Kohtulahend

Konfiskeerimisele kuuluv vara: Kriminaalasja menetlemise käigus ära võetud ja 28.03.2013.a Harju Maakohtu määruse alusel konfiskeerimise tagamiseks arestitud ning Politsei-ja Piirivalveameti tagatiskontole kantud sularaha summas 7740.00 (seitse tuhat seitsesada nelikümmend) eurot – konfiskeerida KarS § 832 lg 1 alusel kohtuotsuse jõustumisel ja anda KarS § 85 lg 1 alusel riigi omandisse. Kriminaalasja menetlemise käigus ära võetud Mihkel Rinkile kuuluv kollase ja halli värvusega metallist käekett (pikkusega ~22 cm ja massiga 62,61 grammi), mis on arestitud 28.03.2013.a Harju Maakohtu määruse alusel ning antud hoiule Politsei-ja Piirivalveameti keskkriminaalpolitsei asitõendite hoidlasse – konfiskeerida KarS § 832 lg 1 alusel kohtuotsuse jõustumisel ja anda KarS § 85 lg 1 alusel riigi omandisse. Asitõendid: Kriminaalasja menetlemise käigus ära võetud ja ekspertiisiaktiga 02.10.2012.a nr 12EAN0964 tagastatud minigrip kilepakendid, topsikud kirjega „MAGNESLIFE 25ml“, plastikust tops kirjega „Glükoos“, Elisa sim-kaardi ümbris, millel nr XXX (mis asuvad Politsei- ja Piirivalveameti keskkriminaalpolitsei asitõendite hoidlas asukohaga Tööstuse 52, Tallinn) – konfiskeerida ning KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada kohtuotsuse jõustumisel. Kriminaalasja menetlemise käigus ära võetud narkootiline aine kokaiin ja psühhotroopne aine GHB, mis on jäetud ekspertiisiaktiga 02.10.2012.a nr 12E-AN0964 hoiule Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi keemiaosakonda – konfiskeerida KarS § 83 lg 4 ja § 191 alusel ning KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada kohtuotsuse jõustumisel. 1 DVD-plaat (Mihkel Rinki kasutuses oleva sõiduauto ja elukoha läbiotsimise salvestusega), mis asub kinnises ümbrikus kriminaalasja materjalide juures – jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja materjalide juurde kohtuotsuse jõustumisel.

EDASIKAEBE KORD

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleis tutvumiseks kättesaadav 15. aprillist 2014.a. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15. peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 10 (kümne) päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale. Süüdistuse sisu Mihkel Rinki süüdistatakse selles, et tema, varem narkokuriteo eest karistatud isikuna, omandas eeluurimisel täpselt kindlaks tegemata ajal enne 05.09.2012.a kriminaalmenetluses tuvastamata isikult ebaseaduslikult suures koguses narkootilist ja psühhotroopset ainet, so.

vähemalt 4,70 grammi kokaiini, mis sisaldas 2,06 grammi puhast kokaiini ning vähemalt 26,16 grammi GHB-d, mis sisaldas 12,6 grammi puhast GHB-d. Seejärel, Mihkel Rink valdas ebaseaduslikult suures koguses narkootilist ja psühhotroopset ainet, s.o vähemalt 4,70 grammi kokaiini, mis sisaldas 2,06 grammi puhast kokaiini ning vähemalt 26,16 grammi GHB-d, mis sisaldas 12,6 grammi puhast GHB-d, hoides seda enda juures ning vedades seda 05.09.2012.a ebaseaduslikult enda kasutuses oleva sõiduautoga BMW, registreerimismärgiga XXX, aadressil Paldiski mnt 98, Tallinn asuva R-Kioski juurde, kus eelnimetatud narkootiline ja psühhotroopne aine 05.09.2012.a, kella 17.03 ajal Mihkel Rinki kahtlustatavana kinnipidamisel politseiametnike poolt leiti ning ära võeti. Kokaiin kuulub vastavalt sotsiaalministri 18.05.2005.a määrusele nr 73 lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete II nimekirja ning gammahüdroksübutüraat (GHB) I nimekirja. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil, narkootiliste ja psühhotroopsete ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 31 lg 3 järgi on narkootilise aine suureks koguseks aine kogus, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele. Kümnele inimesele piisab narkojoobe saamiseks 1 grammist kokaiinist ning 20 grammist GHB-st puhta ainena. Mihkel Rink käitles ebaseaduslikult narkootilist ja psühhotroopset ainet koguses, millest piisaks narkojoobe tekitamiseks rohkem kui kümnele inimesele. Seega Mihkel Rink, isikuna, kes on varem pannud toime narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise, suures koguses narkootilise ja psühhotroopse aine omandamise, valdamise ja vedamisega, pani toime KarS § 184 lg 2 p 2 sätestatud kuriteo. Samuti süüdistatakse Mihkel Rinki selles, et tema juhtis 07.07.2013.a, kella 22.20 ajal Tallinnas, Paldiski mnt 80 maja juures mootorsõidukit BMW, registreerimismärgiga XXX, olles joobeseisundis (narkojoobes). Eelnevaga rikkus Mihkel Rink liiklusseaduse § 69 lg 1 nõudeid, mille kohaselt ei tohi juht olla joobeseisundis s.o liiklusseaduses sätestatu kohaselt alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisundis, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides. Seega Mihkel Rink, mootorsõiduki juhtimisega joobeseisundis, pani toime KarS § 424 sätestatud kuriteo. Süüdistatav Mihkel Rink selgitas kohtulikul uurimisel, et ta on süüdistusest aru saanud, kuid end temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises KarS § 184 lg 2 p 2 ja järgi osaliselt süüdi ei tunnista, kuna ei ole nõus narkokuriteos suure kogusega. Samuti ei tunnista Mihkel Rink osaliselt oma süüd KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, kuna tal esinesid jääknähud.

