Kohtulahend

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

I Kokkuleppe sisu N.H süüdistatakse selles, et tema, üritas 06.03.2014 kella 18.46 paiku Tartus Nõlvaku 2 Prisma kauplusest võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära võtta ühe CD plaadi „Valeria“ väärtusega 4,99 €. Kuritegu jäi lõpule viimata turvatöötaja sekkumise tõttu. N.H süüdistatakse veel selles, et tema, isikuna, kes on süstemaatiliselt toime pannud vargusi, üritas 01.04.2014 kella 21.45 paiku Tartus Kaunase pst 21 Rimi Säästumarketist võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära võtta ühe pudeli viina Jamskaja väärtusega 8,15 €. Kuritegu jäi lõpule viimata turvatöötaja sekkumise tõttu. Sellega pani N.H toime KarS § 25 lg 1, 2 - § 199 lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. katse staadiumisse jäänud võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil süstemaatiliselt. Kaup on tagastatud, tsiviilhagi ei ole esitatud. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. KarS § 25 lg 1, 2 - § 199 lg 2 p 9 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks kaks kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel lugeda kantuks kolm päeva ning ärakandmisele kuuluvaks karistuseks üks kuu ja 27 päeva vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada seda karistust Tartu Maakohtu 19.02.2013 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o. kolme kuu ja 28 päeva võrra ja mõista lõplikuks liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis viis kuud ja 25 päeva vangistust. KarS § 69 lg 1, 3, 4 alusel asendada vangistus 350 tunni üldkasuliku tööga, mille tegemise tähtajaks määrata üks aasta. Töö tegemise ajal on süüdimõistetu kohustatud järgima KarS § 75 lg 1 sätestatud käitumiskontrolli nõudeid.

II Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kokkulepe oli süüdistatavale arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepe järgides KrMS §-de 239-245 sätteid. Kohus on seisukohal, et N.H on sõlminud kokkuleppe oma tõelise tahte kohaselt. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse N.H süüdi tunnistada KarS § 199 lg 2 p 9 järgi ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. III Kohtu seisukoht menetluskulu osas Menetluskuludeks on süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, s.o 532.50 eurot (palga alammäär on alates 1. jaanuarist 2014. a 355 eurot). Kuna tegemist on kiirmenetlusega, peab kohus põhjendatuks vastavalt KrMS §-le 2565 lg 2 vähendada sundraha suurust poole võrra. Samuti on menetluskuludeks riigi õigusabi kulud kohtumenetluses 36 eurot ja määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu 72.00 eurot, kokku 108.00 eurot. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt võib kohus jätta osa menetluskulusid riigi kanda, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselgelt üle jõu või määrata need tasumisele ositi. N.H on vabatahtlikult nõus menetluskulusid tasuma, paludes võimalust maksta neid ositi 12 kuu jooksul. Ta sai alles tööle katseajaga, töötasu on 2,56 eurot tunnis. Tal on võlgnevusi laenudedena üle 2000 euro. Kohus leiab, et N.H aotlus võimaldada tasuda menetluskulusid ositi, tuleb KrMS § 180 lg 3 alusel rahuldada, kuna kõigi menetluskulude ühe korraga hüvitamine käib talle ilmselgelt üle jõu.

Ingeri Tamm Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.