Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja) 20. märtsi 2014 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
süüdimõistetu T.Z-i (T.Z) kaitsja advokaat Eve Laine määruskaebus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Tartu Maakohtu 20. märtsi 2014 määrus muutmata ja süüdimõistetu T.Z-i kaitsja advokaat Eve Laine määruskaebus rahuldamata.
2.Määrata Advokaadibüroole Ann Saar makstava riigi õigusabi tasu suuruseks T.Z-ile määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest 144 (sada nelikümmend neli) eurot, sealhulgas käibemaks 24 (kakskümmend neli) eurot.
3.Eelmises kanda.
punktis
märgitud
menetluskulu
jätta
süüdimõistetu
T.Z-i
4.T.Z tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB nr EE891010220034796011, Swedbank nr EE932200221023778606, Danske Bank AS Eesti filiaal nr EE403300333416110002 või Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal nr EE701700017001577198. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049858 ning selgitus: „T.Z 1-12-5928 kohtukulud“. Kohtukulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.T.Z tunnistati Tartu Maakohtu 30.08.2012 otsusega süüdi KarS § 424 ja § 209 lg 2 p 1, 3 järgi ning liitkaristuseks mõisteti KarS § 64 lg 1, KarS § 68 lg 1 alusel 1 aasta 5 kuud 28 päeva vangistust. KarS § 74 lg 1, 3 alusel määrati 1 aastat 5 kuud 28 päeva vangistust
täitmisele pööramata, kui T.Z 2 aasta pikkuse katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid.
2.15.10.2013 esitas kriminaalhooldusametnik Tartu Maakohtule erakorralise ettekande, milles taotles T.Z-ile täiendavate lisakohustuste määramist – kohustust mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume ning kohustust mitte viibida kohtu määratud paikades. 15.10.2013 määrusega pikendas Tartu Maakohus KarS § 74 lg 4 alusel T.Z-ile 30.08.2012 Tartu Maakohtu otsusega kohaldatud katseaega ühe kuu võrra, lugedes katseaja kogupikkuseks 2 aastat 1 kuu, mille alguseks on 30.08.2012.
3.11.12.2013 koostas kriminaalhooldusametnik teise erakorralise ettekande, mis edastati Tartu Maakohtule menetlemiseks 12.12.2013. Selles ettekandes taotles kriminaalhooldusametnik taas täiendava kohustuse määramist – kohustust mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. 12.12.2013 määrusega rahuldas maakohus erakorralise ettekande.
4.14.03.2014 esitas kriminaalhooldusametnik uuesti erakorralise ettekande, taotledes T.Z-ile mõistetud vangistuse täitmisele pööramist, kuna ta on jätkanud alkoholi kuritarvitamist ega ole korrektselt järginud kontrollnõuet ilmuda kriminaalhooldusametniku määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele.
5.Tartu Maakohtu 20.03.2014 määrusega rahuldati kriminaalhooldusametniku taotlus ning pöörati T.Z-ile Tartu Maakohtu 30.08.2012 otsusega mõistetud vangistus 1 aasta 5 kuud 28 päeva täitmisele. Maakohtu põhjendused olid seejuures järgmised. 5.1 Käesolev erakorraline ettekanne on T.Z-i suhtes juba kolmas. Kohtu hinnangul on T.Z-ile antud hulgaliselt võimalusi vabaduses viibimiseks, kuid ta on jätnud need võimalused sihtotstarbekohaselt kasutamata ning on jätkanud talle pandud kohustuste rikkumist. Süüdimõistetu on suhtunud hooletult kriminaalhoolduse käiku. Seoses sellega, et T.Z tarvitas 19.02.2014 ja 20.02.2014 ning 06.03.2014 alkoholi, ei saanud tema suhtes kriminaalhooldust toimuda. T.Z-i alkoholi tarbimise tõttu jäi 20.02.2014 kavandatud registreerimine planeeritud eesmärgil toimumata ning 06.03.2014 registreerimist ei toimunud T.Z-i joobes viibimise tõttu üldse. Sihtostarbelist ja tulemuslikku kriminaalhooldust ei ole saadud T.Z-i suhtes tema enda süülisest käitumisest tingituna viimasel ajal üldse toimuda. Kohustusest mitte tarvitada katseajal alkoholi ja narkootikume oli T.Z teadlik hiljemalt alates 13.01.2014, kui ta sai isiklikult allkirja vastu kätte Tartu Maakohtu 12.12.2013 määruse, millega pandi talle katseajaks alkoholi ja narkootikumide tarvitamise keeld. 