Kohtu seisukoht: Süüdistatav Mihkel Rink kasutas kohtulikul uurimisel oma õigust ütluste andmisest keeldumiseks vastavalt KrMS § 34 lg 1 p 1. Kohus, kuulanud ära tunnistaja, kontrollinud kohtulikul uurimisel teisi kogutud tõendeid, hinnates neid kogumis, asub alljärgnevatele seisukohtadele: -episood KarS § 184 lg 2 p 2 järgi Mihkel Rinkile KarS § 184 lg 2 p 2 järgi inkrimineeritud kuriteokoosseis sätestab vastutuse narkootilise või psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku valmistamise, omandamise, valdamise, edasiandmise, vahendamise, veo või muu ebaseadusliku käitlemise eest kui see on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud narkokuriteo. Kuigi süüdistatav Mihkel Rink kohtus ütlusi ei andnud, siis 06.09.2012.a kohtueelses menetluses antud ütlustest nähtuvalt tunnistab Mihkel Rink ennast süüdi suures koguses narkootilise aine omandamises ja valdamises. Tema ütluste kohaselt oli kokaiin, mis tema auto läbiotsimisel ära võeti, olnud autos juba paar kuud ning ta ei mäleta, kust ta selle sai. Kokaiin oli enda tarbeks. Tema arvates pidi kilepakendis olema 3-3,5 grammi kokaiini. GHB, mis tema kinnipidamisel ära võeti, pärines Komeedi 22 aadressilt saadud GBL-ist (kd II lk 23). 14.05.2013.a kinnitas Mihkel Rinki oma ütlustes, et omandatud kokaiini kogus ei ole kindlasti 4,7 grammi, sest kui ta seda kokaiini tarvitas, siis kukkus minigrip pakend kokaiiniga maha ja osa kokaiini pudenes välja, seega autos sai olla maksimaalselt 3 grammi ainet. Seejärel kaalus ta kokaiini pakendi üle ja tema kaal näitas, et minigrip kilepakend koos kokaiiniga kaalus 3,7 või 3,8 grammi. Minigrip pakend kaalub umbes 0,7 kuni 0,9 grammi, seetõttu arvas ta, et seal võis olla maksimaalselt 3 grammi kokaiini. Ta ei mäleta, kust ta selle kokaiini omandas, kuid see oli enda tarbeks mõeldud. Ta tarvitas seda kokaiini umbes 24 tundi enne kinnipidamist. Kahetseb tehtut (kd II lk 33). Mihkel Rinki ütlused narkootiliste ainete leidumise kohta haakuvad ka kahtlustatavana kinnipidamise protokolliga, millest nähtuval peeti Mihkel Rink kinni 05.09.2012.a kell 17.03 Paldiski mnt 98, Tallinnas R-Kioski juures ning tema kinnipidamisel võeti tema tagi parempoolsest küljetaskust ära punast värvi valge korgiga pikliku kujuga topsik, mis oli täis läbipaistvat vedelikku. Topsikul oli kirje „Magneslife“ 25 ml, mille kohta on Mihkel Rink öelnud, et tegemist on GHB-ga (kd I lk 51). Ka 05.09.2012.a Mihkel Rinki käsutuses olevas sõiduautos BMW, registreerimismärgiga XXX, teostatud läbiotsimise käigus leiti ja võeti ära minigrip kilepakend valget värvi pulbrilise ainega (pakend 1), läbipaistva vedeliku jääkidega topsik „Magneslife“ 25 ml (pakend 2) ja minigrip kilepakend valge aine jääkidega (pakend 3) (kd I lk 53-54). Samuti on tõendamist leidnud, et leitud ja äravõetud narkootilisi aineid sisaldavaid esemeid on käidelnud süüdistatav ning süüdistataval on puutumus leitud ja äravõetud narkootiliste ainetega, kuivõrd valget värvi pulbrilist ainet sisaldavalt minigrip kilepakendilt (pakend 1) võetud DNA kohta on koostatud 10.10.2012.a DNA ekspertiisiakt nr 12E-GE0927, milles avaldatud eksperdiarvamuse kohaselt saadi mingrip kilekotilt võetud proovist DNA analüüsist täisprofiil, mis on pärit enam kui ühelt isikult. Saadud tulemuste alusel ei saa välistada Mihkel Rinkilt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist selles segaproovis (kd I lk 67). Fakt, et süüdistatavalt kinnipidamise käigus leitud minigrip kilekott, milles oli valge pulber ning punane pudel läbipaistava vedelikuga sisaldasid narkootilisi aineid, on tuvastatud narkootilise aine ekspertiisi läbiviinud eksperdi arvamusega.

10.10.2012.a koostatud narkootilise aine ekspertiisiaktis nr 12E-AN1058 antud eksperdiarvamuse kohaselt ekspertiisiks esitatud värvusetu läbipaistev vedelik massiga 26,16 g punases plastpudelis „Magneslife“ sisaldab 48% gammahüdroksübutüraati (GHB), vedelikus sisaldub 12,6 gammahüdroksübutüraati (GHB) (kd I lk 62). 02.10.2012.a koostatud narkootilise aine ekspertiisiaktis nr 12E-AN0964 antud eksperdiarvamuse kohaselt valge pulber massiga 4,70 g sisaldab 49% kokaiinhüdrokloriidi, pulbris sisaldub 2,06 g kokaiini (kd I lk 59). Kohus ei nõustu Mihkel Rinki ja tema kaitsja seisukohaga, et tegemist ei ole narkootilise või psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku käitlemisega ning tegu on piiripealse juhtumiga, sest isik omas ainet enda tarbeks ja suure koguse määratlemisel ei saa lähtuda matemaatilisest teooriast. Kohus peab vajalikuks märkida, et kehtiva kohtupraktika kohaselt kujutab termin „narkootilise aine suur kogus“ endast normatiivset koosseisutunnust, mis tuleb avada lähtuvalt narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse (edaspidi NPALS) 31 lg-s 3 sätestatud legaaldefinitsioonist. NPALS § 31 lg 3 esimese lause kohaselt on suur narkootilise või psühhotroopse aine, taime või seene kogus, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele. NPALS § 31 lg 3 teist lauset tuleb koosmõjus NPALS § 2 p-s 1 sätestatuga mõista selliselt, et ka narkootilise või psühhotroopse aine segu puhul saab narkootilise või psühhotroopse aine suurest kogusest rääkida vaid siis, kui segus sisalduvast puhtast narkootilisest ainest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele (RKKKo 3-1-1-101-13 p 13, 3-1-1-89-3 p 9). Käesolevas asjas on kohtule esitatud Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi 16.12.2011.a vastus järelepärimisele, mille kohaselt on kokaiini keskmine ühekordne kogus 65 milligrammi ja keskmine kogus kümnele inimesele 0,65 grammi ning GHB keskmine ühekordne kogus 1,6 grammi ja keskmine kogus kümnele inimesele 16 grammi (kd I lk 72). Kuna Mihkel Rinki kinnipidamisel leitud ja äravõetud aine sisaldas vastavalt eelpool viidatud ekspertiisiaktidele kokaiini 2,06 grammi ja vedelik 12,6 grammi GHB-d, siis kohtu hinnangul on Mihkel Rinki poolt ebaseaduslikult käideldud narkootilise aine kogus on suur. NPALS § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil, narkootiliste ja psühhotroopsete ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Sama seaduse § 2 p 3 kohaselt on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine – nende ainete või lähteainete omamine, valdamine, vahendamine, tarbimine, kasvatamine, korjamine, valmistamine, tootmine, töötlemine, pakkimine, säilitamine, hoidmine, laadimine, vedu, sisse- ja väljavedu, tolliprotseduuri transiit rakendamine, tasu eest või tasuta tarnimine kolmandale isikule. Tulenevalt asjaolust, et karistusõigusliku kvaliteedi omandab vaid selline narkootilise või psühhotroopse aine käitlemine, mis on ebaseaduslik, siis siinkohal märgib kohus, et kriminaalasjas ei ole kohtule esitatud tõendeid selle kohta, et Mihkel Rinkil oleks olnud arsti ettekirjutus kokaiini või GHB omandamiseks ja valdamiseks või et süüdistatav oleks temale inkrimineeritud suures koguses narkootilisi aineid käidelnud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil või keelatud ainete käitlemisega seotud kuritegude ennetamiseks, tõkestamiseks või avastamiseks või eelmärgitud seaduses märgitud õppeotstarbel. Sellest tulenevalt asub kohus seisukohale, et Mihkel Rinkil puudus seaduslik alus narkootilise aine käitlemiseks ning tema poolt suures koguses narkootiliste aine omandamine ja valdamine oli ebaseaduslik. Lähtudes eeltoodust on täidetud KarS § 184 süüteokoosseisu objektiivsed tunnused. Mihkel Rinkile inkrimineeritava süüteo subjektiivne koosseis näeb koosseisuelemendina ette tahtluse kõigi objektiivse koosseisu tunnuste suhtes. Süüteokoosseis on täidetud, kui süüdlane

