1-14-2738/20 - Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja - lahend.ee

6.Asitõend: CD plaat turvakaamera salvestusega, milline asub toimiku tagakaanel, jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaaltoimikusse. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui on tegemist KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Menetluskulusid on võimalik vaidlustada vastavalt KrMS § 189 lg-le 3 kohtuotsusest eraldi, so määruskaebemenetluse korras vastavalt KrMS § 387 lg-le 1, esitades määruskaebuse 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama, vaidlustatava kohtumääruse teinud kohtule. Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kohus tuvastas: T.T ́it süüdistatakse selles, et tema, olles 30.01.2014.a. Harju Maakohtu otsusega karistatud KarS § 199 lg 2 p 8, 9 järgi 06.06.2013.a., 07.07.2013.a., 08.08.2013.a., 10.08.2013.a., 02.09.2013.a. 06.11.2013.a. ning 10.12.2013.a.toimepandud varguste eest, 25.09.2013.a. Tallinnas, aadressil Narva mnt 27 asuvast Tallinna Ülikooli ülikoolilinnakus asuvast URSA maja riietusruumist võõra vallasasja äravõtmisega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil varastas kannatanule XXXkuuluva mobiiltelefoni Sony Xperia GO maksumusega 264 eurot, kõrvaklapid ilma väärtuseta ning rahakoti maksumusega 15 eurot, milles olid SEB tudengi ISIC kaart ja SEB krediitkaart, Partnerkaart, klubi Hollywood kaart, kaupluste Rimi ja Comarket kaardid ja A4 paberil töögraafikud. Kokku tekitati vargusega kahju summas 279 eurot. Seega T.T , võõra vallasasja äravõtmisega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud süstemaatiliselt, pani toime KarS § 199 lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Juhindudes KrMS § 245 sätetest on 27.03.2014 sõlmitud Põhja Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Katrin Kabeli, süüdistatav T.T ja tema kaitsja Juho-Enn Aule vahel järgnev kokkulepe: Kars § 199 lg 2 p 9 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör süüdistatava T.T karistamist vangistusega 7 (seitse) kuud. KarS § 64 lg 1 ja § 65 lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskeima, so 30.01.2014 Harju Maakohtu poolt mõistetud karistusega 1 aasta 7 kuud ja 23 päeva, mõistes lõplikuks liitkaristuseks 1 aasta 7 kuud ja 23 päeva vangistust. Vastavalt Harju Maakohtu 30.01.2014 otsusele 1-13-10250 lugeda karistuse kandmise alguseks 10.12.2013. Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta, kaitsja ja prokuröri arvamused kokkuleppe kohta ning veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 173 lg 1 p-st 1, lg-st 2; § 175 lg 1 p-dest 4, 5; § 180 lg-test 1 ja 3; § 248 lg 1 p-st 5; §st 249; §-st 311; §-st 313; KarS § 199; §-st 64, § 65 lg-st 1, asub kohus seisukohale, et T.T kuulub temale KarS §-s 199 lg 2 p-s 9 ettenähtud kuriteo toimepanemises esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ja temale tuleb mõista karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Menetletavas kriminaalasjas on süüdistatava menetluskuludeks määratud kaitsja tasu kohtueelses ja kohtulikus menetluses ning kaitsjale kriminaaltoimikust koopiate tegemise kulu. Kuivõrd süüdistatavale mõistetakse liitkaristus KarS § 65 lg 1 alusel ja Harju Maakohtu 30.01.2014 otsusega on süüdistatavalt teise astme kuriteos süüdimõistmisega kaasnev sundraha välja mõistetud, puudub seaduslik alus temalt teise astme kuriteos süüdimõistmisega kaasneva sundraha väljamõistmiseks. Kriminaaltoimiku andmetest võib teha järelduse, et süüdistatav on legaalset tulu saanud eranditult vanglas viibimise ajal. Seega on tal sissetulekut olnud ning kohus ei tuvastanud kohtusse saabunud kriminaalasja läbivaatamisel menetluskulude küsimuse lahendamisel selliseid asjaolusid või takistusi, mis tingiksid või annaksid aluse kaaluda menetluskulude vähendamist. Kohus möönab, et iga vangistust kandev süüdimõistetu ei pruugi olla karistuse kandmise ajal tööga hõivatud igal ajal, mistõttu võib kinnipeetava sissetulek olla juhuslikku laadi ja sõltuda kinnipidamisasutusest, samuti kinnipeetavast. Seetõttu leiab kohus, et kuivõrd süüdistataval on kanda veel suhteliselt pikk vanglakaristus, siis võib süüdistataval võimaldada menetluskulude tasumist pikema aja jooksul, so kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu jooksul (KrMS § 180 lg 3, KrMS § 313 lg 1 p-d 7 ja 12).