1-14-2372/5 - Tartu Maakohus Tartu kohtumaja - lahend.ee

Rahaline karistus tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE891010220034796011 SEB pank, nr EE932200221023778606 Swedbank või nr EE403300333416110002 Danske Bank, viitenumber 4100065035 KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista R.A-lt 240 (kakssada nelikümmend) eurot ja 50 senti riigituludesse menetluskulude katteks. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata menetluskulude tasumine ositi 1 (ühe) aasta jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Menetluskulud tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE891010220034796011 SEB pank, nr EE932200221023778606 Swedbank või nr EE403300333416110002 Danske Bank, viitenumber 2800049874. Rahalise karistuse ja menetluskulude tasumisel märkida selgituseks: „Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja, otsuse nr 1-14-2372 ja isiku nimi, kelle eest tasutakse“. Eelnimetatud tähtaegadeks rahalise karistuse või menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus täitmata osas sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta menetluskuludest 400 (nelisada) eurot riigi kanda. KarS § 70 lg 1 järgi kui süüdimõistetu R.A ei tasu talle mõistetud rahalise karistuse summat, asendab kohus rahalise karistuse vangistusega või süüdimõistetu nõusolekul üldkasuliku tööga KarS §-s 69 sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on kriminaalmenetluse seadustiku 9. peatüki 2. jaos sätestatud menetlusnormide või KrMS § 339 lõikes 1 sätestatud kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul arvates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast. Apellatsiooni võib kohtule esitada ka faksi teel. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi kümne päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest määruskaebuse esitamisega Tartu Maakohtule. Süüdistuse sisu, milles kohus süüdistatava süüdi mõistab R.A süüdistatakse selles, et tema solvas 25.12.2013 kella 23.00 paiku Tartumaal, Tartu vallas, XXXX külas asuvas XX talus ametiülesandeid täitvaid politseiametnikke Aleksandr Udatšnõid ja Arto Reisbergi ajal, mil Aleksandr Udatšnõi ja Arto Reisberg toimetasid R.A politseibussi. R.A lausus Aleksandr Udatšnõi ja Arto

Reisbergi suunas solvavaid ja ebatsensuurseid väljendeid, millega alandas kannatanute väärikust ning alavääristas ka nende elukutset. Sellega pani R.A toime KarS § 275 järgi kvalifitseeritava kuriteo võimuesindajate solvamise seoses nende ametikohustuste täitmisega. Kokkuleppe sisu KarS §-s 275 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 150 päevamäära rahalist karistust (päevamäär 3,20 eurot) ehk summas 480 eurot. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg, s.o 26.12.201327.12.2014 (2 päeva ehk 6 päevamäära). Seega mõista süüdistatavale karistuseks 144 päevamäära rahalist karistust ehk summas 460,80 eurot. KarS § 66 lõigete 1 ja 3 kohaselt määrata rahalise karistuse tasumine ositi täitmise tähtajaga 12 kuud, s.o 38,40 eurot kuus. Kriminaalasjas ei ole asitõendeid. Tsiviilhagi esitatud ei ole. Kriminaalmenetluse kulud ja nende hüvitamine KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha on KrMS § 179 lg 1 p 2 järgi 532,50 eurot mõlemal süüdistataval. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel on määratud korras kaitsjale kohtueelses ja kohtumenetluses makstud õigusabi kulude katteks advokaaditasu 108.- eurot. Menetluskulude summa on 640,50 eurot. R.A töötab juhutöödel. Tema ülalpidamisel on viis alaealist last vanuses 6 kuni 16 aastat. Arvestades sissetuleku juhuslikku iseloomu ja ülalpeetavate laste arvu käib süüdistatavale menetluskulude tasumine ilmselt ülejõu. Majanduslikku olukorda ja resotsialiseerumisväljavaateid arvestades jätab kohus osa menetluskuludest riigi kanda. Riigi kanda jääb osa sundrahast. KrMS § 180 lg 1 alusel paneb kohus süüdimõistva kohtuotsuse korral teise osa menetluskuludest süüdistatava kanda. Arvestades süüdistatava majanduslikku olukorda ei ole tal võimalik ka tema kanda jäävat osa menetluskuludest tasuda täies ulatuses KrMS § 417 lg 2 sätestatud tähtaja jooksul. KrMS § 180 lg 3 alusel määrab kohus menteluskulude tasumise ositi sama tähtaja jooksul, nagu on määratud rahalise karistuse tasumise tähtaeg.