5.2 Kuna varasemate erakorraliste ettekannetega taotletud ja maakohtu määrusega kohaldatud täiendavad meetmed – katseaja pikendamine 1 kuu võrra ja katseajaks lisakohustuseks alkoholi ja narkootikumide tarvitamise keelu panek, ei ole muutnud T.Z kriminaalhooldusega kaasnevate nõuete täitmisesse kohusetundlikumalt suhtuma, siis ei ole enam vangistuse täitmisele pööramisest leebemate meetmete kohaldamine põhjendatud, mistõttu pöörab kohus 1 aasta 5 kuud 28 päeva vangistust T.Z-i suhtes reaalselt täitmisele. Kuna ka üldkasuliku töö kohaldamine eeldab kontrollnõuete täitmist, millega aga T.Z nõuetekohaselt hakkama ei saa, siis ei ole ka üldkasuliku töö kohaldamine tema suhtes otstarbekohane ja põhjendatud meede. Kohtu hinnangul on süüdimõistetu käesolevaks ajaks enda võimalused vabadusse jäämiseks ammendanud. 5.3 Ka asjaolud, et T.Z on võtnud ennast töötuna arvele ja väidetavalt justkui registreerunud A-polikliinikusse vastuvõtule, ei anna kohtu hinnangul eelkajastatud asjaoludel enam küllaldaselt alust erakorralises ettekandes kohtule tehtud ettepaneku rahuldamata jätmiseks.
6.Maakohtu määrusele esitas määruskaebuse süüdimõistetu T.Z-i kaitsja, taotledes kaevatava määruse tühistamist ning karistuse täitmisele pööramata jätmist. Kaitsja juhib tähelepanu järgmistele asjaoludele. 6.1 20.03.2014 toimunud kohtuistungil esitas T.Z kohtule tõendi, millest nähtuvalt oli temale registreeritud 07.04.2014 A-polikliinikus vastuvõtuaeg alkoholivastase süsti tegemiseks. T.Z selgitas, et ta oleks soovinud alkoholivastast süsti saada enne kohtuistungit, kuid talle määratud kuupäev oli esimene protseduuri tegemiseks vaba aeg. Kohus ei ole määruses neid asjaolusid märkinud ega nendega arvestanud. Väljakujunenud alkoholism on üldteadaolevalt haiguslik seisund, mille puhul alkoholist hoidumiseks sageli isiku enda tahtejõust ei piisa ja vajalik on asjakohane meditsiiniline sekkumine. Asjaolu, et T.Z on meditsiiniasutusse vastava sooviga pöördunud, annab alust väita, et kõik võimalused katseaja nõuetekohaseks läbimiseks ei ole siiski ammendunud. T.Z-ile määratud katseaeg peaks lõppema 30.09.2014. Seega on katseaja lõpuni veel piisavalt aega, et ühelt poolt võiks ta näidata, et alkoholivastase süsti toime all olles on võimeline kõiki talle pandud kontrollnõudeid ja kohustusi nõuetekohaselt täita, ning teisalt on aeg piisav, et T.Z-ile tingimuslikult mõistetud karistus täitmisele pöörata, kui ta siiski kontrollnõudeid ja kohustust korrektselt ei täida. Kuna T.Z-ile alkoholivastase süsti tegemiseks määratud aeg on suhteliselt lähedal, taotles kaitsja kohtult asja arutamise edasilükkamist, millega T.Z saaks võimaluse vastav protseduur teostada ja sellekohane tõend kohtule esitada. Kuna kohus taotlust ei rahuldanud, siis esitab T.Z tõendi pärast protseduuri teostamist ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
7.Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kohtuasja materjalide, maakohtu määruse ja määruskaebuse väidetega, leiab, et kaevatav kohtumäärus on seaduslik ja põhjendatud ning esitatud kaebus jääb tagajärjetuks. Seda seisukohta põhistab kohus järgnevalt.
