Viru Maakohus
Määruse tegemise aeg
08.04.2014 Jõhvi kohtumaja
ja koht Kohtuasja number
1-13-10544
Kohtunik
Anne PALMISTE
Kohtuistungi sekretär
Jane VÄLI
Kohtuasi
Viru Vangla materjalid Fred
vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Fred PALING sünd. 23.12.1971, isikukood 37112230339, Eesti Vabariigi kodanik, elukoht xxx, töökoht puudub Karistuse kandmise algus 20.07.2011 ja lõpp 18.10.2014 Jätta Fred PALING vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.
Süüdimõistetu
Asjaolud Viru Vangla esitas 27.02.2014 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetav Fred Palingu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Fred Paling on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 16.12.2013 otsusega Karistusseadustiku (KarS) §274 lg.1 järgi ning karistatud KarS §65 lg.2 kohaldamisega vangistusega 3 aastat 2 kuud 28 päeva alates 20.07.2011. Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval on 10 kehtivat distsiplinaarkaristust. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud korduvalt. Kinnipeetaval puuduvad töökogemused ja eriala. Kinnipeetav on korduvalt sooritanud kuritegusid rahalise kasu saamise eesmärgil. Tasumata võlanõudeid on summas 848,67 €, vabanemisfondis on xxx €. Kinnipeetava lähivõrgustiku moodustavad isa ja vend, suheldakse telefoni teel, suhted on rahuldavad. Kinnipeetava korduvad kuriteod viitavad isiku väljakujunenud kriminogeensele käitumismustrile ja elustiilile. Kinnipeetaval on diagnoositud narkootikumide sõltuvus. Vanglas on kinnipeetav läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening, samuti osalenud Convictuse ja Corrigo tugigruppide töös. Kinnipeetav on viibinud sõltuvusrehabilitatsiooniosakonnas.
Maakohtu istung Kinnipeetav Fred Paling ei soovinud maakohtu istungil midagi öelda. Prokuröri abi Jaanika Kõrgmaa maakohtu istungile ei ilmunud, oma kirjalikus seisukohas ei toetanud ta kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega. Maakohtu määruse põhjendused Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele. Vastavalt Karistusseadustiku §76 lg.3 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetav viibib reaalses vangistuses kümnendat korda. See näitab, et kinnipeetav ei oska oma vigadest õppida ja järeldusi teha. Käesoleval ajal kannab kinnipeetav karistust vanglas toimepandud kuriteo eest. See näitab, et kinnipeetav ei suuda seaduskuulekalt käituda isegi range järelevalve tingimustes. Maakohus on veendunud, et kriminaalhooldus ei ole piisavaks meetmeks, et tagada kinnipeetava seaduskuulekas käitumine vabaduses. Vangistuses on kinnipeetavale korduvalt määratud distsiplinaarkaristusi, neist on kehtivad 8. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr.3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks
tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud. Kinnipeetaval on diagnoositud narkosõltuvus. Asja materjalide kohaselt on ta enamus kuritegusid sooritanud rahalise kasu saamise eesmärgil. Kuna kinnipeetaval puudub vabanemise korral garanteeritud töökoht, samuti ei ole tal töökogemusi ja puudub eriala, siis on olemas risk, et majandusliku toimetuleku tõstmiseks, samuti narkootikumide hankimiseks vajalike rahaliste vahendite hankimiseks paneb kinnipeetav toime uusi kuritegusid. Viru Vangla iseloomustuse kohaselt ei arvesta kinnipeetav sotsiaalseid norme, ei näe vajadust piirata oma käitumist ühiskonna normidega ja tal puudub motivatsioon seaduskuulekaks eluks. Kriminaalhooldaja kirjalikust arvamusest nähtub, et kriminaalhooldusametnikul puudub veendumus, et antud kinnipeetav hakkab tegema koostööd ja elab edaspidi seaduskuulekalt. Maakohus arvestab eeltoodud seisukohti ja leiab, et kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud ka ühiskonna ootusi arvestades. Maakohtul puudub veendumus, et piirangud, mis on seotud kriminaalhooldusega, oleksid antud kinnipeetava puhul piisavad, et antud kinnipeetav hakkab kõiki käitumiskontrolli nõudeid täitma ning ei pane toime uusi kuritegusid. Sellisel puhul on kinnipeetava käitumine negatiivne, kriminaalhoolduse teostamine problemaatiline ning tema karistamise eesmärgid jäävad täitmata. Kindla alalise elukoha omamise isa juures loeb maakohus antud asjas positiivseks, kuid leiab, et vaid sellel alusel ei ole kinnipeetava vabastamine vangistusest tingimisi enne tähtaega põhjendatud. Samuti tunnustab maakohus kinnipeetavat sotsiaalprogrammi Eluviisitreening läbimise ja teistes sõltuvusega seotud tugigruppides osalemise eest ja leiab, et jätkates karistuse kandmist vangistuses, on kinnipeetaval võimalik oma sõltuvusega edasi tegeleda. Karistuse lõpuni ärakandmine on reegel ja vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine sellest erandiks. Maakohus ei tuvastanud ühtegi sellist asjaolu, mida võiks käsitleda erandina antud asjas. Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus Karistusseadustiku §76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku §426, §383, §384 ja §387.
(allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.