jätkuvalt on olemas oht, et ta võib jätkata vabaduses sõltuvusainete tarvitamist, mis on varasemalt viinud kuritegude toimepanemiseni. Kuna kinnipeetav kannab karistust mh narkokuriteo toimepanemise eest saaks tema ennetähtaegse vabastamise korral ühiskonna õiglustunne tugevalt riivata, kuna karistuse üldpreventsiooni eesmärgiks on näidata ühiskonnale, et narkootiliste ainete ebaseaduslik käitlemine ei ole tolereeritav ning toob endaga kaasa tugeva riigipoolse sanktsiooni, mis väljendub eelduslikult selle täiel määral ära kandmises. Harju Maakohtu 07.06.2011 kohtuotsusest tuleneb, et „süüdistatav R.M on asunud kõrvale hoiduma kriminaalmenetlusest, hoidudes kohtusse ilmumisest kõrvale ja viibides väljapool Eesti Vabariigi piire“. Seega võib järeldada, et R.M-i puhul on olemas tõenäoline kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidmise risk, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada. Vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega kaasneb katseaeg koos käitumiskontrolli nõuete ja lisakohustuste panemisega süüdimõistetule. Prokuratuuril puudub igasugune veendumus, et kinnipeetav seekord ühe aasta jooksul suudab selle läbida nõuetekohaselt. Eeltoodu alusel arvab prokurör, et tingimisi ennetähtaegne vabastamine vangistusest ei ole põhjendatud, kuna süüdimõistetu on näidanud oma varasema käitumisega, et kriminaalhooldus ei ole küllaldane meede, mis hoiab ära tema poolt uute õigusrikkumiste toimepanemist. Prokurör peab vajalikuks märkida, et karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Nimetatud vangistatu puhul selliseid erandlikke asjaolusid ei esine. Lähtudes eeltoodust, prokuratuur ei toeta R.Mingimisi ennetähtaegset vangistusest vabastamist. KarS § 76 lg 3 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, tutvunud prokuröri arvamusega ning Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu R.M ei kuulu vangistusest

tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Kinnipeetavat on 5-l korral kriminaalkorras karistatud ja reaalset vanglakaristust kannab ta teist korda. Kuritegude dünaamika ei ole oluliselt muutunud, sest kinnipeetavat on taaskord muuhulgas karistatud varavastaste kuritegude toimepanemise eest. R.M kannab käesoleval ajal Harju Maakohtu 07.06.2011 otsusega KarS § 423 lg 1, 199 lg 2 p 4,5,7,8; 183 lg 2 p 1,2 järgi mõistetud liitkaristust (2 aastat 9 kuud 1 päev). R.M pani KarS § 199 lg 2 p 4,5,7,8; 183 lg 2 p 1,2 järgi kvalifitseeritud kuriteod toime Harju Maakohtu 14.11.2007 otsusega määratud katseajal kriminaalhoolduse all olles. R.M tarvitas nimetatud kohtuotsusega määratud katseajal narkootikume ja hoidus kõrvale kriminaalhooldusest, sõites ema vaatamise ettekäändel Venemaale, kuhu jäi kolmeks aastaks. Harju Maakohtu kohtuotsus nr 1-10-4954 07.06.2011 tehti R.M-i suhtes tagaselja, sest ta hoidus kõrvale kriminaalmenetlusest ja kohtust, viibides väljaspool Eesti Vabariigi piire. R.M kannab Harju Maakohtu 07.06.2011 otsusega mõistetud karistust alates 27.06.2012. Eeltoodu näitab seda, et varasemad karistused (sealhulgas karistuse kandmisest tingimuslik vabastamine) kinnipeetavale vajalikku eripreventiivset mõju ei ole avaldanud, vaid ta jätkas katseajal käitumiskontrolli all olles uute kuritegude toimepanemist. Arvestades R.M-i poolt toimepandud kuritegusid, ei vastaks kohtu hinnangul käesoleval ajal tema vabastamine vangistusest tingimisi enne tähtaega ühiskonna õiglustundele, samuti karistuse mõistmise eesmärkidele. Kohtul puudub veendumus selles, et vabastades kinnipeetava R.M-i vangistusest tingimisi enne tähtaega, suudab ta nüüd katseaja läbida nõuetekohaselt, täites kõiki kontrollnõudeid ja temale pandud kohustusi. Kohtu arvates eksisteerib reaalne oht, et majanduslikesse raskustesse sattudes, arvestades tasumata võlanõudeid ja võimalikku narkosõltuvust, võib kinnipeetav toime panna uusi kuritegusid. Kindel elukoht, samuti moraalset toetust pakkuv perekond, olid tal olemas ka enne nende kuritegude toimepanemist, mille eest ta karistust kannab, kuid need ei suutnud panna teda seaduskuulekalt käituma. Ühtlasi peab kohus vajalikuks märkida, et reeglina tuleb süüdimõistetutel tervikuna ära kanda neile mõistetud karistus ning üksnes erandlikud asjaolud võimaldavad süüdimõistetute tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohus leiab, et R.M-i suhtes selliseid asjaolusid käesoleval ajal ei esine. Kohus tunnustab R.M selle eest, et tal puuduvad distsiplinaarkaristused vangistuse jooksul ning et ta on astunud reaalseid samme selles suunas, et tulevikus vabaduses paremini hakkama saada. Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS § 76; KrMS § 426, 432, 384, 387. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.