paneb teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Tahtluse olemasoluks peab isik teadma või vähemalt pidama võimalikuks, et ta käitleb narkootilist või psühhotroopset ainet ning siinjuures ei oma tähtsust teo toimepanemise eesmärk. Kohtu hinnangul on täidetud ka süüteokoosseisu subjektiivsed tunnused, kuna süüdistatav Mihkel Rink teadis, et tema käitles narkootilisi aineid ning seda suures koguses, mis tähendab, et ta on pannud toime temale inkrimineeritava kuriteo otsese tahtlusega. Mihkel Rink on kohtueelses menetluses kinnitanud, et kinnipidamisel tema juurest leitud ja äravõetud narkootiline aine oli mõeldud tema enda tarbeks. Tarvitas seda umbes ööpäev enne kinnipidamist (II kd lk 33). Kohtu hinnangul teadis seega Mihkel Rink teo toimepanemise ajal täpselt, et tegemist on narkootilise ainega ja lähtudes eelnevast on vaieldamatult tõendamist leidnud, et süüdistatav Mihkel Rink käitles (omandas, valdas) narkootilist ainet, mida kandis endaga kaasas kuni 05.09.2012.a, mil ta kuriteos kahtlustatavana kinni peeti. Kuigi süüdistatav arvas, et tema juurest leitud narkootilise aine kogus ei ole suur ning et äravõetud kokaiini kogus saab olla maksimaalselt 3 grammi, siis ka poolest Mihkel Rinkilt äravõetud kokaiini kogusest oleks piisanud rohkem kui 10 inimesele joobe tekitamiseks. Kuna lisaks kokaiinile võeti temalt ära ka GHB-d, siis ei ole usutav, et ta ei teadnud, et tegemist on keelatud aine suure kogusega. Süüdistusaktist nähtuvalt on Mihkel Rinkile esitatud süüdistus KarS § 184 järgi inkrimineeritud koos koosseisulise raskendava asjaolu esinemisega, st Mihkel Rinki puhul on tegemist isikuga, kes on varem toime pannud karistusseadustiku 12. peatüki 1. jaos sätestatud kuriteo. Kohtule esitatud karistusregistri õiendist nähtuvalt on Harju Maakohtu 02.02.2011.a otsusega Mihkel Rinki karistatud KarS § 184 lg 1 järgi ning sellest tulenevalt asub kohus seisukohale, et Mihkel Rinki käitumine on õigesti kvalifitseeritud suures koguses narkootilise aine ebaseadusliku omandamise ja valdamisena, mis on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud karistusseadustiku 12. peatüki 1. jaos ettenähtud kuriteo ning käesoleval juhul tuleb Mihkel Rink süüdi mõista KarS § 184 lg 2 p 2 järgi. KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. KarS § 27 kohaselt on õigusvastane tegu, mis vastab seaduses sätestatud süüteokoosseisule ja mille õigusvastasus ei ole välistatud käesoleva seadustiku, muu seaduse, rahvusvahelise konventsiooni või rahvusvahelise tavaga. Seega on õigusvastasus süüteokoosseisus kirjeldatud teos sisalduv ebaõigus – tegu rikub õiguskorda ja on vastuolus inimeste kooselu reguleerivate õigusnormidega. Õiguskord on objektiivne suurus, mis kehtib kõigi ühiskonnaliikmete jaoks võrdselt. Kuivõrd süüteokoosseisudes on esitatud süütegu, tuleb eeldada, et selline süütegu on ka õigusvastane. Tegu tuleb lugeda õiguspäraseks üksnes siis, kui õiguskorras esineb õigusvastasust välistav asjaolu. Õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus kohtumenetluse käigus ei tuvastanud. Seega tuleb süüdistatava poolt karistusseadustiku tunnustele vastava koosseisupärase teo toimepanemine lugeda õigusvastaseks. KarS § 32 lg 1 kohaselt saab isikut õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub käesolevas jaos sätestatud süüd välistav asjaolu. Süüdistatav Mihkel Rink on täisealine ja teo toimepanemise ajal oli võimeline aru saama oma teo keelatusest, mida kinnitab ka 13.11.2013.a koostatud ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise

ekspertiisi akt nr 429, mille kohaselt Mihkel Rink oli temale süüksarvatava kuriteo ajal 05.09.2012.a võimeline aru saama oma tegude keelatusest ja oma käitumist vastavalt sellele arusaamisele juhtima, samuti on Mihkel Rink võimeline aru saama toimepandud kuritegude laadist ja tähendusest (kd I lk 21). episood KarS § 424 järgi Kohus leiab, et Mihkel Rinki süü temale KarS § 424 järgi esitatud süüdistuses on samuti tõendatud. Mihkel Rinkile inkrimineeritav kuritegu näeb süüteo objektiivse koosseisuna ette esmalt mootorsõiduki juhtimist ning teise tunnusena mootorsõiduki juhtimise isiku poolt, kes on joobeseisundis. Hindamaks seda, kas Mihkel Rink on talle süüks arvatud kuriteo toime pannud, tuleb kohtul esmalt hinnata, kas ta juhtis süüdistuses toodud ajal ja kohas mootorsõidukit. Kohus leiab, et käesolevas kriminaalasjas puudub vaidlus selle üle, et süüdistatav juhtis 07.07.2013.a kella 22.20 ajal Tallinnas, Paldiski mnt 80 maja juures mootorsõidukit BMW, registreerimismärgiga XXX. Antud fakt on tuvastatud Mihkel Rinki enda poolt kohtueelses menetluses 08.07.2013.a antud ütlustega, mille kohaselt ta tunnistab, et juhtis 07.07.2013.a kella 22.20 ajal sõidukit Paldiski mnt 80 juures. Hakkas Paldiski mnt-l asuva Selveri juurest juhtima firmale KV Hooldus OÜ-le kuuluvat sõidukit BMW, et sõita koju. Ta sai sõita umbes 700 meetrit, kui teda peatas politseipatrull. Sõidukis oli üksinda. Autos oli ka koer. Politsei peatas teda vilkuritega. Narkootilist ainet ta samal päeval tarvitanud ei olnud ja narkojoobes ta end ise ei tundnud olevat. Puhtsüdamlikult kahetseb tehtut ja palub kohtult kergemat karistust (kd II lk 35). Mihkel Rinki ütlused haakuvad ka kohtus ülekuulatud tunnistaja Andres X ütlustega, kelle sõnade kohaselt 07.07.2013.a oli ta tööl patrullpolitseinikuna ning nad said vihje, et Paldiski mnt-l, Selveri juures, Paldiski mnt 56, kui ei eksi, on punast värvi BMW, mis seisis tol hetkel parklas niimoodi, et takistas teisi sõidukeid. Keegi ilmselt kaebas, et sõiduk ei suuda lahkuda. Nad märkasid, et sõiduk tagurdas Paldiski mnt-le suunaga Rocca al Mare poole. Sõidukil läksid vähemalt kolm korda põlema tuled ning see ei suutnud startida. Startis ja pidurdas. Nad seisid paarimehega ristmikul ja vaatasid. Kui sõiduk hakkas sõitma Rocca al Mare poole, siis peatasid sõiduki kuskil Paldiski mnt 74 -72 juures. Sõiduk jäi kohe seisma. Sama sõiduk oli ka parklas. Andres X paarimees läks juhi juurde ja tema jäi teisele poole turvama. Isik oli sõidukis üksi, samuti oli sõidukis väike koer (kd II lk 11 pöördel, 12). Mihkel Rinki ja tunnistaja Andres X ütlused on kooskõlas ka kahtlustatavana kinnipidamise protokolliga, milles kohaselt peeti Mihkel Rink kinni 07.07.2013.a kell 22.20 Harjumaal, Tallinnas, Paldiski mnt 80 maja juures (kd I lk 34). Samuti nähtub sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusest, et Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri patrullpolitseinik Maksim X on otsustanud Mihkel Rinki alates 07.07.2013.a kella 22.20-st kõrvaldada sõiduki BMW, registreerimismärgiga XXX, juhtimiselt liiklusseaduse § 91 lg 2 p 1 alusel kuni kainenemiseni (kd I lk 37). Seega leiab kohus, et kohtuliku uurimise käigus on leidnud tõendamist asjaolu, et Mihkel Rink oli 07.07.2013.a kella 22.20 ajal Tallinnas, Paldiski mnt 80 maja juures mootorsõiduki

