Kriminaalasi nr. 1– 13 - 9244
01.aprillil 2014 Harju Maakohus koosseisus kohtunik: Valeri Lõõnik sekretäri: Leili Merila juuresolekul prokuröri: Rainer Amur kaitsja: Mariann Tusti osavõtul arutas avalikul kohtuistungil Tallinnas 07.01.2014; 20.01.2014; 27.02.2014; 25.03.2014 O.H ik. XXX, vene keel, Eesti Vabariigi kodanik, keskharidus, ei tööta eluk. XXX, varem kriminaalkorras karistatud 1.23.12.2009 Pärnu Maakohtu poolt KarS § 424 järgi rahalise karistusega 10200 krooni. Mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks. -19.04.2012 mõistetud rahaline karistus asendatud ÜKT-ga 124 tundi, täitmise tähtajaga 6 kuud -18.01.2013 pöörati 124 ÜKT tundi täitmisele ja mõisteti vangistus 2 kuud 2 päeva 2.09.10.2010 Harju Maakohtu poolt KarS § 424 järgi 3 kuu 20 päeva vangistusega tingimisi 18 kuulise katseajaga. Mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks. 3.01.09.2011 Harju Maakohtu poolt KarS § 424 järgi 6 kuu 14 päeva vangistusega, mis asendatud ÜKT-ga 388 tundi, täitmise tähtajaga 18 kuud. Mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 4 kuuks -18.01.2013 pöörati 139 ÜKT tundi täitmisele ja mõisteti vangistus 2 kuud 9 päeva Viibis eelvangistuses alates 20.09.2012 kuni 21.09.2012 süüdistusasja KarS § 424 järgi. Põhja Prefektuuri andmetel O.H viibib Saksa Liitvabariigis Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kontrollitud tõenditega kohus tuvastas: O.H on kohtu alla antud süüdistatavana selles, et tema juhtis 20.09.2012 kella 16.30 ajal Läänemere teel mootorsõidukit VW reg. nr. XXX, olles joobeseisundis ( alkoholi sisaldus väljahingatavas õhus 1,17 mg/l ), millega rikkus § 69 lg. 4 p. 1 / alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1, 50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem, seega oma käitumisega rikkus LS § 69 lg. 1 nõudeid selle kohta, et juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisund on käesoleva seaduse tähenduses alkoholi, narkootilise või psühhotroopse või muu sarnase toimega aine tarvitamise põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistest või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides.
Seega O.H pani toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.o KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Süüdistatav kohtueelsel uurimisel end talle inkrimineeritud kuriteos süüdi ei tunnista. Kaitsja leiab, et süüdistatavale esitatud süüdistus O.H poolt kohtueelsel uurimisel pole leidnud tõendamist ja ta ei saa nendel põhjustel kinnitada, et O.H poolt toimepandud kuritegu on tõendamist leidnud. Süüdistatava, O.H poolt kohtueelsel uurimisel kahtlustatavana antud ütlustest nähtuvalt ta end süüdi ei tunnista. 20.09 päeval ta tarvitas oma elukohas Saksamaalt tulnud naisega alkoholi. Kella 15 ajal tal said suitsud otsa ja läks maja juures seisvasse autosse. Istus autosse ja võttis suitsupaki. Sel ajal helistas naine ja palus tordi osta, kuna kutsus naabrid külla. Ta sai kõne lõpetatud ja tuli autost välja ning sõiduki juurde sõitis politseipatrull. Politseinik teatas talle, et oli sõidukit juhtinud joobnud olekus. Ta eitas sõitmist ja palus politseinikel katsuda sõiduki kapotti, kuid politseinik seda ei teinud. Ta toimetati politseijaoskonda ja tal tuvastati tõendusliku alkomeetriga alkoholijoove 1,17 