1-14-1387/27 - Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja - lahend.ee

Süüdistav J.A kinnitas kohtus, et saab aru, milles teda süüdistatakse ning tunnistab oma süüd. Kohus, tutvunud kriminaalasja materjalidega, leiab, et süüdistatava J.A süüd KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises tõendavad järgmised kohtuistungil avaldatud ja uuritud tõendid: − Kannatanu XXX ütlused (XXX ema), millest nähtub kuriteo toimepanemise aeg, koht viis ning kannatanule tekitatud tervisekahjustused (tl 2-4); − Isiku läbivaatuse protokoll koos fototabeliga, millest nähtuva XXX tekitatud kehavigastused (tl 5-8); − SA Tallinna Lastehaigla traumapunkti tervisekaart, millest nähtub XXX tuvastatud vigastused, sh nahasisesed marrastused nii kaelal lateraalselt kui ka dorsaalselt (tl 9); − Kannatanu XXX ütlused, millest nähtuvad kuriteo toimumise aeg, koht ja viis ja tekitatud tervisekahjustused (tl 19-26); − Äratundmiseks esitamise protokoll koos fototabeliga, millest nähtub et XXX tunneb ära teda rünnanud mehe J.A (tl 27-31); − Kahtlustatava J.A ütlused, millest nähtuvad et ta tunnistab oma süüd, samuti tõendavad need kuriteo toimumise aega, kohta ja viisi ning milliseid tervisekahjustusi kannatanule tekitati (tl 35-40); − Tunnistaja XXX ütlused, millest nähtuvad kuriteo toimumise aeg, koht ja viis ning kannatanule tekitatud tervisekahjustused (tl 41-46); − Tunnistaja XXX ütlused, millest nähtuvad kuriteo toimepanemise aeg, koht ja viis ning kannatanule tekitatud tervisekahjustused (tl 53-60). Kohus asub seisukohale, et J.A on kohtus end esitatud süüdistuses süüdi tunnistanud, kannatanu ja tunnistajate ütlused on kooskõlas ka teiste kriminaalasjas kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega ning J.A süü talle inkrimineeritud kuriteo toime panemises on täielikult tõendamist leidnud, st et J.A pani kavatsetult toime teisele isikule valu tekitanud kehalise väärkohtlemise, so KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo. KarS § 121 objektiivne koosseis on täidetud teisele isikule valu tekitamisega ka juhul, kui sellega ei kaasne tervisekahjustust. J.A on süüvõimeline ning teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Subjektiivsest küljest eeldab kehaline väärkohtlemise koosseis tahtlust kõiki asjaolude suhtes. Süüteokoosseis on täidetud, kui isik tegutseb vähemalt kaudse tahtlusega. Kohus leiab, et J.A pani KarS § 121 järgi kvalifitseeritava teo toime kavatsetult. J.A seadis endale eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teadis, et see saabub või vähemalt pidi seda võimalikus pidama.

Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüdistatava isikut, süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikust, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalusega mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huve. J.A on varasemalt kriminaalkorras karistatud 1 korral, 11.12.2009 Harju Maakohtu poolt KarS § 200 lg 2 p 7,8 ja 10 – § 25 lg 2, KarS § 73 alusel tingimisi vangistusega 3 aastat, katseajaga 3 aastat (katseaja lõpp 10.12.2012). Kehtivaid väärteo karistusi 2 (kaks). Karistust kergendav asjaolu on puhtsüdamlik kahetsus. Raskendav asjaolu on süüteo toimepanemine teadvalt noorema kui 12.a. isiku suhtes. Karistuse mõistmisel tuleb vastavalt karistusseadustiku mõttest lähtuvalt keskenduda põhiliselt teole ning üldjuhul ei tohi süüdistatava isik kuriteost lahutatult olla iseseisvaks karistuse liigi ning määra valiku aluseks, kuid samas tuleb siiski vältimatult arvestada ka süüdistava isiksusega eripreventiivsest prognoosist lähtuvalt. Kellegi karistusõiguslik mõjutamine saab toimuda ainult inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Sellepärast peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks arvestama ka süüdlase isikut. Kuna J.A on varasemalt karistatud 1 korral 11.12.2009 Harju Maakohtu poolt KarS § 200 lg 2 p 7, 8 ja 10 – § 25 lg 2, KarS § 73 alusel tingimisi vangistusega 3 aastat, katseajaga 3 aastat, mis on teda iseloomustava asjaoluna kohtule ka teada, tuleb karistuse mõistmisel lähtuda eelkõige isiku süüst, kergendavatest ja raskendavatest asjaoludest, võimalusega mõjutada J.A edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitse huvidega. Kohus on seisukohal, et J.A ei ole mõttekas ega otstarbekas karistada rahalise karistusega, kuna see ei kannaks oma eesmärke. Nagu seletas kohtus J.A käesoleval ajal ta ei tööta, tal tuleb tasuda ka menetluskulud. Kuna isikut on varem karistatud raske varavastase süüteo eest, so KarS § 200 järgi kvalifitseeritava kuriteo eest, leiab kohus, et kergemaliigiline karistus ei kanna oma eripreventiivseid eesmärke. Kohus leiab, et isik tuleb allutada käitumiskontrollile, kuna kriminaalhooldus annaks talle parema resotsialiseerumise võimaluse kriminaalhoolduse käigus läbiviidavate sotsiaalprogrammide ja kriminaalhooldus ametniku nõustamise ja järelevalve teostamise abil. Lisaks leiab kohus, et kuna kannatanu näol oli tegemist alaealisega ning süüdistatava isikuomadusi arvestades ei ole kergema liigilise karistuse kohaldamine põhjendatud. Karistuse mõistmisel J.A-le peab kohus arvestama kohaldatava karistuse üld- ja eripreventiivset mõju. Kaaludes asenduskaristusena üldkasuliku töö kohaldamist, peab kohus selgitama välja, kas isik on üldsegi asenduskaristuseks sobilik. Kuna J.A ei ole taotlenud üldkasuliku töö tegemise võimalust, tal on ka probleeme tervisega, ei ole kohtul võimalik kaaluda asenduskaristuse põhjendatust. KarS § 121 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse. Seadusandja on KarS § 121 sanktsiooni keskmise määrana määratlenud 1,5 aastat vangistust. Kohtupraktika kohaselt tuleb lähtuda karistuse mõistmisel karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmisest määrast. Seejärel tuvastada süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 24.10.2011.a otsus kriminaalasjas nr 3-15

1-77-11, p 11 ja 17.05.2013. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-52-13, p 19). Kohus on seisukohal, et J.A on võimalik karistada vangistusega alla sanktsiooni keskmise määra ning seda põhjendusel, et J.A kahetseb toime pandud tegu. Riigikohus on väljendanud seisukohta, et alles siis, kui kohus on otsustanud, milline peaks olema konkreetse toimepandud teo eest konkreetsele isikule mõistetav karistus, saab järgmisena kaaluda, kas kõne alla võiks tulla ka tema tingimuslik karistusest vabastamine. Antud seisukohast lähtudes on kohus seisukohal, et J.A on võimalik karistada kohaldades KarS § 74 sätteid, ta on varem 1 korral kriminaalkorras karistatud isik, kelle karistust KarS § 73 alusel ei pööratud täitmisele kui isik ei pane 3 aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu. J.A läbis oma katseaja edukalt uue kuriteo toimepanemiseta, katseaeg lõppes J.A 10.12.2012.a. Samuti on J.A olemas kindel elukoht. Kohus asub seisukohale, et kuigi J.A läbis katseaja edukalt on ta siiski varasemalt 1 korral karistatud ja sellega seoses ei ole õigustatud talle varasemast leebema või samaväärse karistuse kohaldamine. Eelpool toodud arvestades asub kohus seisukohale, et J.A tuleb tunnistada KarS § 121 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises süüdi ja mõista talle karistuseks vangistus 9 (üheksa) kuud. Vastavalt KrMS § 238 lg 2 sätetele vähendada J.A-le mõistetud karistust 1/3 võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks vangistus 6 (kuus) kuud. KarS § 74 lg 1 alusel mitte pöörata mõistetud karistust täielikult täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane talle kohtu poolt määratud 18 kuulise katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ning täidab talle KarS § 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi. Vastavalt KarS § 75 lg 1 kohustada J.A täitma KarS § 75 lg 1sätestatuid kontrollnõudeid: − elama kohtu määratud alalises elukohas XXX; − ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; − alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; − saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; − saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; − saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Määrata J.A katseajaks Tallinna Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt nimetatud kriminaalhooldaja järelevalve alla. KarS § 78 p 1 alusel arvestada J.A-le määratud 18 kuu pikkuse katseaja kulgemist alates kohtuotsuse kuulutamise päevast, so 31.03.2014.a.