Kohtulahend

1(4)

1-12-2030 Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada.

ASJAOLUD

Viru Vangla esitas 7.03.2013 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava K. L-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. K.L on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 10.05.2012 kohtuotsusega KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9, § 266 lg 2 p 3 järgi ja karistatud KarS § 64 alusel liitkaristusega 2 aastat 4 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 ja § 74 lg 5 alusel suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu 24.10.2010 otsu sega mõistetud kandmata karistuse võrra ning mõisteti liitkaristuseks 2 aastat ja 8 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistus karistusaja hulka. Karistuse kandmise algus 10.10.2011 ja lõpp 10.06.2014. Kinnipidamisasutusest K.L kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et K.L on kriminaalkorras karistatud 8 korral, reaalset vangistust kannab 6 korda. Kuritegude dünaamika on jäänud samaks (varavastased kuriteod). Soodusteguriks on olnud alkohol/narkootilised ained. K. L on töötanud vanglas majandustöödel xx, osales sotsiaalprogrammis „ xx“, „ xxx“, töötas väljaspool vanglat betoonist sillutuiskivide sorteerija ja pakendajana, maastiku hooldustöötajana, alates 27.01.2014 osaleb sotsiaalprogrammis „ xxx“, osales xxx, registreeris end töötukassas aktiivseks tööotsijaks. Distsiplinaarkaristusi on 1 – 22.08.2013 noomitus arsti ettekirjutuseta ravimi tarvitamise eest. Ennetähtaegse vabanemise korral asub elama rehabilitatsioonitalusse (xxx). xxx kindlustab elukoha 1 aastaks, tingimusel, et peab kinni kehtestatud sisekorra reeglitest. Võib kasutada kodutute öömaja xxx. Eesti keelt ei oska, ei ole huvitatud eesti keele õppimisest. Erialaste oskuste saamise osas kursuste raames on huvitatud. Enne vangistust oli tegevuseta. Erialased oskused puuduvad. Vangistuses on tööga hõivatud. Majanduslik toimetulek puudulik. Tasumata rahalisi nõudeid 3057,55 eurot. Vabanedes puudub kindel töökoht. K. L puudub toetav sotsiaalvõrgustik. Varasemalt oli kriminaalse taustaga tutvusringkond, kellega nüüdseks on suhted väidetavalt katkestanud. Arvestades, et teod olid toime pandud grupis, võib eeldada mõjutatavust. Elustiil aastaid muutusteta – riskiv, hoolimatu, süstemaatiline õigusrikkuja. Vabaduses esines alkoholi liigtarvitamist. Kuriteod toime pandud joobes. Varastas, et uue annuse soetada. Tunnistas, et enne vangistust süstis kord päevas amfetamiini. Alustas tarvitamist 25-aastaselt. Meditsiiniosakonna andmetel on diagnoositud narkootiliste ainete tarvitamise osas sõltuvus. K.L ise ei oska öelda, kas hakkab tarvitama narkootikume peale vabanemist või mitte. Kordab tehtud vigu ning kuritegude üheks ajendiks on olnud ka impulsiivne käitumine. Varasemalt on rikkunud käitumiskontrolli nõudeid, pannes toime uue kuriteo. Mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 80%. Vangla toetab K.L-i ennetähtaegset vabastamist. Kriminaalhooldaja andmete kohaselt K.L toetav sotsiaalvõrgustik puudub. K.L on algharidus, ei ole motiveeritud haridusteed jätkama. Vabanemisjärgselt töökoht puudub. Korduvalt sooritanud kuritegusid materiaalse kasu saamise eesmärgil, peale seda veel omavolilise sissetungimise, kelmuse ja ärandamise eest. K.L on varem 2 korral karistatud tingimusliku karistusega, kuid mõlemal korral katseaeg kulges ebarahuldavalt, teda ei õnnestunud resotsialiseerida ja suunata seaduskuuleka, sotsiaalselt

2(4)

1-12-2030 aktsepteeritava eluviisi poole. Esimene katseaeg lõpetatud erakorralise ettekandega, teisel korral pani katseajal toime uue kuriteo. K.L pani toime erinevaid väärtegusid, karistatud 15 korral, narkootikumide ja alkoholi tarvitamise, pisivarguste, avaliku korra ja liiklusseaduse rikkumise eest. xxx juhatuse liige xx xx kindlustab K. L-ile elukoha 1 aastaks, kui ta peab kinni rehabilitatsioonitalu sisekorrareeglitest. Kohtuistungil K.L kinnitas, et ei taotle ning ei soovi tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamist. Prokurör pole nõus isiku ennetähtaegse vabastamisega elektroonilise järelevalve alla. K.L on üks kehtiv distsiplinaarkaristus ning ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks on vangistatu õiguspärane käitumine (RKTKm nr 3-1-1-91-06). Katseajal pani K.L toime uusi tahtlikke kuritegusid. Enne vangistust tarvitas narkootikume. Uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 80%. Kaitsja toetas oma kaitsealuse arvamust.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud süüdimõistetu, tema kaitsja ja arvestades prokuröri kirjalikku arvamust, leiab, et K.L tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangist usest vabastamata. K.L ise ei soovi tingimisi ennetähtaega vabaneda ning kohtu hinnangul süüdimõistetu ennetähtaegne vangistusest vabastamine ei ole põhjendatud. KarS § 76 lg 3 alusel, katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed - tema käitumise nii kuriteo le eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil. Süüdimõistetu on kaheksa korda kriminaalkorras karistatud, reaalset vangistust kannab kuuendat korda. Kuritegude dünaamika on jäänud samaks. Kriminaalhooldusametniku ettekandest nähtub, et peale võimalikku vabanemist on K.L-ile tagatud ajutine elukoht (1 aastaks) rehabilitatsioonitalus või xxx kodutute öömajas. Garanteeritud töökoht K. L puudub. Karistuse kandmise ajal tarvitas arsti ettekirjutuseta ravimi, mille eest sai distsiplinaarkaristuse. Toetav sotsiaalvõrgustik puudub. K. L on algharidus, haridusteed jätkama ei ole motiveeritud. K.L on enne vangistust tarvitanud alkoholi ja narkootikume, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Meditsiiniosakonna poolt on K.L diagnoositud narkosõltuvus. Kohus leiab, et süüdimõistetu käitumine vanglas, tema võimalused vabanemisel, käitumine enne vangistusse sattumist ning toimepandud kuriteo asjaolusid ei anna alust K. L-i tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega.

3(4)

1-12-2030 Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 7 6, KrMS § 426, 432, jätab kohus süüdimõistetu K.L temale mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega vabastamata.

/allkirjastatud digitaalselt/ Deniss Minzatov kohtunik

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.