Kohtulahend

Ametlikult töötas xxx. Varasemalt on töötanud mitteametlikult juhutöödel, peamiselt abitöölisena. Ametliku töökoha leidmist ei pea probleemiks, kuid eelistab rahaliste nõuete olemasolu tõttu töötada mitteametlikult. Vabanemisjärgselt töökoht puudub. Isik elatub varastamisest saadavast tulust. Sissetulekud on ebaregulaarsed ja raha kulub ka narkootikumidele. Isikul on väljakujunenud kulutamisharjumused. Tulude-kulude tasakaalus hoidmine ei sõltu sissetuleku suurusest, isikul ei ole kulude planeerimise harjumust. Arvestades isiku vähest töökogemust ja tööharjumuse puudulikkust, on vabanedes konkureerimine tööturul raskendatud ning kohese stabiilse sissetuleku tagamine on keeruline. Tallinna Vangla andmetel on seisuga 25.02.2014 kinnipeetava vastu esitatud rahalisi nõudeid summas 2 284,07 eurot ning vabanemisfondis ei ole rahalisi vahendeid. Viis aastat tagasi tarvitas alkoholi ohtralt ning teda on alkoholiseaduse alusel karistatud. Mõistab alkoholi kahjulikkust, kuid vähendab probleemi tõsidust ja hulka. Alkoholi mõju all võib esineda vägivaldset käitumist. Varasemad kuriteod on sooritanud alkoholijoobes. Enda sõnul on viimastel aastatel harva ja väheses koguses tarvitanud, kuna tarvitamine toovat endaga palju probleeme kaasa. Isik on narkootikumide tarvitaja. Sõltuvust ei tunnista, narkootikume tarvitas siis, kui raha oli. Teda on NPAS alusel karistatud 3 korda, viimati 10.09.2009. Arvab, et narkootikumid ei tohiks enam probleeme tekitada, sest ta ei suhtle enam inimestega, kes on narkootikumidest sõltuvad, kuid ei välista, et võib uuesti ise neid tarvitama hakata. Arvestatav risk tarvitamisharjumuse tõttu. Kriminaalkorras karistatud seitsmendat korda. Varasemalt on isik süüdi mõistetud varguste, omavolilise sissetungi, röövimise, kehalise väärkohtlemise ja ähvardamise eest. Käesolevat vanglakaristust kannab kehalise väärkohtlemise, varguste, omavolilise sissetungi ja ähvardamise eest. Kõik kuriteod on olnud seotud rahalise kasusaamise eesmärgiga ning soodusteguriteks on olnud alkoholijoobe seisund või vajadus narkootikumide järele. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus järgneva 2 aastajooksul on 58%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgneva 2 aasta jooksul on 63%. Lähtuvalt ülaltoodud asjaoludest vangla ei toeta isiku enne tähtaegset vanglast vabanemist. Kriminaalhooldusametniku ettekandest nähtub, et kinnipeetaval puudub vangistusest vabanemisel garanteeritud elukoht. Kinnipeetava registrijärgne elukoht on xxx vald. Kodakondsus määratlemata. Kehtivad isikudokumendid puuduvad. Garanteeritud töökoht samuti puudub. Lähedastelt tõenäoliselt materiaalset abi saada võimalik ei ole. Täitetoimikute andmetel tasumata rahalised nõuded puuduvad. O.D ei soovi vabaneda ennetähtaegselt. Prokurör andis kirjaliku arvamuse ja ei nõustu kinnipeetava ennetähtaegse vabastamisega. Kohus tutvunud esitatud materjalidega ning süüdimõistetu ja prokuröri seisukohtadega, leiab, et O.D tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt kinnipidamiskohas ei ole põhjendatud. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustustest nähtub, et tema varasem käitumine, toimepandud kuriteo korduvus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele.

Tulenevalt Riigikohtu kohtuotsusest nr. 3-1-1-91-06 on ennetähtaegselt vangistusest vabastamise oluliseks tingimuseks kinnipeetava õiguspärane käitumine vangistuses. O.D nimetatud tingimusele ei vasta, sest tal on 1 kehtiv distsiplinaarkaristus, mis kajastab tema käitumist vangistuses ja suhtumist kehtestatud korda. O.D on 7 korda kriminaalkorras karistatud (vara- ja isikuvastaste kuritegude eest). Korduvalt karistatud väärteokorras sh NPALS ja alkoholiseaduse alusel. Jätkuv süütegude toimepanemine räägib sellest, et ta ei ole enda jaoks vastavaid järeldusi teinud ega suutnud tõendada, et ta on võimeline käituma seaduskuulekalt. Vabaduses puudub kinnipeetaval kindel töökoht, mis halvendab tema toimetulekut ja suurendab uute kuritegude toimepanemise riski. Samuti vabanemisel puudub kinnipeetaval kindel elukoht, mis ei võimalda teostada kriminaalhooldust, mis eeldab kontrollnõuete täitmist, sh kohtu määratud elukohas elamist ja sellest mittelahkumist kriminaalhooldaja loata. Peale seda kinnipeetaval oli probleeme alkoholi ja narkootikumide tarvitamisega (karistatud NPALS ja alkoholiseaduse alusel) ning tal võib olla tagasilanguse perioode, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Ülaltoodust võib järeldada, et O.D puhul on olemas tõenäoline kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidmise risk, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada. Varasemalt isiku allutamine käitumiskontrollile ei avaldanud kinnipeetavale mõju kuna ta ei suutnud hoiduda kuritegude toimepanemisest ega täita kriminaalhooldusega kaasnevaid nõudeid. Eeltoodust tulenevalt ei ole kinnipeetav ilmselgelt isik, kes suudab kohtu poolt tema suhtes väljendatud usaldust õigustada. Arvestades kinnipeetava varasemat käitumist ja eluviisi puudub kohtul käesoleval ajal igasugune veendumus, et kinnipeetav suudab katseaja läbida. Piirangud, mis on seotud kriminaalhoolduse all järelevalve kohaldamisega, ei ole piisavad kinnipeetava õiguskuuleka käitumise tagamiseks. Käitumiskontroll ei hoiaks kinnipeetavat uute kuritegude toimepanemisest ja tema käitumine katseajal võib olla negatiivne ja kriminaalhoolduse teostamine probleemne ning kriminaalhoolduse eesmärgid jäävad täitmata. Arvestades, kuriteo iseloomu ja korduvust ei ole kohtu hinnangul tema ennetähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Eeltoodust lähtudes jätab kohus süüdimõistetu vabastamata temale mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega. (allkirjastatud digitaalselt) Loretta Pikma Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.