Kohtulahend

Tõkend – elukohast lahkumise keeld tühistada pärast kohtuotsuse jõustumist.

SÜÜDISTUS

E.Z süüdistatakse selles, et tema 21.08.2013 ajavahemikul kell 22.17 – 22.23 juhtis tahtlikult Tallinnas Suur-Karja 18 juurest kuni Narva mnt 53 juurde mootorsõidukit Porsche Cayenne Diesel registreerimismärgiga XXX, olles joobeseisundis (alkoholi veres 2,57 mg/g). E.Z rikkus sellega liiklusseaduse § 69 lg 1 nõuet - juht ei või olla joobeseisundis. Joobeseisund on alkoholi, narkootilise, psühhotroopse või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. § 69 lg 4 p 1 kohaselt loetakse juht alkoholijoobes olevaks, kui tema ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või ühes liitris väljahingatavas õhus on vähemalt 0,75 milligrammi alkoholi.

E.Z pani toime mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise s.o KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Sõlmitud kokkulepe ning kohtuliku arutamise järeldused Süüdistatava, kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör kohtus E.Z-i süüditunnistamist KarS § 424 järgi ning tema karistamist rahalise karistusega 400 päevamäära (päevamäära suurus on 3,70 eurot), s.o 1 480 euro suuruses summas, mis kuulub KarS § 66 lg 1 ja 3 alusel tasumisele 12 kuu jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist. Lisakaristusena KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta süüdistatavalt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 3 kuuks. Kohtuistungil süüdistatav tunnistas oma süüd, kahetses toimepandut ning kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega täies ulatuses. Prokurör ja kaitsja jäid samuti sõlmitud kokkuleppe juurde ning palusid kohtul kokkulepe otsusega kinnitada. Kohtuliku arutamise põhjal teeb kohus järelduse, et süüdistatava poolt süü tunnistamine ja kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kõiki kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus leiab, et süüdistatava käitumine on õigesti kvalifitseeritud, tema süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud kriminaalasjas kogutud kirjalike tõenditega ning E.Z tuleb süüdi tunnistada ja teda karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud. KrMS §-de 175 lg 1 p 3, 9 ja § 180 kohaselt tuleb süüdimõistetult välja mõista ka menetluskulud, s.o ekspertiiside tegemisega tekkinud kulu ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. Teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on sundraha KrMS § 179 lg 1 p 2 järgi 1,5 kuupalga alammäära ehk 532,50 eurot. Menetlusnormid, millest kohus juhindub otsuse tegemisel, on KrMS §-d 175, 180, 179, 248 lg 1 p 5, 249, 311, 313.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.