lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-13-10511/36

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTartu Ringkonnakohus · 02.04.2014

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohus
Kohtuasja number
1-13-10511/36
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Lühimenetlus
Kuulutamise aeg
02.04.2014
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
825
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-13-10511/21Viru Maakohus Narva kohtumaja07.02.20141-13-10511/43Viru Maakohus Narva kohtumaja22.01.20151-13-10511/55Viru Maakohus Rakvere kohtumaja18.03.2015

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

2. aprill 2014 Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-13-10511

Kohtukoosseis

Mati Kartau, Tiit Lõhmus, Maarika Kuusk

Kriminaalasi

N.B süüdistuses KarS §-de 201 lg 2 p 1 ja 209 lg 2 p 1 järgi lühimenetluses Viru Maakohtu (Narva kohtumaja) 7. veebruari 2014 otsus

Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Süüdistatava N.B apellatsioon

RESOLUTSIOON

Jätta süüdistatava apellatsioon Viru Maakohtu 7. veebruari 2014 otsuse peale kriminaalasjas nr 1-13-10511 läbi vaatamata. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik

1.Viru Maakohtu 07.02.2014 otsusega tunnistati N.B süüdi KarS § 201 lg 2 p 1 järgi ning mõisteti karistuseks 1 aasta vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, s.o 8 kuuni. KarS § 73 lg 4 ja § 65 lg 2 alusel mõisteti N.B-le liitkaristuseks 2 aastat 7 kuud ja 27 päeva vangistust algusega 07.02.2014.
2.Viru Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni N.B, kes palub tühistada maakohtu otsus mõistetud karistuse osas ja teha uus otsus, millega mõista talle kergem karistus. Ta peab karistust liiga karmiks, kuna tunnistas oma süüd ja kahetseb ning osaliselt hüvitas tsiviilhagi. Tal on perekond, kus kasvab paarikuune laps. Seetõttu taotleb ta mittevabadusekaotuslikku karistust.

Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
3.Ringkonnakohus, hinnates N.B poolt esitatud apellatsiooni põhjendatust, selle kohtuliku läbivaatamise perspektiivi, olemasolevat kohtupraktikat ja võimalikku tulemust, leiab, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ja tuleb KrMS § 326 lg 2 alusel jätta läbi vaatamata.
4.Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on võimalik eeskätt siis, kui maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt kujunenud seisukohtadega (nt teo õigusliku kvalifikatsiooni või karistuse osas) ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta (RKKKm 3-1-1-49-10, p 5). Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on seega võimalik reeglina vaid juhul, kui juba eelmenetluses selgub, et apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ehk tegemist on perspektiivitu apellatsiooniga. Ilmselt põhjendamatuks KrMS § 326 lg 2 teise lause mõttes tuleb lugeda sellist apellatsiooni, mida on põhjust pidada perspektiivituks ehk mille rahuldamist ei pea kolm ringkonnakohtu kohtunikku üksmeelselt võimalikuks. Tegemist on olukorraga, kus kaebus jääb prognoositavalt rahuldamata.
5.Ringkonnakohus märgib, et maakohus on N.B-le mõistetud karistuse liiki ja määra otsuses motiveerinud (otsuse lk 7) ning võtnud arvesse nii kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdistatava isikut kui ka karistuse üld- ja eripreventiivset mõju. Maakohus arvestas N.B karistust kergendavate asjaoludena süü tunnistamist, uurimisele kaasaaitamist ja kuriteoga tekitatud kahju osalisest hüvitamist ning karistust raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Ka arvestas maakohus, et kuritegude toimepanemisest on möödas 3 aastat ning süüdistataval on perekond, sh väikene laps.
5.1.Kuna N.B on varasemalt kriminaalkorras karistatud ning käesolevad süüteod, mida on kokku 6 episoodi, on pandud toime katseajal, ei pidanud kohus võimalikuks mõista eelnevate karistustega võrreldes kergemat karistust. Juhindudes eeltoodust mõistis Viru Maakohus 07.02.2014 otsusega N.B-le karistuseks ühe aasta vangistust, mida tulenevalt KrMS § 238 lg 2 vähendati 1/3 võrra, s.o kaheksa kuuni. Seega mõistis maakohus N.B-le karistuse alla sanktsiooni keskmise määra.
5.2.Tulenevalt asjaolust, et N.B pani kuriteod toime katseajal, suurendas maakohus mõistetud karistust KarS § 73 lg 4 ja § 65 lg 2 alusel Viru Maakohtu 20.06.2008 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ning mõistis N.B-le liitkaristuseks 2 aastat 7 kuud ja 27 päeva vangistust.
6.Ringkonnakohus on seisukohal, et käesolevas kriminaalasjas on maakohus arvestanud karistuse mõistmise üldpõhimõtteid ja kehtivat kohtupraktikat ning seetõttu on apellatsioonis toodud taotlus mõistetud karistuse vähendamiseks perspektiivitu. Ringkonnakohus võib jätta karistuse muutmist taotleva apellatsiooni KrMS § 326 lg 2 teisele lausele tuginevalt läbi vaatamata põhjendusega, et mõistetud karistus ei hälbi karistuspraktikast (3-1-1-120-09, p 8.5).
6.1.Maakohus on karistuse mõistmisel toiminud kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi, mille kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr (vt nt RKKKo 3-1-1-77-11, p 11 ja 3-1-1-52-13, p 19). Lisaks isiku süüle tuleb KarS § 56 kohaselt isikule karistuse mõistmisel arvestada ka eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid (vt ka RKKKo 3-1-1-76-12, p 7 ja 3-1-1-5213, p 19). -2-

Ringkonnakohus leiab, et maakohus lähtus eeltoodud põhimõtetest ning N.B-le mõistetud karistus on kooskõlas kehtiva kohtupraktikaga, mille kohaselt jätkuvalt uute kuritegude toimepanemise puhul, seda eriti katseajal, ei ole võimalik kohaldada eelnevate karistusega võrreldes leebemaid karistusi (RKKKo nr 3-1-1-58-13; 3-1-1-13-11; 3-1-1-1110).

7.Kuna N.B pani katseajal toime uued kuriteod, tuli talle Viru Maakohtu 20.06.2008 otsusega mõistetud karistus tulenevalt KarS § 73 lg-st 4 ja § 65 lg-st 2 pöörata täitmisele. Maakohus põhjendas, et N.B-le on võimalik karistusena kohaldada üksnes reaalset vangistust ning seega kuulub kandmisele ka eelnevalt tingimisi mõistetud karistus.
8.Lähtudes ülaltoodust ja juhindudes KrMS § 326 lg 2 leiab kohtukoosseis üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ja tuleb jätta läbi vaatamata.

Mati Kartau

Tiit Lõhmus

-3-

Maarika Kuusk

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.