BMW, registreerimismärgiga XXX, roolis ning juhtis seda. Mihkel Rinkile inkrimineeritav kuritegu näeb süüteo objektiivses koosseisus teise tunnusena ette mootorsõiduki juhtimise isiku poolt, kes on joobeseisundis. LS § 69 lg 1 kohaselt määratletakse joobeseisundit kui alkoholi, narkootilise, psühhotroopse või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisundit, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Kohus ei nõustu Mihkel Rinki kaitsja seisukohaga, et Mihkel Rinkil tuvastati haiglas vaid narkootilise aine tarvitamise tunnused, mitte joove. Sarnaselt liiklusseaduse § 69 lg 1 sätestab ka politsei ja piirivalve seadus (edaspidi PPVS) § 722 lg 1, et joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. PPVS § 727 kohaselt võib politseiametnik narkootilise, psühhotroopse või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud joobeseisundi kahtluse korral toimetada isiku joobeseisundi tuvastamiseks tervishoiuteenuse osutaja juurde või riiklikku ekspertiisiasutusse. Sama paragrahvi lõike 10 kohaselt kehtestab arsti poolt isiku terviseseisundi kirjeldamise nõuded ja korra ning narkootilise, psühhotroopse või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisundi raskusastmed ning sellekohase protokolli vormi sotsiaalminister määrusega. Sotsiaalministri 19.06.2009.a määruse nr 52 „ Arsti poolt isiku terviseseisundi kirjeldamise nõuded ja kord ning narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisundi raskusastmed ning sellekohane protokolli vorm“ § 2 lg 3 ja 4 kohaselt annab arst sõltumatu hinnangu isiku terviseseisundile vastavalt oma teadmistele ning kirjeldab isiku terviseseisundit ja annab hinnangu narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine tarvitamise tunnuste esinemise kohta. Narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine tarvitamise tunnused tuvastatakse meditsiinilise läbivaatuse käigus kliinilise leiu alusel. Mihkel Rinki kohtueelses menetluses antud ütluste kohaselt pandi teda indikaatorvahendisse puhuma, aga alkoholijoovet ei tuvastatud ning ta toimetati Wismari haiglasse. Seal võeti temalt uriiniproov. Mihkel Rink on kinnitanud, et politseinike tegevuse peale temal pretensioone ei ole, puhtsüdamlikult kahetseb tehtut, sest juhtimise ajal ta ei tundnud, et ta oleks narkojoobes (kd II lk 35). Tunnistaja Andres X ütluste kohaselt kui sõidukijuht tuli sõidukist välja, siis ta ei saanud toimuvast aru. Samuti oli kohe näha, et isik ei suuda paigal seista, pupillid käisid ringi. Isikul oli koguaeg vaja teha liigutusi ning ta kordas üht ja sama küsimust: „ mis juhtus, mis juhtus“. Korduvalt sai talle vastatud, kuid isik jätkas küsimuse kordamist. Siis oli selge, et isik on midagi tarvitanud. Kuna juht puhus indikaatorvahendisse nulli, siis see viitas sellele, et isikul olid narkojoobe tunnused (kd II lk 12 ja 12 pöördel). Kuna Mihkel Rinki käitumine oli kinnipidamise hetkel 07.07.2013.a häiritud ning indikaatorvahendi näit oli negatiivne, siis politseiametnik Andres X tekkis Mihkel Rinki suhtes narkootilise aine tarvitamisest põhjustatud joobeseisundi kahtlus ning Mihkel Rink toimetati joobeseisundi tuvastamiseks Wismari Haiglasse. Nähtuvalt Wismari Haigla narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisundi kirjeldamise aktist nr 306/4 (kd I lk 40), ei nõustunud Mihkel Rink Wismari

