Kohtulahend

Viru Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

03. aprill 2014.a., Rakvere kohtumaja Videokohtuistungi toimumise aeg 25.03.2014.a.

Kohtuasja number

1-11-11513

Kohtunik

Tiit Kullerkupp

Kohtuistungi sekretär

Kai Rosar

Kohtuasi

Viru Vangla materjalid O.A’a vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks elektroonilise järelevalve alla

Süüdimõistetu

O.A , isikukood XXX, Eesti Vabariigi kodanik Karistuse kandmise algus 31.05.2011 ja lõpp 27.10.2016

RESOLUTSIOON:

Jätta O.A vangistusest tingimisi enne tähtaega ühes elektroonilise järelevalve kohaldamisega vabastamata. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumääruse ärakiri saata Viru Vanglale, O.A’ale ja prokurörile. Asjaolud. Viru Vangla esitas 12.02.2014 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava O.A ’a vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks elektroonilise järelevalve alla. Käesoleval ajal kannab O.A karistust 14.02.2012 Tallinna Ringkonnakohtu otsuse alusel, millega mõisteti talle KarS § 422 lg 2, KarS § 263 p 1 ja KarS § 263 p 4 alusel vangistus 5 aastat 4 kuud 27 päeva. Iseloomustuse kohaselt on kinnipeetavat kriminaalkorras karistatud viiel korral. Reaalset vanglakaristust kannab teist korda. Kuriteod varieeruvad, peamiselt on isikut karistatud liiklussüütegude eest. Kuritegude soodusteguriks on alkohol. Kuritegude dünaamika on muutunud raskemaks, ühiskonnaohtlikkus on tõusnud. Alates 29.10.2013 kannab kinnipeetav karistust avavanglaosakonnas. Kinnipeetaval puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused.

Vabanemisel on isikul olemas elukoht, mis sobib elektroonilise valve kohaldamiseks. Kinnipeetaval on tasumata võlanõudeid ca 3500 euro ulatuses. Isikul on vabanedes töökoht. Ta tunnistab alkoholiprobleemi olemasolu, kuid on veendunud, et suudab alkoholist hoiduda. Kriminaalhoolduse all olles pani isik toime uue kuriteo. Mitte vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise kahe aasta jooksul on 50%, vägivaldse kuriteo puhul on tõenäosus 21%. Vangla toetab kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Kriminaalhooldaja arvamusest nähtub, et varasem tingimuslik karistus ei täitnud oma eesmärki, kuna isik pani katseajal toime uue raske kuriteo. Prokuratuuri seisukoht. 21.03.2014 kohtule edastatud seisukohas märgib prokurör, et ei soovi võtta osa O.A ’a tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör leidis, et O.A varasem elukäik ning toimepandud kuritegude korduvus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. Kinnipeetav ei ole õigustanud kohtu usaldust ega ole osanud hinnata temale Pärnu Maakohtu 08.02.2010 kohtuotsusega antud võimalust karistust vabaduses kanda, pannes katseajal toime uue raskema kuriteo. Pärnu Maakohtu 12.12.2011 otsusega tunnistati O.A süüdi selles, et juhtis sõiduautot, omamata mootorsõiduki juhtimise õigust. Rikkumiste tagajärjel kaotas O.A suure sõidukiiruse tõttu auto üle kontrolli, auto paiskus paremale teelt välja ja rullus üle katuse, mille käigus saadud kehavigastuste tõttu surid kaks isikut kohapeal. Autos juhi kõrval istunud isik sai kehavigastusi. Vangistuse kandmisest vabastamist ei pea prokuratuur käesoleval ajal asjaoludel õigustatuks, seda ei saaks põhjendatuks lugeda ka O.A varasemate karistuste tõttu liiklusalaste süütegude eest – teda on alates 2004.a karistatud üheksa korda mootorsõiduki juhtimise eest alkoholijoobes ja juhtimisõigust omamata, kahel korral on ta süüdi mõistetud KarS § 424 järgi. Käesolev kuritegu on toime pandud katseajal. Mõistetud karistused ei ole O.A puhul täitnud oma eesmärki ning mingeid järeldusi ta enda jaoks teinud ei ole. Vaatamata varasematele karistustele ja käitumiskontrollile allutamisele ei muutnud ta oma käitumist. Süüdimõistetu ei suuda vabaduses ühiskonnas kehtestatud reegleid järgida, tal puudub motivatsioon loobuda kuritegelikust käitumist. Kinnipeetava iseloomustuses nimetatud positiivsed asjaolud ei ole piisavad, õigustamaks kinnipeetava vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist ajal, mil tema karistusaja lõpuni on jäänud veel üle 2 aasta ja 7 kuu, mis on küllaltki pikk aeg. Ära kantud karistuse aeg on ebaproportsionaalselt lühike võrreldes talle mõistetud liitkaristusega – 5 aastat 4 kuud ja 27 päeva vangistust – ning tema käesoleval hetkel tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel saaks ühiskonna ning kannatanute lähedaste õiglustunne oluliselt riivatud, samuti poleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. O.A vangistusest vabastamine käesoleval ajal oleks ennatlik, seda ka elektroonilise järelevalve kohaldamisega. Varasemad karistused ning käitumiskontrollile allutamine ei ole positiivset eripreventiivset mõju avaldanud ning suure tõenäosusega jätkab ta vangistusest vabanedes kuritegude toimepanemist. Kriminaalhoolduslike vahenditega ei ole võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. Prokuratuur ei toetanud O.A ennetähtaegset vabastamist. Maakohtu istung. 25.03.2014 toimunud videokohtuistungil palus süüdimõistetu end vabastada. Ta kinnitas, et on vangistuses viibides järele mõelnud.