Kriminaalasi nr.1-12-4634
Kohus
Viru Maakohus
Määruse tegemise aeg
01.aprillil 2014 Jõhvi kohtumajas
Kohtuasja number
1-12-4634
Kohtunik
Loretta Pikma
Kohtuistungi sekretär
Piret Juuse
Asja läbivaatamise kuupäev 11.03.2014 avalikul kohtuistungil Kohtuasi
Viru Vangla esitatud materjalid Z.R-i elektroonilise valvega tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks
Süüdimõistetu
Z.R isikukood XXX xxx
Juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384 kohus
Jätta Z.R tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla vangistusest vabastamata. Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Viru Vangla esitas Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Z.R-i elektroonilise valvega tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Z.R on Harju Maakohtu 11.06.2012 kohtuotsusega süüdi tunnistatud KarS § 120, § 121 ja § 274 lg 1järgi ja karistatud KarS § 64 lg 1; KrMS § 238 lg 2 ja KarS § 68 lg 1 kohaldamisega vangistusega 11 kuud ja 28 päeva tingimisi 2-aastase katseajaga. Harju Maakohtu 03.12.2012 määrusega pikendati Z.R-ile määratud katseaega 1 kuu võrra. Harju Maakohtu 06.02.2013 määrusega pikendati Z.R-ile määratud katseaega 2 kuu võrra. Harju Maakohtu 16.04.2013 määrusega pöörati täitmisele Z.R-ile mõistetud ärakandmata karistus. Karistuse kandmise algus 08.07.2013 ja lõpp 06.07.2014.
Kinnipidamisasutuses Z.R kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et tal puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Vabanemise korral asub elama elukaaslase juurde aadressile Harjumaa Nissi vald Turba Pargi 1-40. Kinnipeetaval puudub eriala. Soovis minna õppima keevitaja elukutset, kuid vangistuse tõttu jäi soov teostamata. Enne vangistust t öötas mitteametlikult korstnate ehitusel, enne seda 3-4 kuud xxx tänavakivide paigaldajana. Rahaliselt toetasid teda vanemad, kes Soomes elades tasusid eluasemekulud ning saatsid raha ka elamiseks. xxx liige on väljastanud garantiikirja, mille kohaselt vabanemise korral asub Z.R tööle nimetatud ettevõttes üldehitus töölisena. Kinnipeetava sõnul olevat ta aastaid tagasi proovinud suitsetada kanepit, kuid see ei olevat talle sobinud. Karistusregistrist aga nähtub, et teda on 11.12.2012 väärteo korras karistatud NPAS alusel. Kõik vägivallaga seotud kuriteod on sooritatud alkoholijoobes olles, isik tunnistab probleemi. Alkoholiseaduse alusel karistatud 7 korda, viimati 29.03.2012.a. Alkoholijoobes olles võib käituda vägivaldselt, arvestamata, kas tegu on täiskasvanud inimese või alaealisega. 06.09.2013-18.10.2013 läbis sotsiaalprogrammi Eluviisitreening, mille eesmärgiks on muuta sõltuvuskäitumist. Z.R on kriminaalkorras karistatud esimest korda ning vanglakaristust kannab esimest korda. Mittevägivaldse kuriteo toi mepanemise tõenäosus 2 aasata jooksul 53%. Vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasata jooksul 58%. Viru vangla ei toeta Z.R-i tingimisi ennetähtaegset vabanemist. Kriminaalhooldusametniku andmetel võimaliku ennetähtaegse vabanemise korral elektroon ilise järelvalve alla on isikul võimalus elama asuda oma elukaaslase juurde aadressile Turba Pargi 1-40. Tegemist on kolme toalise korteriga, mis kuulub kinnipeetava elukaaslasele. Korteris elavad veel kinnipeetava elukaaslase kolm alaealist last. Kinnipeetava elukaaslane andis ka kirjaliku nõusoleku elektroonilise järelevalve aparaadi paigaldamiseks oma korterisse. Pere materiaalne kindlustatus on hea ja elukaaslane on ka ise nõus toetama Z.R-i peale võimalikku vabanemist. Z.R on kriminaalkorras karistatud küll ühel korral, aga olles kriminaalhooldusel, ei täitnud talle pandud kohustusi ja karistus pöörati täitmisele. Kolmel korral tehti kriminaalhooldaja poolt erakorraline ettekanne, kuna ei täitnud kriminaalhoolduse nõudeid kohtu poolt pandud kohustust, mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume Prokuröri abi Sigrid Nurm kirjalikult esitatud seisukohaga ei toeta kinnipeetava taotlust ennetähtaegseks vabanemiseks. Z.R taotleb ennetähtaegset vabastamist. Kohus tutvunud esitatud materjalidega ning prokuröri ja süüdimõistetu arvamustega, leiab, et Z.R-i tingimisi enne tähtaega vangistusest elektroonilise järelvalve alla vabastamine käesoleval ajal ei ole põhjendatud. Katseajaga tingimisi elektroonilise valvega ennetähtaegselt vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik kinnipeetava isikut iseloomustavad andmed - tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, kuriteo toimepanemise ajal ning sellele järgnenud perioodil. Viru Vangla ja kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtub, et elektroonilise valveseadme paigaldamine elamispinnale on võimalik. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustustest nähtub, et tema varasem käitumine, toimepandud kuritegude iseloom viitavad tema ohtlikkusele. Z.R on kriminaalkorras karistatud esimest korda (isikuvastaste kuritegude eest). Vangistust kannab esimest korda. Isik oli karistatud tingimisi vangistusega ühes allutamisega käitumiskontrollile.
Vaatamata kriminaalhooldusele paranemise teele ei asunud ning katseajal eiras kontrollnõudeid ja kohustusi ning karistus pöörati täitmisele. Seega isik ei ole tingimisi mõistetud karistusest vastavaid järeldusi teinud ega suutnud katseajal tõestada, et ta on võimeline käituma seaduskuulekalt. Vabaduses oli kinnipeetaval probleeme alkoholi kuritarvitamisega ning tal võib olla tagasilanguse perioode, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Teda on korduvalt karistatud alkoholiseaduse sätete alusel. Tingimuslik karistus ei ole avaldanud Z.R-ile mõju ning tema puhul on olemas tõenäoline kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidmise risk, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada. Z.R oli kriminaalhooldusel, mis ebaõnnestus, millest võib järeldada, et ta ei ole suuteline alluma ühiskonnas kehtestatud üldreeglitele ning käitumiskontroll ei hoiaks Z.R-i uute kuritegude toimepanemisest ja tema käitumine katseajal võib olla negatiivne ja kriminaalhoolduse teostamine probleemne ning kriminaalhoolduse eesmärgid jäävad täitmata. Kohus leiab, et süüdimõistetu käitumine vanglas ja tema võimalused vabanemisel (elu- ja töökoha olemasolu ning lähedaste toetus) ei kaalu üle tema käitumist enne vangistusse sattumist ning toimepandud kuriteo asjaolusid. Kohus arvestab ka seda, et vanglas viibides on kinnipeetaval võimalus osaleda tööhõives ja sotsiaalprogrammides, mis suurendaks tema resotsialiseerimise võimalusi. Arvestades, kuriteo iseloomu ning käitumist katseajal ei ole kohtu hinnangul tema ennetähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Eeltoodust lähtudes ei nõustu kohus süüdimõistetu Z.R-i vabastamisega temale mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega elektroonilise valve alla.
Kohtunik Loretta Pikma
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.