Haiglas proove andma ning tema uriiniproov võeti Ida-Tallinna Keskhaiglas, mis edastati Eesti Kohtuekspertiisi Instituuti analüüsimiseks. Wismari Haigla AS-s teostas Mihkel Rinki läbivaatust arst Valdur X , kes peale Mihkel Rinki läbivaatust jõudis järeldusele, et viimasel esineb joobeseisundile vastav kehaliste ja/või psüühiliste funktsioonide ja reaktsioonide häirumine või muutumine narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine tarvitamise tulemusena. Oma arvamuse vormistas dr. V.X ka kirjalikult, märkides selle üheselt arusaadavalt eelpool nimetatud akti järelduse osas punktina 3 (kd I lk 40). Seega tuvastas arst meditsiinilise läbivaatuse käigus Mihkel Rinkil narkootilisest ainest põhjustatud joobe. Lisaks kehaliste ja/või psüühiliste funktsioonide ja reaktsioonide häirumise või muutumise tuvastamisele, leiti ka Eesti Kohtuekspertiisi Instituudis 12.07.2013.a teostatud uuringu käigus Mihkel Rinki uriinist kokaiini ja GHB-d (kd I lk 44). Narkootilise aine leidumist süüdistatava uriinis tõendab ka Wismari Haigla AS laboratoorne analüüs nr 633, mille järgi Mihkel organismis leiti kokaiini jälgi (kd I lk 42). Seega on kohtu hinnangul Mihkel Rinkil joobe tuvastamine läbi viidud korrektselt ning antud kriminaalasjas on esitatud tõendid selle kohta, et Mihkel Rink juhtis temale esitatud süüdistuses märgitud kellaajal ja kohas mootorsõidukit narkojoobes ning viimase käitumises on tuvastatud sellised välised muutused - kehalised või psüühilised funktsioonid ja reaktsioonid, milliste pinnalt oli võimalik järeldada, et isik ei olnud ilmselgelt võimeline juhtima sõidukit liikluses nõutava kindlusega s.t käesolevas kriminaalasjas on esitatud tõendid selle kohta, et Mihkel Rinki tervislik seisund 07.07.2013.a. kella 22.20 ajal vastas LS § 69 lg 1 sätestatud joobeseisundi tunnustele. Tulenevalt eeltoodust on täidetud KarS § 424 süüteokoosseisu objektiivsed tunnused. Mihkel Rinki inkrimineeritava süüteo subjektiivne koosseis näeb koosseisuelemendina ette tahtluse kõigi objektiivse koosseisu tunnuste suhtes. See tähendab, et süüdlane peab teadma või vähemalt pidama võimalikuks, et ta juhib sõidukit joobeseisundis. Kohtu hinnangul on Mihkel Rinki käitumises tuvastatud otsene tahtlus. Kohus ei ole tuvastanud mistahes asjaolusid, et mille alusel võiks väita, et narkojoove GHB ja kokaiini tarvitamisest oli süüdistataval tekkinud muul moel, kui narkootilist ainet ise tarbides. Wismari Haiglas läbivaatust teostanud arstile on süüdistatav avaldanud, et ta olevat proovinud „ammu“ GHB-d ja kokaiini (kd I lk 40). Ülekuulamisel uurija juures on süüdistatav öelnud, et tarvitas narkootilist ainet nädal aega tagasi. Tarvitas GHB-d ja natuke kokaiini. Narkootilist ainet ta samal päeval tarvitanud ei olnud ja narkojoobes ta end ise ei tundnud olevat (II kd lk 35). Seega oli Mihkel Rink täiesti teadlik narkootiliste ainete tarvitamisest ning seega on välistatud tema teadmatus joobeseisundist sõiduki rooli istudes. Kohus ei pea usutavaks süüdistatava juttu narkootilise aine tarvitamise kohta umbes nädal aega varem enne käesolevat sündmust, sest ei pea olema ekspert teadmaks, et narkootilise aine mõju ei kesta nii pikalt, et veel nädal aega hiljem käitub inimene mitteadekvaatselt. Seoses meelelahutusasutustes toimuvate intsidentidega, kus baarides-klubides viibinud naistel on tekkinud järsku mälulüngad, on meedias meditsiiniasjatundjad pidevalt juhtinud inimeste tähelepanu asjaolule, et GHB ehk kõnekeeles „korgijook“ püsib organismis väga lühikest aega, mistõttu selle tuvastamise juures on kõige olulisemaks teguriks võimalikult kiiresti jõuda proovi andmiseni. Kuna Mihkel Rinkilt võetud uriinist leiti GHB-d, siis ei ole loogiline, et ta tarbis seda nädal aega varem. Seega oli süüdistatav teadlik oma seisundist ning asudes sellises seisundis juhtima mootorsõidukit, näitab see Mihkel Rinkil olnud otsesest tahtlust. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et Mihkel Rinki poolt toimepandud kuritegu on täielikku tõendamist leidnud ja õigesti kvalifitseeritud ning Mihkel Rink tuleb süüdi mõista KarS § 424 järgi.

Eelnevast tulenevalt on täidetud süüteokoosseisu objektiivsed ja subjektiivsed tunnused. Teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Süüdistatav Mihkel Rink on täisealine ja teo toimepanemise ajal 07.07.2013.a oli võimeline aru saama oma tegude keelatusest, mida kinnitab ka psühhiaater Peeter Valvur 13.11.2013.a koostatud ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi aktis nr 429 (kd I lk 21). Seega ei esine KarS 2. ptk. 3. jaos sätestatud süüd välistavaid asjaolusid. Karistus Vastavalt toimepandule tuleb süüdistatavat karistada. Süüdistatavale inkrimineeritud KarS § 184 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritud kuriteo eest näeb seadusandja karistusena ette kolme- kuni viieteistaastase vangistuse. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise alus ennekõike isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, mis on otseselt seaduses välja toodud, samuti muid süü suurust mõjutavaid objektiivseid ja subjektiivseid teo toimepanemist iseloomustavaid asjaolusid. Asja kohtuliku uurimisega on leidnud tõendamist Mihkel Rinki süü tahtlikus esimese ja teise astme kuriteo toimepanemises. Karistuse mõistmisel Mihkel Rinkile peab arvestama ka kohaldatava karistuse üld- kui ka eripreventiivset mõju. Kohus ei leidnud süüdistatava käitumises KarS §-s 58 loetletud karistust raskendavaid asjaolusid. Kergendava asjaoluna arvestab kohus süüdistatava poolt avaldatud puhtsüdamlikku kahetsust. Kohus märgib, et karistusseadustiku mõtte kohaselt tuleb karistuse mõistmisel keskenduda põhiliselt teole ja üldjuhul ei tohi süüdistatava isik kuriteost lahutatult olla iseseisvaks karistuse liigi ning määra valiku aluseks, kuid samas tuleb siiski vältimatult arvestada süüdistatava isikuga eripreventiivsest prognoosist lähtuvalt. Kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks arvestama ka süüdlase isikut (vt Riigikohtu otsused nr 3-1-1-40-04; 3-1-1-99-06). KarS § 56 mõtte kohaselt peab isik ennekõike vastutama toimepandud teo eest. Mihkel Rinki näol ei ole tegemist isikuga, kes oma vanuse või vaimse tervise tõttu ei oleks tajunud toimepandud teo ohtlikkust, õigusvastasust ning tema poolt toimepandu ei olnud juhuslik. Kohus leiab, et Mihkel Rinki suhtes on võimalik saavutada karistuse eesmärk mõistes temale reaalse vangistuse. Kohus arvestab eelkõige KarS § 184 lg 2 p 2 järgi toime pandud kuriteo raskust ja asjaolu, et Mihkel Rink pani toime narkootilise ainega seotud kuriteo, olles varasemalt Harju Maakohtu poolt karistatud samasuguse kuriteo toimepanemise eest KarS § 184 lg 1 järgi. Eelnevast järeldub, et ta on vaatamata varasemale karistusele jätkanud samalaadsete kuritegude toimepanemist. Mihkel Rinki sellises käitumises väljendub kohtu hinnangul ilmselge ning teadlik vastandumine õiguskorrale ning see näitab üheselt, et Mihkel Rink ei ole aru saanud talle varasemalt mõistetud karistuste tähendusest. Varasem karistus ei ole ilmselgelt omanud kasvatavat mõju positiivse eripreventsiooni tähenduses. Uue samalaadse kuriteo toimepanemine kinnitab kohtu veendumust, et süüdistatav Mihkel Rink on vabaduses viibides jätkuvalt ohuks õiguskorrale. Ka tuleb arvestada kuriteo raskust, mille toimepanemise eest on seadusandja ette näinud karistuse vaid vangistuse näol ning millele viitab juba iseenesest KarS § 184 lg 2 sanktsioon vangistus kolmest kuni viieteistkümne aastani, seega ainuüksi kuriteo raskusest tulenevalt ei saa kaalumisele tulla sanktsiooni miinimumkaristuse mõistmine isiku suhtes, kes on jätkanud kuritegude toimepanemist. Samas peab kohus süü suuruse juures oluliseks seda, et kuigi ebaseaduslikult käideldud