mg/l. Ta nõustus selle tulemiga. Tunnistaja XXXannab ütlusi, et 20.09.2012 ta sõitis Läänemere teel Vormsi lasteaeda ja otsis sõidukile parkimiskohta. Otsimise ajal kaldus tema sõiduvööndisse üks sõiduk ja kokkupõrke vältimiseks ta oli sunnitud võtma paremale. Selle sõiduki juht nõjatus sõidukis vasakule poole. Selgelt oli näha, et juht ei olnud adekvaatne. Sõidukite omavaheline vahe oli umbes 1,5 m ja talle oli kõik nähtav. Tegemist oli punast värvi VW väikebussiga, reg. nr. XXX. See sõiduk jätkas sõitmist Läänemere teel suunaga kesklinna poole. Ta pööras vahetult oma sõiduki ringi ja hakkas seda sõidukit jälitama. Samal ajal helistas 110 ja teatas kahtlasest sõidukist. Sõiduk kaldus vastassuunavööndisse. Sõit võis kulgeda umbes paar minutit. Sõiduk keeras ühe hoone juurde ja parkis. Ta parkis ka oma sõiduki lähedusse ja kogu aeg oli talle nähtav selle sõiduki juht. Umbes minuti pärast juht väljus autost ja läks ühe mehe juurde. Juhi kõnnak oli vaaruv. Sõiduki liikumist ta kogu aeg telefoni teel kommenteeris ja umbes 10 minuti pärast saabus politseipatrull. Politsei saabudes ta oli kohapeal ja politsei pidas väljas olnud juhi kinni. Tuli uus politseipatrull ja ta andis neile omad ütlused. Tunnistaja XXX annab ütlusi, et ta töötab politseis ja ta oli patrullis ning sai väljakutse Läänemere tee 3, sest kohapeal on joobnud sõidukijuht. Kohale jõudes oli juba kohal märulipolitsei ja joobnud juht kinni peetud. Ta tegi kohapeal O.H suhtes joobe tuvastamise. O.H eitas mootorsõiduki juhtimist. Märulipolitsei oli O.H käed raudu pannud ja seejärel ta pani oma käerauad ning isik toimetati politseijaoskonda. Ilma probleemideta isik puhus tõenduslikku alkomeetrisse. Kohus, kuulanud ära tunnistajate ütlused ja tutvunud süüdistatava poolt kohtueelsel uurimisel antud ütlustega ning muude kirjalike materjalidega, tuvastas alljärgneva: 1 Tunnistaja XXXütluste kohaselt sõites lasteaeda, talle liikus vastu sõiduk, mis kaldus tema sõiduvööndisse. Juht tundus olevat ebaadekvaatne ja pööras sõiduki ringi ning jätkas sõitu selle auto järgi. Samaaegselt helistas 110 ning rääkis juhtunust ja kutsus kohale politsei. See sõiduk ja juht olid kuni politsei saabumiseni tema vaateväljas. 2 Tunnistaja XXX ütluste kohaselt ta sai väljakutse juhtimiskeskusest, sündmuskohale jõudes oli kohal juba märulipolitsei ja juhil olid käed raudus. Ta toimetas isiku politseijaoskonda ja juhil tuvastati alkoholijoove. 3 Tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolli kohaselt O.H tuvastati alkoholijoove 1,29 mg/l, lõplik tulem 1,17 mg/l ( t.l. 1, 2 ). 4 Süüdistatav O.H kohtueelsel uurimisel antud ütlustes eitab sõidukiga sõitmist. Ta tuli korterist autosse, et võtta suitsu aga politsei pidas ta kinni. Toimetati politseisse ja tal tuvastati tõendusliku alkomeetriga alkoholijoove 1,17 mg/l. Selle tulemiga ta nõustus. Ülaltoodu alusel kohus tuleb järeldusele, et süüdistatav O.H on toime pannud kuriteo KarS § 424 tunnustel ja seda järgnevatel põhjustel: 5 Eelkõige tunnistaja XXXpoolt antud ütlustega selles, et ta tuvastas vastu sõitva auto kaldumist tema sõiduvööndisse ja pöörates sõiduki ringi, jätkas sõitu selle sõiduki järel. Samas helistas
