lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-12-6153/22

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTartu Ringkonnakohus · 04.04.2014

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohus
Kohtuasja number
1-12-6153/22
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Täitmiskohtuniku asi
Kuulutamise aeg
04.04.2014
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1219
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-12-6153/6Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja28.06.2012

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

4. aprill 2014, Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-12-6153

Kohtukoosseis

Paavo Randma, Mati Kartau, Aarne Sarjas

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja) 10. märtsi 2014 määrus süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Süüdimõistetu Aleksandr Maksimtšuk, määruskaebus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS §-st 337 lg 1 p 1 jätta Viru Maakohtu 10. märtsi 2014 määrus muutmata ning süüdimõistetu Aleksandr Maksimtšuki määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.A. Maksimtšuk tunnistati süüdi Harju Maakohtu 28.06.2012 otsusega KarS § 184 lg 1 järgi ja teda karistati 2 aasta 10 kuu pikkuse vangistusega. KarS § 68 lg 1 kohaldades loeti tema karistuse kandmise aja alguseks 01.03.2012. Karistusaeg lõppeb 01.01.2015.
2.Viru Maakohtu 10.03.2014 määrusega jäeti A. Maksimtšuk vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Maakohtu motiivid olid järgmised. 2.1 Kohtu hinnangul, kuivõrd kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 8 korral ja reaalset vangistust kannab ta neljandat korda, siis näitab märgitu, et kuriteo toimepanemine tema poolt ei olnud juhuslik ja see on kujunenud elustiiliks. Käesoleval ajal kannab ta karistust I astme narkokuriteo toimepanemise eest. Samuti, kuna A. Maksimtšuk on varem olnud kriminaalhooldusel, katseaeg ebaõnnestus ja ta pani selle jooksul toime uue kuriteo, siis puudub igasugune veendumus selles, et ta sedapuhku oleks suuteline katseaja läbima nõuetekohaselt ning täitma kõiki käitumiskontrolli nõudeid ja lisakohustusi. 2.2 Maakohus märkis ka, et vastavalt RKKKm nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul ei ole

see tingimus täidetud. Kinnipeetavale on vanglas määratud 2 distsiplinaarkaristust, mis näitavad tema suutmatust isegi vangistuses olles ühiskonnas kehtestatud reegleid järgida. 2.3 Kriminaalhooldaja kirjalikus arvamuses sisalduva info põhjal hindas kohus mitte läbinisti positiivseteks A. Maksimtšukki vabaduses ees ootavad elamis- ja töötingimused. Kinnipeetava poolt nimetatud elukoht on tema surnud ema sõbrannale kuuluv korter, kus mainitu ka ise elab. Ema sõbranna A. Maksimtšukist ega tema tegemistest tegelikkuses aga midagi eriti ei tea. Sellistel tingimustel ei ole elamispind alaline ja ei soodusta resotsialiseerumist. Ka kinnipeetavale töökoha garanteerinud XXX OÜ tööandja ei tunne tema töökogemusi ega –harjumusi. 2.4 Kokkuvõtvalt asus maakohus seisukohale, et kinnipeetavat ei ole võimalik tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kuna ta on oma varasema elukäiguga ning käitumisega vanglas näidanud, et kriminaalhooldus ei ole küllaldaseks meetmeks, mis tagaks tema õiguskuuleka käitumise.

3.Kohtumääruse peale esitas kaebuse A. Maksimtšuk, kes taotleb selle tühistamist. Määruskaebuses esitatud argumendid on kokkuvõtlikult järgmised. 3.1 A. Maksimtšukile jäi arusaamatuks maakohtu viide tema poolt I astme narkokuriteo toimepanemise kohta, kuna see ei ole argumendiks kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata jätmisel. 3.2 Samuti ei nõustu A. Maksimtšuk kohtu veendumusega selles, nagu tema ei suudaks katseaega läbida nõuetekohaselt ega täita kõiki käitumiskontrolli nõudeid ja lisakohustusi. Ta väidab, et kontrollnõudeid rikkus ta karistusest tingimisi vabastamise korral, kuid vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisel (2004 septembris) ta kohtu usaldust ei kuritarvitanud. 3.3 A. Maksimtšuki hinnangul on maakohus põhjendamatult nimetanud temale vanglas määratud distsiplinaarkaristusi, kuna need olid kohtuasja läbivaatamise hetkeks juba kustunud. Lisaks ei olnud maakohtule teada, et prokurör E.-M. Velling, kellega kinnipeetaval oli hetkel kantava karistuse kriminaalasjas kokkulepe sõlmitud ja kellelt prokuröri abi S. Nurm kohtule kirjaliku seisukoha esitamisel arvamust küsis, ei toetanud tema vabastamist just kehtivate distsiplinaarkaristuste tõttu. Hilisemas telefonivestluses prokurör E.-M. Vellingiga kinnitas viimane, et karistuste kehtetuse teadmisel ei oleks tema vastuseisu esitanud. Kinnipeetav leiab, et viimati toodul on eriline tähendus. 3.4 Kinnipeetava arvamuse kohaselt ei ole õiged ka kohtu need seisukohad, mis puudutavad tema elamistingimusi ja tööle asumise võimalust. Elukoha näol on tegemist peretuttava poolt tagatava elamispinnaga, mistõttu on selle alalisus garanteeritud keskmisest suuremal määral. Samuti soodustab elukoha olemasolu peretuttava juures (keda tuleks vaadata ka kui toetavat sotsiaalset tugiisikut) toetavat ja mõjusamat resotsialiseerumist. Töökohaga seonduvalt jääb A. Maksimtšukile kohtumääruse pinnalt ebaselgeks, kas kohus käsitles temal töökoha olemasolu ja sellega seonduvat tema vabastamist toetava või selle vastu rääkiva argumendina. 3.5 Kokkuvõtvalt leiab A. Maksimtšuk, et maakohus on rikkunud oluliselt kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 1 p 7 mõttes, kuna määruses puudub kohtu seisukohtade põhjendus ja kohtu siseveendumuse kujunemine ei ole lugejale nähtav.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

