Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja) 18. märtsi 2014 määrus vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta
Kaebuse esitajad ja kaebuse liik
Süüdimõistetu N.B ja tema kaitsja vandeadvokaat Matti Reinsalu määruskaebused
RESOLUTSIOON
1.Viru Maakohtu 18. märtsi 2014 määrus jätta muutmata.
2.Määruskaebused jätta rahuldamata.
3.Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Advokaadibüroo Matti Reinsalu kaudu 72 eurot, sealhulgas käibemaks 12 eurot, vandeadvokaat Matti Reinsalule tema poolt apellatsioonimenetluses N.B-le riigi õigusabi osutamise eest.
4.N.B-lt riigituludesse välja mõista kaitsja tasu 72 eurot vandeadvokaat Matti Reinsalu poolt osutatud õigusabi eest.
5.N.B tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele: SEB a/a EE891010220034796011, Swedbank a/a EE932200221023778606, Danske Bank AS Eesti filiaal a/a EE403300333416110002 või Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal a/a EE701700017001577198 ning märkida viitenumber 2800049858 ja selgitus: „N.B, 1-13-8814, menetluskulud“.
6.Menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.
Asjaolud ja menetluse käik
1.Viru Maakohtu 18.11.2013 otsusega tunnistati N.B süüdi KarS § 121 järgi ning mõisteti karistuseks 1 kuu vangistust. Vastavalt KarS § 65 lg 2 suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu 15.10.2010 otsusega mõistetud karistuse 3 aastat 2 kuud vangistust võrra ja mõisteti liitkaristuseks 3 aastat 3 kuud vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 05.06.2012.
2.20.01.2014 esitas Viru Vangla Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava N.B vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valvega vabastamise otsustamiseks.
3.Viru Maakohtu 18. märtsi 2014 määrusega jäeti N.B talle mõistetud vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Maakohtu põhjendused olid järgnevad.
3.1.Kinnipeetava varasem elukäik ning toimepandud kuritegude korduvus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. Vabaduses oli N.B probleeme alkoholi kuritarvitamisega, seega on jätkuvalt olemas oht, et kinnipeetav võib jätkata vabaduses alkoholi kuritarvitamist, mida võib pidada uute kuritegude toimepanemise riskifaktoriks. Lisaks on vangla märkinud, et riskianalüüsi hindamise tulemusena on mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 56 %, mis on kõrge risk.
3.2.Kuigi maakohus tunnustas kinnipeetavat tema püüdluste eest hariduse omandamisel, leidis kohus siiski, et kinnipeetav ei ole seni õigustanud kohtu usaldust ega ole osanud hinnata temale korduvalt antud võimalust karistust vabaduses kanda, rikkudes katseajal käitumiskontrolli nõudeid ja kohustusi. Kinnipeetaval on üks kehtiv distsiplinaarkaristus ning teda on vangistuses karistatud Viru Maakohtu 18.11.2013 kohtuotsusega KarS § 121 alusel. Kui süüdimõistetu on ka vanglas range järelevalve tingimustes jätkanud kuritegude toimepanemist, puudub kohtul alus arvata, et tema käitumine vabaduses oleks seaduskuulekas.
3.3.Maakohtu hinnangul ei ole süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegne vangistusest vabastamine põhjendatud, kuna N.B on näidanud oma varasema käitumisega, et kriminaalhooldus ei ole küllaldane meede hoidmaks ära tema poolt uute õigusrikkumiste toimepanemisest. Tema enne tähtaega vangistusest vabastamine riivaks ka ühiskonna õiglustunnet.
4.Maakohtu määruse peale esitasid kaebuse N.B ja tema kaitsja, kes paluvad tühistada Viru Maakohtu 18.03.2014 kohtumäärus ja teha uus määrus, millega vabastada süüdimõistetu vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega.
4.1.Kaitsja toob välja, et kinnipeetaval on vabaduses toetav ema, kelle juurde tal on võimalik elama asuda. Vangistuses on N.B osalenud mitmes sotsiaalprogrammis ning jätkanud enda haridusteed. Vabaduses soovib süüdimõistetu minna tööle, et toetada materiaalselt enda lapsi. N.B puhul on olemas positiivne prognoos, et ta suudab vabaduses käituda seaduskuulekalt.
4.2.Kinnipeetav rõhutab, et on vangistuses muutunud ning on võimeline vabaduses elama õiguskuulekalt ja kainelt. Ka Viru Vangla toetab kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Lisaks iseloomustatakse N.B positiivselt ka vangla psühholoogide ja Jõhvi Gümnaasiumi poolt. N.B on kindel soov vabaduses edasi õppida, et omandada eriala. Samuti soovib ta materiaalselt toetada enda lapsi ja parandada suhteid elukaaslasega. Süüdimõistetu on vangistuses asunud tasuma enda rahatrahve ning tal on vabanemisfondi kogutud raha. Tema majanduslikule toimetulekule vabaduses aitab kaasa N.B ema, kes toetab süüdimõistetut ka vaimselt. -2-
Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
5.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et N.B ennetähtaegne vangistusest vabastamine ei ole käesoleval ajal põhjendatud ning leiab, et määruskaebused ei sisalda asjaolusid, mis tooksid kaasa maakohtu määruse tühistamise ja N.B tingimisi ennetähtaegse vabastamise. Kolleegium nõustub maakohtu määruses toodud põhistustega ega pea vajalikuks neid tervikuna korrata. Eeltoodust lähtudes märgib ringkonnakohus vastuseks määruskaebustele vaid järgmist.