narkootilise aine kogus oli suur, siis leiab kohus, et leitud kogused ei olnud siiski nii suured, et tingiks karistuse mõistmise ettenähtud sanktsiooni keskmises määras ning kohus peab võimalikuks mõista karistuse oluliselt alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra, so 4 aastat ja 6 kuud vangistust. Süüdistatavale inkrimineeritud KarS § 424 järgi kvalifitseeritud kuriteo so mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise toimepanemise eest näeb seadusandja karistusena ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse. Teades, et ta ei tohi sõidukit juhtida, võttis Mihkel Rink teadlikult riski. Teatavasti on risk võimalik oht. Igapäevaelu sündmused toimuvad alati mingi ohu foonil ning seetõttu on alati ka võimalik, et see oht realiseerub. Narkojoobes mootorsõiduki juhtimine kujutab endast liikluses ohu loomist ja on seega objektiivselt ühiskonnas soovimatu. Isik, kes hindab oma seisundit niivõrd vääralt, et asub joobeseisundis sõidukit juhtima, on liikluses ohtlik nii iseendale kui ka teistele liiklejatele ja peab saama karistusega mõjutatud vältimaks edaspidiste õigusrikkumiste toimepanemist. Isik, teades, et ta on eelnevalt narkootikume tarvitanud ja asub siis sõidukit juhtima, näitab see selgelt isiku ohtlikku käitumist ja enesekriitika puudumist, kuivõrd ta ei ole suuteline oma seisundit ja käitumist objektiivselt hindama. Arvestades sõidukijuhtide hoolimatut suhtumist kaasliiklejatesse ning liikluskorda tervikuna ning vajadust kaitsta teiste liikluses osalejate õigusi ja vabadusi ning kuna joobes sõiduki juhtimine kujutab endast ohtu nii juhi enda elule ja tervisele, kui ka teistele kaaskodanikele, siis tuleb kohtul sellisesse rikkumisse suhtuda täie tõsidusega. Karistuse liigi valikul lähtub kohus asjaolust, et süüdistatava suhtes, kes on varasemalt, so 30.03.2010.a, samaliigilise kuriteo eest karistatud tingimisi vangistusega, on rahalise karistuse kohaldamine välistatud ning tema suhtes tuleb kohaldada isiku vabadust piiravat karistust. Kohus märgib, et mootorsõiduki juhtimine narkojoobes, on üks raskemaid liiklusalaseid süütegusid. Süüdistatava Mihkel Rinki puhul on tegemist inimesega, kes pani kuriteo toime täisealisena, st isikuna, kes peaks aru saama, et liiklusnõuded on kehtestatud kõikide liiklejate sh tema enda huvides. Kohtuliku uurimisega ei ole tuvastatud ühtegi süüdistatava karistust raskendavat asjaolu. Kergendava asjaoluna arvestab kohus süüdistatava poolt avaldatud puhtsüdamlikku kahetsust. Eeltoodust lähtuvalt mõistab kohus Mihkel Rinkile karistuse alla sanktsiooni keskmise määra, so vangistuse pikkusega 1 aasta. KarS § 63 lg 2 sätestab, et kui tegemist on mitme teoga, mis vastavad mitmele eri kuriteokoosseisule ja isikut ei ole nendest ühegi teo eest varem karistatud, mõistetakse eraldi karistus iga teo eest ning liitkaristus KarS § 64 lg 1 järgi. Narkootilise aine suures koguses ebaseaduslik käitlemine KarS § 184 lg 2 p 2 järgi ja mootorsõiduki juhtimine KarS § 424 järgi moodustavad antud juhul kuritegude reaalkogumi. Kuna eelpool märgitud kuritegude puhul on rünnatud erinevaid õigushüvesid, siis ei pea kohus põhjendatuks kohaldada süüdistatavale soodsaimat karistuse liitmise viisi, so lugeda kergem karistus kaetuks raskemaga, vaid kohus kohaldab raskemat karistuse liitmise viisi, so raskema üksikkaristuse suurendamist. Seega suurendab kohus KarS § 64 lg 1 alusel üksikkaristusest raskemat ning mõistab Mihkel Rinkile liitkaristuseks 5 aasta pikkuse vangistuse. Kuivõrd süüdistatav on käesolevas kriminaalasjas kuriteod toime pannud pärast Harju Maakohtu 02.02.2011.a kohtuotsuse kuulutamist, kuid enne karistuse täielikku ärakandmist, tuleb KarS § 65 lg 2 alusel mõista liitkaristus suurendades käesolevas asjas mõistetavat karistust eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra.

