Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudHarju Maakohus Liivalaia kohtumaja · 01.04.2014

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja
Kohtuasja number: 1-12-4736/24
Asja liik: Kriminaalasi
Menetlusliik: Täitmiskohtuniku asi
Kuulutamise aeg: 01.04.2014
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 992

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Salvesta kogumikku

Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja

1-12-4736/5Tartu Maakohus Võru kohtumaja Põlvas15.05.2012

Lahendi tekst

Riigi Teataja

1-12-4736

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Harju Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

01.04.2014.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja

Kohtuasja nr

1-12-4736

Kohtunik

Tatjana Bogdanova

Kohtuistungisekretär

Galina Kovaljova

Kohtuasi

Vangla esitatud materjalid Toomas Seppa tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks

Süüdimõistetu

Toomas Sepp (ik: 39007144229; viibib Vanglas)

Kohtuistungi toimumise aeg,

25.03.2014.a Tallinn kaugkohtuistung

Liivalaia

kohtumaja,

avalik

koht

RESOLUTSIOON

1.Vabastada Toomas Sepp karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega katseajaga 1 (üks) aasta kohtumääruse jõustumisest ning määrata ta selleks tähtajaks Vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonna Pärnu talituse juhataja poolt määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla (asukoht: Kuninga 22, 80099 Pärnu) ning kohustada Toomas Seppa järgima KarS § 75 lg 1 p 1 -6 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas aadressil: XXX; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

4.Toomas Sepp vabastada määruse jõustumisel. Määrus saata teadmiseks Vanglale, prokurörile, Pärnu kriminaalhooldusosakonna Pärnu talitusele ja Toomas Seppale. Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Vangla esitas 27.02.2014.a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava Toomas Seppa tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Tartu Maakohtu 15.05.2012.a kohtuotsusega tunnistati Toomas Sepp süüdi KarS § 424 järgi ja karistati teda KarS § 65 lg 2 ja § 69 alusel üldkasuliku tööga 540 tundi. Tartu Maakohtu 25.07.2013.a kohtumäärusega pöörati täitmisele Toomas Seppale Tartu Maakohtu 15.05.2012.a kohtuotsusega mõistetud kandmata karistus – vangistus 9 kuud. Karistuse kandmise algus oli 26.08.2013.a ja lõpp on 26.05.2014.a. Toomas Seppa kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud kokku kahel korral, soodusteguriks alkoholi kuritarvitamine. Distsiplinaarkaristused puuduvad. Isik elas enne vangistust kasuvanemate juures Pärnumaal, pärast vabanemist plaanib minna elama samale aadressile. Vabanemisel kindel töökoht puudub. Vangla toetab kinnipeetava vabanemist tingimisi enne tähtaega. Toomas Seppa kohta kriminaalhoolduses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetava perekond on toimetulev, sõbralik ja kokkuhoidev. XXX. Kodumajapidamises kasuvanemate juures on palju tööd ka Toomasele. Toomas Sepp taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist, soovib vabaneda tavalises korras, ilma elektroonilise järelevalveta. Prokuröri abi Kairi Kaldoja edastas kohtule kirjaliku arvamuse, mille kohaselt prokurör ei toeta Toomas Sepp’a ennetähtaegset vabanemist. Toomas Sepp on kahel korral kriminaalkorras karistatud ja mõlemal korral mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis. Praegust karistust kannab isik seepärast, et hoidis kõrvale üldkasulikust tööst ning ei allunud kriminaalhooldusele, lisaks lahkus oma alalisest elukohast, teavitamata sellest kriminaalhooldajat ning ei ilmunud registreerimisele. Ka tekkis vajadus kuulutada Toomas Sepp tagaotsitavaks, kuna ta hoidis

menetlusest kõrvale. Selline iseloomustus ei ole kindlasti aluseks isiku ennetähtaegsele vabastamisele, kuivõrd reeglina tuleb karistus ära kanda täies mahus ning ennetähtaegne vabastamine on vaid privileeg, mis näitab riigi usaldust isiku suhtes. Toomas Sepp on aga oma varasema käitumisega näidanud, et teda ei saa usaldada ning seega ei pea ka prokurör tema puhul võimalikuks ennetähtaegset vabastamist. Samuti on isik ise maininud, et ei soovi vabaneda ennetähtaegselt elektroonilise valve kohaldamisega, mis näitab veelgi tema vähest motiveeritust reaalse vangistuse kandmiselt vabaneda. Seega leiab, et tegemist ei ole isikuga, kes oleks suuteline katseaja nõudeid täitma ning seaduskuulekalt elama. Kohus, tutvunud esitatud materjalide ja prokuröri kirjaliku seisukohaga ning ära kuulanud Toomas Seppa arvamuse, leiab, et Toomas Seppa võib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik Toomas Seppa isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kinnipeetavat on kriminaalkorras kahel korral karistatud ning karistust kannab liitkaristusena mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis. Kohus arvestab, et tegemist on teise astme kuriteoga ning Vangla toetab kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist, märkides, et T. Sepp kuritegelikke hoiakuid ei väljenda, suhtumine ametiisikutesse on viisakas ning isik on koostööaldis, motivatsioon muutusteks on olemas. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosust järgneva kahe aasta jooksul on vangla hinnanud 7 %, mis on väga madal näitaja. Kuna vastavalt esitatud materjalidele on kuritegude toimepanemise soodustavaks teguriks alkoholi kuritarvitamine, peab kohus positiivseks, et kohtuistungil lubas kinnipeetav alkoholi enam mitte tarvitada, samuti lubas vajadusel pöörduda vastavale ravile. Välistamaks uusi süütegusid on kohtu hinnangul oluline, et isik oleks aru saanud alkoholi kahjulikkusest ning avaldanud tahet seda edaspidises elus vältida. Probleemi tunnistamine ja sellega tegelemine annab aluse väitmiseks, et T. Sepp on vangistuse ajal hakanud järele mõtlema kuritegude toimepanemise asjaolude üle ning teinud enda õigusvastasest käitumisest tõsiseltvõetavad järeldused. Kuna kinnipeetava karistusaja lõpuni on ligikaudu 2 kuud vangistust, võimaldab kohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ning tema allutamine kriminaalhooldusele 1-aastase katseajaga kohaldada tema üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas T. Seppale võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ning on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi, samuti loobuma alkoholist. Seda, et kinnipeetav püüdleb õiguskuuleka elu poole ning on võimeline normikohaselt käituma, kinnitab ka distsiplinaarkarisuste puudumine vanglas. Pärast vabanemist on T. Seppal olemas ka kindel elukoht ning lähedaste toetus ning kriminaalhooldusega on nõustunud ka T. Sepp, saades aru selle vajalikkusest ja kasulikkusest oma edasise elu korraldamisel. Kõik need asjaolud aitavad kohtu hinnangul kaasa T. Seppa edaspidisele õiguskuulekale käitumisele ning ühiskonnas aktsepteeritavate hoiakute ja tõekspidamiste omaksvõtmisel. Kuigi kinnipeetaval vabanedes töökoht puudub, arvestab kohus kriminaalhooldusametniku arvamuses märgituga, et ennetähtaegsel vabanemisel on T. Seppal palju tööd kodumajapidamises kasuvanemate juures. Kohus usub, et käesolev vangistus on pannud T. Seppa mõistma, et toimepandud kuritegudele järgnevad tema igapäevast elu ja heaolu oluliselt piiravad tagajärjed, ta on enda õigusvastasest käitumisest vajalikud järeldused teinud ning oskab edaspidises elus järgida seaduskuulelikkust.