telefonile 110 ja kutsus kohale politseipatrulli. Tema vaateväljas oli sõiduk ning juht kuni politsei saabumiseni. 6 Tunnistaja XXX ütlustega selles, et jõudnud sündmuskohale, O.H oli juba märulipolitsei poolt kinni peetud ja ta toimetas O.H politseijaoskonda. Tal tuvastati tõendusliku alkomeetriga alkoholijoove 1,17 mg/l. 7 Teabesalvestuse vaatlusprotokolliga, millest nähtuvalt salvestatud XXXkõne telefonile 110. Samuti O.H elukaaslase selgitusest politseile, et O.H läks autoga sõitma ja pole siiani koju saabunud ( t.l. 10 – 17 ) 8 Kohtul ei ole mingit kahtlust tunnistajate poolt antud ütlustesse, sest neid hoiatati enne ütluste andmist vale ütluste andmise eest ja nende poolt antud ütlused haakuvad kogutud materjalidega, kuid kriitiliselt tuleb suhtuda süüdistatava O.H ütlustesse. 9 Seega kohus järeldab, et süüdistatav on toime pannud süüdistuses nimetatud kuriteo ja puuduvad igasugused kahtlused tunnistajate poolt antud ütlustesse ja kuriteo avastamiseks kogutud tõenditesse. 10 KarS § 56 alusel arvestab kohus süüdistatava süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Kohus arvestab karistuse mõistmisel süüdistatava poolt varem kolmel korral samasisuliste kuritegude toimepanemist ja karistamist. Teda on varem karistatud nii rahalise karistusega kui ka vangistusega. Mõistetud karistustest pole positiivseid järeldusi teinud, vaid jätkas kuritegude toimepanemist. Kohus leiab, et teda tuleb karistada vangistusega. Käesoleval ajal ta viibib Saksa Liitvabariigis ja kohtuistung toimus tagaselja. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 179, § 269 lg. 2 p. 2; § 311, § 312, § 313 kohus otsustas: 1 Süüdi tunnistada O.H KarS § 424 järgi ja mõista karistuseks 2 ( kaks ) aastat vangistust. KarS § 68 lg. 1 alusel mõistetud karistuse hulka arvestada eelvangistuses viibitud aeg alates 20.09.2012 kuni 21.09.2012 s.o. 2 ( kaks ) päeva. 2 Kohtuotsuse kuulutamisel kohaldada O.H suhtes tõkend – vahistamine. Mõistetud karistuse algust arvestada O.H kinnipidamisest. 3 Käesoleval ajal O.H viibib Saksa Liitvabariigis ( viimastel andmetel ta peeti kinni 17.03.2014 Saksa Liitvabariigi Siegeni raudteejaamas, selgitades, et otsib tööd ja hiljem soovib Eesti Vabariiki tagasi minna ). Tema sisenemisel Eesti Vabariigi territooriumile O.H võtta vahi alla ja toimetada Tallinna vanglasse. KrMS § 140 lg. 3 alusel Harju Maakohtu kohtuotsus O.H kinnipidamiseks ja mõistetud karistuse täitmisele pööramiseks panna ülesandeks Põhja Prefektuurile. 4 O.H paigutamisel Tallinna vanglasse ja kohtuotsuse jõustumisel O.H suhtes valitud tõkend – vahistamine – tühistada. 5 KarS § 50 lg. 1 p. 1 alusel O.H-lt võtta mootorsõiduki juhtimisõigus 2 ( kaheks ) aastaks. 6 Välja mõista O.H-lt sundraha 532.50 eurot riigieelarve tuludesse. 7 Välja mõista O.H-lt kaitsjatasu 902.40 eurot. Rahalised nõuded kanda Rahandusministeeriumi a/a EE891010220034796011 SEB pank viitenumber 2800049777 8 Asitõend – CD plaat – jätta kriminaalasja materjalide juurde 9 Vastavalt KrMS § 318, § 319 on süüdistataval, tema kaitsjal ja prokuröril õigus esitada apellatsioon 15 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kätteandmisele järgnevast päevast Harju Maakohtu kaudu Tallinna Ringkonnakohtusse, apellatsioonõiguse soovist tuleb Harju Maakohtule teatada 7 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamise päevast. Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.