4.Ringkonnakohus, tutvunud kriminaalasja materjalidega, nõustub maakohtu määruses esitatud seisukohtade ja põhistustega ning leiab samuti, et A. Maksimtšuki tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine ei ole põhjendatud. Maakohus on tema puhul õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg 3 sätestatud asjaolusid, kohtumäärus on seaduslik ja piisavalt motiveeritud ning puudub

alus selle tühistamiseks määruskaebuses toodud argumentidel. Kohtukolleegium nõustub täielikult maakohtu põhjendustega, tulenevalt KrMS § 342 lg 3 p 1 ei pea vajalikuks neid korrata ja märgib määruskaebusele vastuseks vaid järgmist.

5.Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus õigustatult pidanud võimalikuks vabastada ennetähtaegselt vangistusest isikut, kes kannab karistust rahvatervise vastu suunatud raske kuriteo toimepanemise eest, kelle käitumist vangistuses ei saa hinnata probleemivabaks, kes varasemal kriminaalhooldusel on toime pannud uue kuriteo ning kelle elamistingimusi vabaduses saadavad mõningad küsitavused. Sarnaselt esimese kohtuastmega puudub ka kriminaalkolleegiumil veendumus selles, et kirjeldatud taustaga isik suudaks edaspidiselt õiguskuulekalt elada ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneva katseaja ning kriminaalhoolduse nõudeid täita. Määruskaebuses esitatud argumendid märgitud seisukohta ei kummuta.
6.A. Maksimtšuki poolt tõstatatud vaidluspunktidele vastuseks leiab kriminaalkolleegium järgmist. Maakohtu viidet kinnipeetava poolt I astme narkokuriteo toimepanemisele tuleb pidada igati korrektseks, sest ehkki seadus võimaldab vangistusest ennetähtaegselt vabastada mistahes kuriteo eest süüdi mõistetud isikut, nõuab KarS § 76 lg 3 alati ka konkreetse kuriteo toimepanemise asjaoludega arvestamist. Samuti tuleb õigustatuks pidada maakohtu järeldust selles, et isiku varasem ebaõnnestunud kriminaalhooldus, sh katseajal uue kuriteo toimepanemine, annab tulevikku vaatavalt põhjuse kahelda tema suutlikkuses ja motiveerituses täita korrektselt vabastamisega kaasnevaid kontrollnõudeid ja kohustusi ning elada seaduskuulekalt. Asjaolul, et kuriteo pani A. Maksimtšuk toime talle kohtu poolt tingimisi karistuse mõistmisega kaasnenud katseajal ja mitte ennetähtaegse vabastamise järgselt, ringkonnakohtu hinnangul olulist tähendust ei ole. On ilmne, et isikule mõistetud varasemad karistused ja ka karistuse kandmiseks antud kergem võimalus temale piisavat õiguskuulekusele suunavat mõju avaldanud ei ole. Mis puutub kinnipeetava poolt esimesele kohtuastmele tehtud etteheitesse tema distsiplinaarkaristustele viitamisega seoses, siis ringkonnakohus siin mingeid maakohtu poolseid minetusi ei näe. Isiku ennetähtaegse vabastamise otsustamisel võtab kohus arvesse tema käitumist kogu vangistuse ajal ja seega on igati aktsepteeritav osundada ka juba kehtivuse kaotanud karistustele. Küll tuleb aga positiivseks muutuseks pidada kinnipeetava käitumist viimase vangistusaasta jooksul, kus ta on suutnud vangla sisekorra reeglitest kinni pidada. Mis puutub A. Maksimtšuki väidetavasse telefonikõnesse prokuröriga, siis isiku vastav paljasõnaline lausung siinkohal veenva argumendina vaadeldav ei ole. Samuti tuleb lisada, et maakohus ei ole isiku vabastamata jätmisel tuginenud mitte ainult tema vangistusaegsele käitumisele, vaid on hinnanud kõiki KarS § 76 lg 3 toodud asjaolusid nende kogumis. Nii on esimese astme kohus põhjendatult hinnangu andnud ka kinnipeetava vabanemisjärgsetele elamistingimustele, nähes siinkohal mõningaid küsitavusi. Ka ringkonnakohus leiab, et peretuttav, kes A. Maksimtšukki tegelikkuses ei tunne, ei ole vaadeldav tugeva sotsiaalse tugivõrgustikuna ning tema kindlustatust elukohaga tuleb lugeda kaheldavaks. Töökoha omamist süüdimõistetul tuleb kahtlemata pidada positiivseks, kuid ka seal peab isik end kõigepealt tõestama. Lõpetuseks leiab kohtukolleegium, et asjakohane ei ole A. Maksimtšuki etteheide maakohtule ka määruse raskelt jälgitavuse ja selles vajalike motiveeringute puudumise kohta. Esimese kohtuastme lahend on piisavalt põhjendatud ning kohtu siseveendumuse kujunemine on lugejale selgelt arusaadav.
7.Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS § 390 ja § 337 lg 1 p 1 leiab ringkonnakohus, et maakohtu määrus tuleb jätta muutmata ning määruskaebus rahuldamata.

Paavo Randma

Mati Kartau

Aarne Sarjas

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.