8.Antud karistuse täitmisele pööramise küsimuses puudub vaidlus selles, et süüdimõistetu T.Z on korduvalt rikkunud talle kohtu poolt määratud kohustusi (eeskätt kohustus mitte tarvitada alkoholi, aga ka registreerimisele ilmumata jätmine). Süüdimõistetu karistuse täitmisele pööramise alus on maakohtu määruses vastuvaidlematult tuvastatud: 12.12.2013 määrusega rahuldas Tartu Maakohus erakorralise ettekande ning määras süüdimõistetule kohustuse mitte tarvitada alkoholi ega narkootikume, on aga tuvastatud, et 19.02.2014, 20.02.2014 ja 06.03.2014 tarvitas ta alkoholi, mistõttu ei saanud T.Z-i suhtes toimuda kriminaalhooldust. Niisiis esineb KarS § 74 lg 4 kohaselt alus T.Z-ile mõistetud vangistuse täitmisele pööramiseks.
9.KarS § 74 lg 4 annab kohtule kaalutlusruumi, võimaldades lisaks karistuse täitmisele pööramisele ka täiendavate kohustuste määramist ja katseaja pikendamist kuni ühe aasta võrra, seega peab kohus karistuse täitmisele pööramist motiveerima. Kriminaalkolleegium soostub esimese astme kohtuga, leides, et T.Z-ile mõistetud vangistus tuleb täitmisele pöörata. Selle otsustuseni jõudmisel juhib ringkonnakohus tähelepanu tõigale, et tegemist ei ole esimese kriminaalhooldaja poolt süüdimõistetu kohta koostatud erakorralise ettekandega. Kaevatava kohtumääruse põhiosas on kajastatud T.Z-i suhtes varem esitatud erakorralised ettekanded (kuupäevadel 15.10.2013 ja 11.12.2013), milledes taotleti süüdimõistetule täiendava kohustuse määramist, s.o mitte tarvitada alkoholi ega narkootikume. Mõlemas ettekandes leidis kriminaalhooldusametnik, et T.Z kuritarvitab alkoholi. Esimese neist ettekannetest lahendas Tartu Maakohus 15.10.2013 määrusega, pikendades süüdimõistetule kohaldatud katseaega (kestuseni 2 aastat 1 kuu); teise ettekande lahendamisel määras kohus 12.12.2013 määrusega T.Z-ile kohustuse mitte tarvitada alkoholi ega narkootikume. T.Z aga kuritarvitas taas kohtu usaldust, tingides käesoleva erakorralise ettekande esitamise. Osundatu põhjal tuleb kahtlematult järeldada, et T.Z-ile on antud korduvalt võimalusi kanda karistust vabaduses, kuid ta ei ole neid kasutanud ning on jätkanud alkoholi tarvitamist.
Seetõttu on kriminaalkolleegium seisukohal, et puudub alus katseaja pikendamiseks või täiendavate kohustuste määramiseks, ning T.Z-ile mõistetud vangistus tuleb täitmisele pöörata.
10.Et T.Z on meditsiiniasutusse pöördunud sooviga võõranduda alkoholist ning saada alkoholivastane süst, ei kõiguta ringkonnakohtu seisukohta. Süüdimõistetule on antud korduvaid võimalusi tegeleda enda alkoholisõltuvusega, kuid seni on see jäänud täielikult edutuks. Nii puudub kohtul veendumus, et T.Z suudaks vabaduses edaspidi katseaja kohustusi nõuetekohaselt täita.
11.Tulenevalt eelmärgitust ning juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab tartu Ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning kaitsja määruskaebuse rahuldamata.
12.Kaitsja esitas seoses maakohtu määrusega tutvumise ning määruskaebuse koostamisega ringkonnakohtule taotluse riigi õigusabi tasu kindlaksmääramiseks 144 euro suuruses summas (sh käibemaks 24 eurot). Ringkonnakohus leiab, et taotlus on põhjendatud ja tuleb juhindudes riigi õigusabi seaduse § 23 lg-st 1, § 21 lg-st 3 ning Eesti Advokatuuri juhatuse 15. detsembri 2009. a otsusega kinnitatud korra punktidest 2 ja 23 rahuldada. KrMS § 187 lg 2 alusel tuleb see menetluskulu kanda T.Z.
Aarne Sarjas
Maarika Kuusk
Tiit Lõhmus
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.