lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-13-2095/39

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTartu Ringkonnakohus · 07.04.2014

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohus
Kohtuasja number
1-13-2095/39
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Täitmiskohtuniku asi
Kuulutamise aeg
07.04.2014
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1223
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-13-2095/7Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja08.03.20131-13-2095/29Viru Maakohus Rakvere kohtumaja07.03.20141-13-2095/53Viru Maakohus Rakvere kohtumaja02.12.20141-13-2095/93Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja22.04.20151-13-2095/103Viru Maakohus Rakvere kohtumaja23.12.20151-13-2095/109Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium26.01.2016

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

7. aprill 2014, Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-13-2095

Kohtukoosseis

Maarika Kuusk, Mati Kartau, Aarne Sarjas

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja) 7. märtsi 2014 määrus vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Süüdimõistetu J.N, määruskaebus

RESOLUTSIOON

1.Jätta Viru Maakohtu 7. märtsi 2014 määrus muutmata
2.Määruskaebus jätta rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määruse peale esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.J.N tunnistati süüdi Viru Maakohtu 08.03.2013 kohtuotsusega KarS § 199 lg 2 p 4,5,7 – 25 lg 2 järgi ning talle mõisteti karistuseks 6 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati J.N-i karistuse hulka tema eelvangistuses viibitud aeg 09.02.2011 – 10.02.2011, s.o kokku 2 päeva. Lõplikult kuulub J.N kandmisele 5 kuud 28 päeva vangistust. KarS § 65 lg 1 alusel liideti mõistetud karistusele 5 kuud 28 päeva vangistust Viru Maakohtu 25.09.2012 otsusega mõistetud karistus 4 aastat vangistust, lugedes kergem karistus kaetuks raskeima karistusega ning liitkaristuseks mõisteti J.N-ile 4 aastat vangistust.
2.Viru Maakohtu 07.03.2014 määrusega jäeti J.N vabastamata. Kohtu põhistused olid seejuures järgmised.

tingimisi ennetähtaegselt

2.1 Kinnipeetavat on 6 korral kriminaalkorras karistatud, sh korduvalt ka reaalsete vanglakaristustega. Kinnipeetavat on valdavalt karistatud varavastaste kuritegude toimepanemise eest, sealhulgas esimese raskusastme varavastase kuriteo – röövimise eest. J.N kannab käesoleval ajal lisaks Viru Maakohtu 08.03.2013 otsusega KarS § 199 lg 2

p 4,5,7 – 25 lg 2 järgi mõistetud karistusele, ka Viru Maakohtu 25.09.2012 otsusega KarS § 200 lg 2 p-de 4,7,8,10 järgi (kokku 5 kuriteoepisoodi), s.o esimese raskusastme varavastase kuriteo eest mõistetud 4 aastast vangistust. Kuritegude dünaamika on kohtu hinnangul läinud raskemaks, sest käesoleval ajal kannab kinnipeetav karistust muuhulgas KarS § 200 lg 2 p-de 4,7,8,10 järgi. Kuritegude toimepanemist on soodustanud alkoholi ja narkootikumide tarvitamine ning majanduslikud raskused. Eeltoodu näitab seda, et varasemad karistused, aga ka karistuse kandmisest tingimuslik vabastamine, kusjuures ta kriminaalhooldusel olles pani toime uued kuriteod, ei ole kinnipeetavale vajalikku eripreventiivset mõju avaldanud, vaid ta on jätkanud kuritegude toimepanemist ja need on läinud järjest raskemaks. J.N on alkoholi kuritarvitanud, tal on diagnoositud narkosõltuvus, mis kahtlemata on uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriteks. Arvestades J.N-i poolt toimepandud kuritegusid, eelkõige KarS § 200 lg 2 p-de 4,7,8,10 järgi kvalifitseeritavat kuritegu, ei vastaks kohtu hinnangul käesoleval ajal tema vabastamine vangistusest tingimisi enne tähtaega ühiskonna õiglustundele, samuti karistuse mõistmise eesmärkidele. Kohtu arvates eksisteerib reaalne oht, et sõltuvusaineid tarvitades ja sellest tulenevalt majanduslikesse raskustesse taaskord sattudes, samuti suhtlemisel kriminaalkorras karistatud sõpradega, võib kinnipeetav toime panna uusi kuritegusid. Kindel elukoht, samuti moraalset toetust pakkuv perekond, olid tal olemas ka enne nende kuritegude toimepanemist, mille eest ta karistust kannab, kuid need ei suutnud panna teda seaduskuulekalt käituma. Viru Vangla ei toeta J.N-i tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise järelevalve alla, sest tõenäosus, et ta paneb järgneva 2 aasta jooksul toime uue mittevägivaldse kuriteo on 74%, mis on kõrge risk. J.N-ile on küll garanteeritud töökoht, kuid tal ei ole eriala, mis raskendab tööturul olemast konkurentsivõimeline. Ühtlasi peab kohus vajalikuks märkida, et reeglina tuleb süüdimõistetutel tervikuna ära kanda neile mõistetud karistus ning üksnes erandlikud asjaolud võimaldavad süüdimõistetute tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohus leiab, et J.N-i suhtes selliseid asjaolusid käesoleval ajal ei esine. 2.2 Kohus tunnustab J.N selle eest, et ta on käesolevat vangistust kandes oma käitumist parandanud ning et tal ei ole kehtivaid distsiplinaarkaristusi.

