Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTartu Ringkonnakohus · 04.04.2014

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Tartu Ringkonnakohus
Kohtuasja number: 1-11-11892/18
Asja liik: Kriminaalasi
Menetlusliik: Täitmiskohtuniku asi
Kuulutamise aeg: 04.04.2014
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 1219

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Salvesta kogumikku

Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja

1-11-11892/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja31.10.2011 1-11-11892/13Tartu Maakohus Tartu kohtumaja19.03.2014 1-11-11892/31Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja05.12.2014

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

4. aprill 2014 Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-11-11892

Kohtukoosseis

Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Mati Kartau

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja) 19. märtsi 2014 määrus süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamata jätmise kohta

Kaebuse esitajad ja kaebuse liik

süüdimõistetu M.D, määruskaebus

RESOLUTSIOON

1.Tartu Maakohtu 19. märtsi 2014 määrus jätta muutmata.

2.Määruskaebus jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud

1.M.D tunnistati Tartu Maakohtu 31.10.2011 otsusega süüdi KarS § 424 järgi ning karistuseks mõisteti 2 kuud vangistust, mille hulka arvati eelvangistus ja kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 1 kuu 27 päeva vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati M.D-le mõistetud karistust temale Tartu Maakohtu 28.01.2004 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ja liitkaristuseks mõisteti 4 aastat 1 kuu 4 päeva vangistust. Karistuse kandmise aeg lõpeb selle täielikul ärakandmisel 29.02.2016. Tartu Maakohtu 19.03.2014 määrusega jäeti M.D tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamata.

2.Maakohus leidis, et süüdimõistetu M.D ei kuulu tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamisele, põhjendades seda järgnevalt. 2.1 Positiivsena arvestas kohus M.D puhul seda, et vabaduses on tal olemas toetavad lähedased ning tütar, kelle nimel on ta edaspidi väidetavalt valmis oma eluviise muutma. Samuti on tal olemas kindel elukoht, mis vastab elektroonilise valve kohaldamise nõuetele, töökoht ning piisavad vahendid vabastusfondis, mis tagavad esialgse hakkamasaamise. Seega on tema elutingimused vabaduses üldiselt toetavad. Vangistusest ei ole tal ühtegi kehtivat distsiplinaarkaristust, ta on tegelenud töötamisega ja läbinud keevitaja kursused ning sotsiaalabiprogrammi „Usk ja teadmine“. Kahel korral on ta alustanud ka sotsiaalabiprogrammi „Sotsiaalsete oskuste treening“, kuid mõlemal korral jäi see pooleli, kuna takistas töötamist. 2.2 Samas arvestas kohus M.D puhul ka tema ennetähtaegse vabastamise otsustamisel seda, et teda on kriminaalkorras karistatud kolmel korral ning käesoleval ajal kannab ta kõigi kolme kohtuotsuste kogumis ka liitkaristust vangistuse näol. Esmane karistus mõisteti talle varavastaste kuritegude eest tingimisi vangistusena, kuid sellest hoolimata jätkas ta katseajal samalaadset õigusvastast tegevust ja uue kohtuotsusega mõisteti juba liitkaristus reaalse vangistusena. Kuigi nimetatud karistuse kandmiselt otsustati süüdimõistetu tingimisi enne tähtaega vabastada kohaldades ka elektroonilist järelevalvet, siis ei suutnud ta antud võimalust siiski hinnata ning pani katseajal toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis. Seega on ilmne, et varasemad karistused ja nende kandmiseks antud kergemad võimalused M.D-le vajalikku positiivset ja õiguskuulekusele suunavat mõju avaldada ei suutnud. 2.3 Kohtule esitatud materjalide põhjal võib järeldada, et oluliselt on süüdimõistetu õigusvastast käitumist mõjutanud just tema enda hoolimatu ja tagajärgedega mittearvestav käitumine, mis süvenes just alkoholi tarvitamisel. Samuti võib grupiviisiliste tegude põhjal järeldada süüdimõistetu mõningast mõjutatavust teiste isikute poolt. Kohtul ei ole, arvestades tema eelnevat elukäiku ning praeguseks ärakantud karistuse pikkust, tekkinud veel piisavat veendumust, et süüdimõistetu oma hoiakuid lõplikult muutnud ja mõistnud kuritegeliku käitumisega seonduvaid ohutegureid. Eitada ei saa M.D mõningast suhtumise muutumist enda endisesse elukäiku, kuid arvestades tema suhtumist varasematesse karistustesse ja õiguskuulekusse üldse, ei ole tema praegune vabastamine esmasel tähtaja saabumisel siiski põhjendatud. 2.4 Kohus märkis ka seda, et isikul olid toetavad ja motiveerivad tingimused, s.o väike laps, teised toetavad perekonnaliikmed ja elukoht, olemas ka enne viimast vangistust, kuid need asjaolud ei suutnud teda siiski piisavalt motiveerida ega olnud takistuseks tema õigusrikkumiste jätkamisel. Seega ei saa ka käesoleval ajal olla kindlat veendumust, et need asjaolud suudaksid M.D oluliselt mõjutada. 2.5 Eeltoodut arvestades leidis kohus, et M.D katseajaga tingimisi enne tähtaega vabastamine elektroonilise valve kohaldamisega ei ole põhjendatud ning oleks käesoleval juhul ennatlik, kuna kohtul ei ole piisavat kindlust, et karistuse eesmärgid oleksid süüdimõistetu puhul täidetud ning ta suudaks jätkata oma elu vabaduses seadusekuulekalt. Elektrooniline valve, kui esmane ennetähtaegse vabanemise võimalus, ei ole kõikide süüdimõistetute puhul üldjuhul kohaldatav õigus, vaid tuleb siiski kohaldamisele nende isikute suhtes, kes ei ole varasemalt korduvalt õigusrikkumisi toime pannud ja kelle suhtes on võimalik veendunult öelda, et isik on käesolevaks ajaks vangistust kandes positiivsed järeldused ja muutused läbi teinud. M.D puhul sellise isikuga hetkel tegemist ei ole. 2.6 Samuti ei ole kohtul piisavat kindlust, et süüdimõistetu suudaks järgida temale ennetähtaegse vabastamisega kaasneva elektroonilise valve ja suhteliselt pikaajalise kriminaalhoolduse nõudeid, arvestades seda, et ka varasemastel katseaegadel on ta toime -2-