6.Kohtul on kohustus kaaluda kõiki KarS § 76 lg 3 sätestatud asjaolusid kogumis ning sellele tuginedes otsustada, kas kinnipeetava tingimisi ennetähtaegne vangistusest vabastamine on põhjendatud.
7.Kolleegium peab positiivseks, et N.B on vangistuses tegelenud individuaalse täitmiskava täitmisega. Kinnipeetav on läbinud erinevaid sotsiaalprogramme, jätkanud haridusteed ja osalenud vangla tööhõives. Isik on enda sõnul motiveeritud vabaduses asuma tööle, loobuma alkoholist ning elama seaduskuulekat elu. N.B on olemas kindel elukoht ning teda toetab nii majanduslikult kui moraalselt tema ema. Süüdimõistetu soovib vabaduses hoolitseda ka enda alaealiste laste eest.
7.1.Samas leiab ringkonnakohus, et mõni KarS § 76 lg 3 esitatud asjaolu võib tulenevalt konkreetse juhtumi asjaoludest osutuda kaalukamaks ning omada ennetähtaegse vabastamise otsustamisel suuremat mõju. Praegusel juhul on nii maakohus kui ka ringkonnakohus seisukohal, et sellisteks faktoriteks on N.B puhul kuriteo toimepanemise asjaolud ja tema varasem elukäik, millest tulenevalt leiab ka ringkonnakohus, et kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine käesoleval ajal ei ole võimalik.
8.Asjaolu, et N.B on kokku viiel korral kriminaalkorras karistatud, kusjuures vanglas viibib ta teist korda, süvendab kolleegiumi veendumust, et kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine elektroonilise valve alla ei oleks vastavuses ühiskonna õiglustundega ja üldise karistuspoliitikaga. Kuna N.B-le ei ole senised karistused mõju avaldanud ja praegu kannab ta karistust mh kaaskinnipeetava suhtes toime pandud vägivallakuriteo eest vanglakaristuse kandmise ajal, mis oli talle mõistetud röövimise eest, tuleb kohtul ennetähtaegse vabastamise otsustamisel reageerida rangemalt, et kinnistada keelunormi kehtivust. Kohtu ülesanne on saata ühiskonnale signaal, et järjest uute kuritegude toimepanemine, seda eriti karistuse kandmise ajal, ei ole aktsepteeritav. Lisaks eeltoodule peab ringkonnakohus oluliseks, et N.B on varasemalt rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid ja pannud katseajal toime uusi kuritegusid.
9.Määruskaebustes välja toodud positiivsed asjaolud ei kaalu käesoleval ajal üles N.B iseloomustavaid negatiivseid asjaolusid, milleks on eelkõige korduv karistatus, mis näitab isiku suutmatust või tahtmatust teha senistest karistustest vajalikke järeldusi ja vangistuses uue vägivallakuriteo toimepanemine. Vangla küll toetab kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist, kuid tegemist on vaid arvamusega, mis ei ole kohtu jaoks siduv ning lõpliku otsuse isiku ennetähtaegse vabastamise või vabastamata jätmise kohta langetab kohus.
9.1.Samas möönab kolleegium, et N.B käitumises on näha positiivseid muutusi. Parandamaks enda valmisolekut vanglast vabanemiseks tuleks kinnipeetaval jätkata individuaalse täitmiskava täitmist ja õpinguid, et maandada uue kuriteo toimepanemise riski. Samuti hoiduda edaspidi kinnipidamisasutuses rikkumiste toimepanemisest, mis tooksid kaasa kriminaal- või distsiplinaarkaristuse.
-3-
10.Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p 1 tuleb jätta Viru Maakohtu 18. märtsi 2014 määrus muutmata ja N.B vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata ning määruskaebused rahuldamata.
11.Kaitsja on esitanud kaitsjatasutaotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, mille kohaselt kulus tal määruskaebuse koostamiseks kokku 1 tund, mille eest taotleb tasu summas 72 eurot, sh käibemaks 12 eurot. Ringkonnakohus on seisukohal, et taotlus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. KrMS §-de 175 lg 1 p 4 ja 187 lg 2 alusel peab N.B hüvitama menetluskulu, milleks on vandeadvokaat M. Reinsalu kaitsjatasu 72 eurot määruskaebuse koostamise eest.
Mati Kartau
Maarika Kuusk
-4-
Paavo Randma
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.