1-14-1766/9 - Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja - lahend.ee

6.Võttes aluseks KrMS § 180 lg 3 tuleb D.D tasuda menetluskulud kokku summas 703,50 eurot ositi 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest esimesel üheteistkümnel kuul igakuiselt 58,60 eurot ning kaheteistkümnendal kuul 58,90 eurot. Väljamõistetud menetluskulu tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB pangas konto nr EE891010220034796011, Swedbank’is konto nr EE932200221023778606, Danske Bank AS Eesti filiaalis konto nr EE403300333416110002 või Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaalis konto nr EE701700017001577198. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ning selgitus „D.D 1-14-1766 menetluskulud“. Võttes aluseks KrMS §-d 424 ja 423 võib süüdimõistetu mõjuvate põhjuste olemasolu korral taotleda elukohajärgselt täitmiskohtunikult kriminaalmenetluse kulude ja muude rahaliste nõuete tasumise tähtaja pikendamist või ajatamist kuni ühe aasta võrra. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 ja lg 4 alusel võib kohtumenetluse pool kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või KrMS § 339 lõike 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Kohtumenetluse pool, kes soovib otsust vaidlustada apellatsiooni korras on kohustatud sellest Harju Maakohtule kirjalikult teatama 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamist võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15. peatüki kohaselt, s.o määruskaebe korras 10 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest.

D.D'i süüdistatakse selles, et tema juhtis tahtlikult 21.12.2013. a kella 03.25 ajal Harjumaal Tallinnas Ehitajate tee 114 juures mootorsõidukit Ford Focus registreerimismärgiga XXX, olles joobeseisundis (alkoholi sisaldus ühes grammis veres 2,20 milligrammi, laiendmääratusega +/- 0,06, lugedes lõplikuks tulemuseks 2,14 mg/g). D.D rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1 /Juht ei või olla joobeseisundis. Joobeseisund on alkoholi, narkootilise, psühhotroopse või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/ ja § 69 lg 4 p 1 /juht loetakse alkoholijoobes olevaks, kui tema ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või ühes liitris väljahingatavas õhus on vähemalt 0,75 milligrammi alkoholi/ nõudeid. D.D pani toime mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise s.o KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo. 25.02.2014. a sõlmisid Põhja Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Lauri Talumäe, süüdistatav D.D ja tema kaitsja vandeadvokaat Urmas Simon kriminaalasjas alljärgneva kokkuleppe, mille kohaselt KarS § 424 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatava D.D karistamist vangistusega 9 /üheksa/ kuud, mis jätta KarS § 74 lg 1 ja lg 3 alusel tingimisi täielikult täitmisele pööramata, kui süüdimõistetu ei pane 18 /kaheksateist/ kuulisel katseajal toime uut kuritegu ning täidab talle KarS § 75 lg 1 p 1-6 ja lg 2 p 2 alusel katseajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi, mille kohaselt süüdimõistetu kohustub: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks; 7) mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu ja kuriteo kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. D.D-le selgitati sundraha ja menetluskulude tasumise kohustust, need ei kuulu kokkuleppe sisusse, vaid mõistetakse välja eraldi kohtu poolt. Samuti teavitati süüdistatavat tema õigustest kokkuleppemenetluses ja kokkuleppemenetluse tagajärgi.