Kohus peab veel vajalikuks kohaldada mõjutusvahendina lisakaristust, milleks on tähtajaline juhtimisõiguse äravõtmine. KarS § 50 lg 1 p 1 näeb ette kuriteo toimepanemise korral mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmise kuni 3 aastaks. Mootorsõiduki juhtimine pole süüdistatava professionaalne tegevus elatise hankimiseks ega mootorsõiduki juhtimisõigus süüdistatavale vajalik liikumiseks kehalise puude tõttu. Tema puhul puuduvad igasugused erandlikud asjaolud, mis tingiksid lisakaristuse mittekohaldamise. Mootorsõiduki juhtimise õiguse puudumine koondab süüdistatava tähelepanu toimepandud kuriteo tähendusele ja mõjule tema edasisele elukorraldusele. Mihkel Rink on varasemalt kriminaalkorras karistatud mootorsõiduki joobes juhtimise eest, samuti nähtuvalt karistusregistri õiendist on Mihkel Rinkil üks kehtiv väärteokaristus liiklusalase rikkumise eest. Kohus märgib, et lisakaristuse kohaldamisel on oluline tähendus isiku õiguspärasele käitumisele suunamisel ja ühiskonna turvalisuse tagamisel, s.t lisakaristuse kohaldamine on antud juhul vajalik preventiivsetel kaalutlustel. Arvestades eelnevat peab kohus vajalikuks kohaldada Mihkel Rinkile mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmist üheks aastaks. Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Vastavalt KrMS § 180 lg 3 juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda. Käesoleva kriminaaltoimiku materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis lubaksid järeldada, et Mihkel Rinkil esineksid takistused kriminaalmenetlusega riigile põhjustatud kulude hüvitamiseks või käiks nende kulude hüvitamine talle ilmselt üle jõu. Mihkel Rink on täisealine isik, kellel on olemas töökoht. Kohus ei tuvastanud menetluskulude küsimuse lahendamisel selliseid asjaolusid või takistusi, mis tingiksid või annaksid aluse kaaluda menetluskulude vähendamist. Ka seadusest tulenevate menetluskulude suuruse vähendamise ja osaliselt riigi kanda jätmise otsustus peab tuginema kindlatele faktilistele asjaoludele ja tõenditele, mis viitavad süüdimõistetu maksejõuetusele. Käesolevas süüdistusasjas selliseid asjaolusid tuvastatud ei ole. Seega tuleb Mihkel Rinkilt välja mõista KrMS § 179 lg 1 p 1 alusel riigituludesse sundraha 887.50 eurot ja KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel narkootilise aine ekspertiisi 12E-AN0964 tasu 504.00 eurot, narkootilise aine ekspertiisi 12E-AN1058 tasu 84.00 eurot, DNA ekspertiisi 12E-GE0927 tasu 114.00 eurot, materjalide, väärismetalltoodete ekspertiisi U 2-05 tasu 38.40 eurot, 07.07.2013.a joobeseisundi tuvastamise uuringu tasu 191.00 eurot ja kohtupsühhiaatriaekspertiisi nr 429 tasu 350.63 eurot ning KrMS § 175 lg 1 p 4, 5 alusel tasu õigusabi osutamise eest 38.40 eurot ja tasu kaitsjale toimiku koopia tegemise eest 0.45 eurot. Kuna 05.09.2012.a läbiviidud joobeseisundi tuvastamise uuring ei ole seotud käesolevas kriminaalasjas esitatud süüdistusega, siis KrMS § 180 lg 3 alusel tuleb joobeseisundi tuvastamise kulu 191.00 eurot jätta riigi kanda. Arvestades väljamõistetud summade suurust ning asjaolu, et kinnipidamisasutuses viibides on menetluskulude tasumine raskendatud, peab kohus põhjendatuks kohaldada menetluskulude osas KrMS § 180 lg 3 sätteid, s.t määrata kriminaalmenetluse kulude hüvitamine ositi 12 kuu jooksul. Kooskõlas KrMS § 175 lg 1 p 1 ja § 180 lg 1 jätab kohus rahuldamata Mihkel Rinki taotluse kokkuleppelisele kaitsjale õigusabi osutamise eest makstud tasu hüvitamiseks summas 1500.00 eurot.

Konfiskeerimisele kuuluv vara: KarS § 831 lg 1 sätestatu kohaselt konfiskeerib kohus tahtliku süüteoga saadud vara, kui see kuulub otsuse või määruse tegemise ajal toimepanijale. Seevastu KarS § 832 lg 1 kohaselt mõistes isiku süüdi kuriteos ja karistades teda vähemalt üheaastase või eluaegse vangistusega, võib kohus käesolevas seadustikus sätestatud juhtudel konfiskeerida osa kuriteo toimepanija varast või kogu vara, kui see kuulub otsuse tegemise ajal toimepanijale ja kui kuriteo olemuse, isiku legaalse sissetuleku ja varandusliku olukorra ning elatustaseme erinevuse või muu põhjuse tõttu on alust eeldada, et isik on saanud vara kuriteo toimepanemise tulemusena. Konfiskeerimist ei kohaldata varale, mille suhtes isik tõendab, et selle eest on täielikult või olulises osas tasutud õiguspäraselt saadud vahendite arvel. Seega ei oma KarS § 832 lg 1 kohaldamisel tähtsust asjaolu, et konfiskeerimisele kuuluv vara pärineks kuriteost, mille eest isik selles asjas süüdi tunnistatakse. Riigikohtu kriminaalkolleegium on lahendis nr 3-1-1-411 p 11 asunud seisukohale, et „KarS § 832 lg 1 kohaldamisel ei oma tähtsust asjaolu, et konfiskeerimisele kuuluv vara pärineks kuriteost, mille eest isik selles asjas süüdi tunnistatakse. Kõnealuse sätte mõttes pole kirjeldatud seose tuvastamine nõutav, nagu pole nõutav seegi, et laiendatud tulu konfiskeerimine saaks järgneda üksnes omakasulise kuriteo toimepanemisele. KarS § 832 lg 1 kohaldamine põhineb asjaolude kindlakstegemisel, millele tuginedes on alust eeldada, et isik sai vara kuriteo toimepanemise tulemusena. See tähendab, et isiku legaalse sissetuleku ja elatustaseme võrdluse tulemusena peab kohus olema jõudnud veendumusele, et süüdlasele kuuluv vara pärineb eeldatavalt varasematest kuritegudest. Vastavalt KarS § 832 lg 1 teisele lausele peab vara legaalset päritolu tõendama süüdistatav. Kriminaalkolleegium on ka varasemas praktikas osutanud, et KarS § 832 sätete alusel laiendatud konfiskeerimist kohaldades võib aluseks võtta isiku kuritegeliku eluviisi.“ Nähtuvalt Mihkel Rinki karistusregistri õiendist on Mihkel Rinki karistatud 02.02.2011.a kohtuotsusega KarS § 184 lg 1 alusel, so suures koguses narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise eest. Seega on Mihkel Rinki puhul tegemist isikuga, kellel on olnud ka varasemalt kokkupuudet narkootilise aine käitlemisega suures koguses. KarS § 184 lg 5 p 2 kohaselt võib kohus kohaldada kuriteoga saadud vara laiendatud konfiskeerimist vastavalt KarS §-s 832 sätestatule ja kohaldada ka süüteoga saadud vara konfiskeerimist KarS § 831 lg 1 sätetele. Kohtule esitatud keskkriminaalpolitsei kriminaaltulu tuvastamise büroo poolt koostatud kriminaaltulu kokkuvõttest nähtuvalt tuvastati ajavahemikul 2010.a kuni 05.09.2012.a teadmata päritolu tulusid kokku 17 288.58 eurot, st isiku poolt tehtud kulutused (sh varade soetamine) on olnud oluliselt suuremad kui tema legaalsed sissetulekud. MTA andmetel oli süüdistatava legaalne sissetulek 2011.a kokku 12 178 eurot ning 2012 aastal 6209 eurot. Teadmata päritolu tulud on tekkinud sularaha sissemaksetest Mihkel Rinki arvelduskontodele ning 05.09.2012.a tema kinnipidamisel ja elukoha ning sõiduauto läbiotsimistel ära võetud sularahast. Sularaha sissemakseid ei ole arvestatud süüdistava Mihkel Rinki legaalsete sissetulekute hulka, kuna Mihkel Rinki tööandjate poolt teostatud väljamaksed on kajastatud ka Maksu-ja Tolliametis deklareeritud andmetes, mistõttu ei ole alust arvata, et Mihkel Rink oleks oma tööandjatelt saanud töötasu sularahas. Samuti ei ole seda ka Mihkel Rink kahtlustavana ülekuulamise protokollis väitnud (kd II lk 81-83). 26.11.2012.a koostatud kahtlustatavana ülekuulamise protokollist nähtuvalt on Mihkel Rink sularaha sissemaksete kohta öelnud, et jaanuaris 2012.a võttis ta laenu 19 500.00 sõbra XXX kaudu Audiocentri omanikult, laen anti talle sularahas ning selle rahaga ta kattis oma sularahas tehtud kulutusi (kd II lk 26-28). Kohtule on esitatud kaks laenulepingut, millest