MÄÄRUSKAEBUSES ESITATUD TAOTLUSED

3.Maakohtu määruse peale esitas kaebuse süüdimõistetu, kes taotleb tühistada Viru Maakohtu määrus ja teha uus määrus, millega vabastada ta tingimisi enne tähtaega. Määruskaebuse esitaja väited on kokkuvõtlikult järgmised. 3.1 Oma kuriteod pani ta toime nooruses alaealisena. Sel ajal ei taibanud ta elu mõtet, tegi mis tahtis, mõtlemata tagajärgedele. Esimesel korral vangistust kandes ei saanud ta sellest oma vanuse tõttu aru. J.N leiab, et ei tohiks otsustada inimese üle tema mineviku tegusid arvestades. Oma tutvusringkonna kohta ütleb J.N, et tegemist ei ole kriminaalse taustaga inimestega. Juba 5 aastat ei tarvita J.N narkootikume. Veelgi enam – ta ei ole kunagi olnud sõltlane, vaid tarvitas natuke uudishimust. 3.2 Ainsaks probleemiks peab J.N alkoholi, ent ta on teinud kõik võimaliku sõltuvusest vabanemiseks – läbinud programmid ja viibib rehabilitatsiooni sektoris. Varasem elu ei olnud hea, ent nüüd kavatseb ta alustada uuelt lehelt. 3.3 Vangistuses on J.N end hästi ülal pidanud, kõnetades valvureid viisakalt. Vangistuse jooksul puuduvad J.N distsiplinaarkaristused. Hea käitumise eest on talle 4 korral võimaldatud 5 tunni pikkuseid kodukülastusi. Ta kontrollib täielikult oma emotsioone. Tema võlgasid tasutakse, ta ei suitseta ja käib tööl. Samuti on J.N elukoht, millel puuduvad võlgnevused ja see vastab täielikult elektroonilise valve paigaldamise tingimustele. Samuti oleks tal vabanemise korral garanteeritud töökoht.

J.N palub kohtul uskuda, et ta on muutunud paremuse poole, muutnud mõtlemist ja tahab uuesti alustada, elades normaalset täisväärtuslikku elu. Ta ei taha raisata oma elu seda vangis veetes.

4.Tartu Ringkonnakohtu kohtuniku määrusega määrati määruskaebus läbivaatamisele kirjalikus menetluses. Menetluspooltele anti kirjalike seisukohtade esitamiseks aega kuni 03.04.2014. Seisukohti ei esitatud.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA JÄRELDUSED

5.Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja leiab samuti, et käesoleval ajal ei ole vaatamata formaalsete eelduste esinemisele võimalik J.N-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine. Maakohus on süüdimõistetu puhul õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid. Kohtukolleegium nõustub täielikult maakohtu põhjendustega ning tulenevalt KrMS § 342 lg 3 p-st 1 ei pea vajalikuks neid korrata, märkides üksnes, et esimese astme kohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning puudub alus selle tühistamiseks määruskaebuse motiividel. Maakohus on piisava põhjalikkusega hinnanud kohtule esitatud materjale ja teatavaks saanud asjaolusid kogumis. Kohus on jõudnud õigustatud järeldusele, et mh raskete varavastaste kuritegude eest karistatud isiku, keda on ka varasemalt korduvalt kriminaalkorras karistatud ning kelle varasem kriminaalhooldus on luhtunud, ennetähtaegne vabastamine ei ole õigustatud. Kohtul puudus veendumus, et isik ei pane vabanedes toime uusi kuritegusid. Ka vangistusasutus on hinnanud J.N-i prognoosi uute kuritegude toimepanemise osas kõrgeks (74%). 5.1 Ehkki määruskaebuse esitaja leiab, et tema varasemat elukäiku ei tohiks arvesse võtta, on just süüdimõistetu isik ja tema varasem elukäik see, mida seadusandja on pidanud vajalikuks ennetähtaegse vabastamise kaalutlusotsuse juures arvestada (vt KarS § 76 lg 3). Lisaks on maakohus õigesti märkinud, et arvestama peab ka ühiskonna õiglustundega ning karistuse mõistmise eesmärkidega. Käesoleval juhul, arvestades J.N-i poolt toime pandud kuritegude raskust ning korduvat kriminaalkorras karistatust, ei oleks kindlasti ühiskonna õiglustundega kooskõlas tema vabastamine nö esimesel võimalusel ja seda vaatamata asjaolule, et J.N on enda sõnul muutunud. 5.2 J.N on määruskaebuses suure rõhu asetanud enda positiivsete arengute kirjeldamisele. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus juba ka arvestanud, et J.N ei ole distsiplinaarkorras karistatud. Apellatsioonikohus leiab, et tunnustamist väärt on ka J.N-i viisakas käitumine vangivalvuritega, mille eest on teda ka premeeritud lühiajaliste väljasõitudega. Samuti peab ringkonnakohus positiivseks, et J.N on vangistuses töötanud, tasub saadud palgast hagisid ning on läbinud alkoholisõltuvuse vastased rehabilitatsiooniprogrammid. Lisaks on ta enda väitel oma käitumist oluliselt muutnud ning aru saanud, et soovib teistsugust – õiguskuulekat ja normaalset elu. See kõik lubab ringkonnakohtul loota, et J.N-i karistuse individuaalsed eesmärgid on täidetud. Nagu aga eelpool mainitud, välistab J.N-i ennetähtaegse vabastamise käesoleval ajal tema varasem kuritegelik elukäik ja toimepandud kuritegude raskus, samuti aga kindlustunde puudumine, et sel korral suudab J.N oma positiivsed kavatsused – alustada seaduskuulekat elu, realiseerida.
6.Eeltoodut arvestades ja juhindudes KrMS § 390 ja 337 lg-st 1 tuleb jätta maakohtu määrus muutmata ja J.N-i määruskaebus rahuldamata.

Maarika Kuusk

Mati Kartau

Aarne Sarjas

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.