nähtuvalt on 05.01.2012.a XXXja XXX vahel sõlmitud laenuleping laenusummaga 20 000.00 eurot, tähtajaga 2 aastat ning 07.01.2012.a XXX ja Mihkel Rinki vahel sõlmitud laenuleping summale 19 500.00 eurot, tähtajaga 1 aasta. (kd I lk 236-243). Kriminaaltulu analüüsi kokkuvõttest nähtuvalt oli OÜ Audiocenter (registrikood 10976943) omanikuks laenu andmise ajal, s.o jaanuar 2012.a XXX. XXXoli ajavahemikul 11.2005.a-03.2011.a OÜ Audiocenter töötaja. Samuti nähtub kriminaaltulu analüüsist, et XXXlegaalne sissetulek 2011.a oli kokku 20 557 eurot (bruto). Samuti oli OÜ Audiocenter 2011.a majandusaasta aruande kohaselt äriühing 2011.a kahjumis ning dividende äriühingu juhatuse liikmetele makstud ei ole. Samuti nähtub XXXarvelduskontode väljavõttest ajavahemikul 01.01.2011.a kuni 31.01.2012.a, et sellises ulatuses sularaha enne laenu andmist välja võetud ei ole. Seega ei ole usutav, et XXXoleks saanud Mihkel Rinkile XXX vahendusel anda laenu summas 19 500.00 eurot (kd II lk 83-84). 05.09.2012 võeti Mihkel Rinkilt ära sularaha kokku 7740 eurot (kd I lk 53-56). Kriminaaltulu analüüsi kokkuvõtte kohaselt võrreldes kinnipidamisel isikult ära võetud sularahasummat isiku varalise seisundi analüüsi tulemusega, siis nähtub, et perioodil 01.01.2012 05.09.2012.a on isikul esinenud teadmata päritolu sissetulekuid, mille sisse on arvestatud ka kinnipidamisel ära võetud sularaha. Analüüsist nähtub, et Mihkel Rinki legaalsed sissetulekud ei võimaldanud isikul sellises ulatuses sularaha säästa. Nimelt puudus Mihkel Rinkil võimalus oma legaalsest sissetulekust sularaha koguda, kuivõrd analüüsi tulemusena on selgunud, et isiku kulutused olid suuremad tema legaalsetest tuludest juba alates 2010.aastast. Seega oli 2010.aastaks isikul kõik legaalsed sissetulekud ära kulutatud, mistõttu oli sularaha kogumine ka varasemate aastate, so 2007-2009.a, jooksul nendest ebatõenäoline ja võimatu. Perioodil, mil tal esinesid teadmata päritolu sissetulekud on tema igakuiseid kulutusi kaetud just kontole toimunud sularaha sissemaksetest, mille legaalne päritolu ei ole aga tõendatud (kd II lk 84). Mihkel Rinki kinnipidamisel 05.09.2012.a leiti tema valdusest ka metallist käekett massiga 62,61 grammi, mille väärtuseks on AS Metrosert ekspertiisiakti nr U2-05 kohaselt 1324.83 (+/-46.33 eurot) (kd I lk 194-195). Mihkel Rink on keti päritolu kohta selgitanud, et 2008.a kinkisid sõbrad talle sünnipäevaks komplekti käeketist ja kaelaketist (kd II lk 26-28). Sõprade nimesid Mihkel Rink ülekuulamiselt ei avaldanud. Kuna KarS § 832 lg 1 teisele lausele vastavalt peab vara legaalset päritolu tõendama süüdistatav, siis on see tema huvides esitada tõendid selle kohta, et kõnealuse käeketi omandas ta seaduslikult. Kuna aga Mihkel Rink ei ole avaldanud kingituse tegijate nimesid, siis puudub kohtul ka võimalus vara legaalse päritolu kontrollimiseks, mistõttu ei ole kohus veendunud, et Mihkel Rink on käeketi omandanud õiguspäraselt. Mihkel Rinki legaalse sissetuleku ja tema varandusliku olukorra põhjendamatu erinevus, annab kohtule alust eeldada isiku vara ebaseaduslikku päritolu ning Mihkel Rinki valduste läbiotsimise käigus äravõetud sularaha summas 7740.00 eurot ja metallist käekett massiga 62,61 grammi võivad pärineda kuriteo toimepanemisest. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et Mihkel Rinkilt kriminaalasja menetlemise käigus ära võetud ja 28.03.2013.a Harju Maakohtu määruse alusel arestitud ning Politsei- ja Piirivalveameti tagatiskontole kantud sularaha summas 7740.00 eurot tuleb KarS § 832 lg 1 alusel konfiskeerida ja anda KarS § 85 lg 1 alusel riigi omandisse. Samuti kriminaalasja menetlemise käigus ära võetud Mihkel Rinkile kuuluv kollase ja halli värvusega metallist käekett (pikkusega ~22 cm ja massiga 62,61 grammi), mis on arestitud 28.03.2013.a Harju Maakohtu määruse alusel ning antud hoiule Politsei-ja Piirivalveameti keskkriminaalpolitsei asitõendite hoidlasse, tuleb konfiskeerida KarS § 832 lg 1 alusel kohtuotsuse jõustumisel ja anda KarS § 85 lg 1 alusel riigi omandisse.

Asitõendid:

Kriminaalasja menetlemise käigus ära võetud ja ekspertiisiaktiga 02.10.2012.a nr 12EAN0964 tagastatud minigrip kilepakendid, topsikud kirjega „MAGNESLIFE 25ml“, plastikust tops kirjega „Glükoos“, Elisa sim-kaardi ümbris, millel nr XXX (mis asuvad Politsei- ja Piirivalveameti keskkriminaalpolitsei asitõendite hoidlas asukohaga Tööstuse 52, Tallinn) – konfiskeerida ning KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada kohtuotsuse jõustumisel. Kriminaalasja menetlemise käigus ära võetud narkootiline aine kokaiin ja psühhotroopne aine GHB, mis on jäetud ekspertiisiaktiga 02.10.2012.a nr 12E-AN0964 hoiule Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi keemiaosakonda – konfiskeerida KarS § 83 lg 4 ja § 191 alusel ning KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada kohtuotsuse jõustumisel. 1 DVD-plaat (Mihkel Rinki kasutuses oleva sõiduauto ja elukoha läbiotsimise salvestusega), mis asub kinnises ümbrikus kriminaalasja materjalide juures – jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja materjalide juurde kohtuotsuse jõustumisel.

Piia Hindrea Rahvakohtunik

Aulike Salo Kohtunik

Tiit Teetamm Rahvakohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.