lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-13-8732/26

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTartu Ringkonnakohus · 31.03.2014

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohus
Kohtuasja number
1-13-8732/26
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Täitmiskohtuniku asi
Kuulutamise aeg
31.03.2014
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1104
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-13-8732/10Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja02.10.20131-13-8732/19Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja11.03.2014

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

31. märts 2014, Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-13-8732

Kohtukoosseis

Tiit Lõhmus, Mati Kartau, Paavo Randma

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja) 11. märtsi 2014 määrus süüdimõistetu elektroonilise valvega tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

süüdimõistetu Raivo Rüütel, määruskaebus

RESOLUTSIOON

Jätta Viru Maakohtu 11. märtsi 2014 määrus muutmata ja süüdimõistetu Raivo Rüütli määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik

1.Tartu Maakohtu 02.10.2013 otsusega mõisteti Raivo Rüütel süüdi KarS § 202 lg 1, § 215 lg 2 p 1,2 ja § 199 lg 2 p 7,8,9 alusel ning talle mõisteti karistuseks 8 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel mõistetud karistust suurendati Viru Maakohtu 14.06.2013 kohtuotsusega mõistetud ärakandmata karistuse võrra, mõistes liitkaristuseks 1 aasta 4 kuud vangistust. Karistuse kandmise algus 30.06.2013 ja lõpp 30.10.2014.
2.Maakohus, tutvunud süüdimõistetu ja prokuröri arvamusega ning Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele elektroonilise valve alla. Maakohtu põhjendused olid järgnevad.
2.2.
R. Rüütlit on kriminaalkorras karistatud kolmandat korda. Varasemalt oli teda varavastaste kuritegude eest karistatud tingimisi vangistusega ja üldkasuliku tööga ühes allutamisega käitumiskontrollile, kuid katseajal jätkas ta kuritegude toimepanemist. Viimane karistus mõisteti varavastaste kuritegude eest. Väärteo korras korduvalt karistatud liiklus- ja alkoholiseaduse alusel. Vaatamata varasemale karistusele isik paranemise teele ei asunud ning olles allutatud käitumiskontrollile jätkas kuritegude toimepanemist, pani toime samalaadsed varavastased kuriteod, mis osutub sellele, et ta ei ole oma eelnevatest karistustest vastavaid järeldusi teinud ega suutnud katseajal tõestada, et ta on võimeline käituma seaduskuulekalt.
2.3.Vabaduses puudub kinnipeetaval kindel töökoht, mis halvendab tema toimetulekut ja suurendaks uute kuritegude toimepanemise riski. Maakohus märgib, et R. Rüütli vabanemisel elektroonilise valve alla ei ole tal suure tõenäosusega võimalik asuda elukoha lähikonnas tööle ning garanteeritud töökoht puudub.
2.3.Enne vangistust oli kinnipeetaval probleeme alkoholi liigtarvitamisega (varasemalt karistatud alkoholiseaduse alusel) ning tal võib olla tagasilanguse perioode, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Eeltoodule tuginedes leiab maakohus, et tingimuslik karistus ei paneks kinnipeetavat hoiduma uute kuritegude toimepanemisest ning R. Rüütli puhul on olemas tõenäoline kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidmise risk, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada.
2.4.Maakohus lisab, et R. Rüütlile varem määratud katseaeg ei olnud tulemuslik, millest võib järeldada, et ta ei ole suuteline alluma ühiskonnas kehtestatud reeglitele ning käitumiskontroll ei hoiaks R. Rüütlit uute kuritegude toimepanemisest ja tema käitumine katseajal võib olla negatiivne ja kriminaalhoolduse teostamine probleemne ning kriminaalhoolduse eesmärgid jäävad täitmata.
2.5.Maakohus leiab, et süüdimõistetu võimalused vabanemisel s.o elukoha olemasolu ning lähedaste toetus, ei kaalu üle tema käitumist enne vangistusse sattumist ning uute toimepandud kuritegude asjaolusid. Ka enne vangistust oli kinnipeetaval alaline elukoht ning lähedaste toetus, kuid need asjaolud ei hoidnud ära uute kuritegude toimepanemist. Arvestades kinnipeetava käitumist katseajal ja seni kantud vangistust esimesel poolel, puudub kohtul käesoleval ajal kindel veendumus selles, et kinnipeetav suudab seekord katseaja seaduskuulekalt läbida. Piirangud, mis on seotud kriminaalhoolduse all elektroonilise järelevalve kohaldamisega, ei ole piisavad kinnipeetava õiguskuuleka käitumise tagamiseks.
2.6.Samas tuleb maakohtu hinnangul arvestada ka seda, et vanglas viibides on kinnipeetaval võimalus omandada põhiharidus (õpib 9.klassis individuaalõppel) ja eriala ning osaleda tööhõives ja sotsiaalprogrammides, mis suurendaks tema resotsialiseerimise võimalusi. Arvestades kuritegude korduvust ja käitumist katseajal ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine käesoleval ajal veel õigustatud. Isik, kes pani toime kuriteo, ja seda ka katseajal, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Eelnevat kogumis hinnates asus maakohus seisukohale, et R. Rüütli kriminaalhooldusega seotud piirangud ega elektroonilise valve kohaldamine ei ole piisavad vahendid kinnipeetava suunamiseks seaduskuulekale teele.
3.Viru Maakohtu 11.03.2014 määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu R. Rüütel, kes palub tühistada Viru Maakohtu 11.03.2014 määruse ja vabastada R. Rüütel vangistusest tingimisi enne tähtaega.
3.1.Määruskaebuse esitaja toob välja vastuväited maakohtu otsusele. R. Rüütel on seisukohal, et maakohus otsustas tema elektroonilise valvega tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise valesti ning soovib ringkonnakohtu poolt asja uut arutamist tulemusega, et ta elektroonilise valvega tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastatakse. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
4.Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses toodud seisukohtadega ja leiab, et R. Rüütli vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud. Kuna ringkonnakohtu hinnangul on maakohus süüdimõistetu ja prokuröri arvamuse ning Viru Vangla poolt esitatud materjalidega põhjalikult tutvunud ja oma seisukohti piisavalt motiveerinud ning kolleegium maakohtu määruse põhjendustega nõustub, ei korda ringkonnakohus neid täielikult vaid toob välja olulisema.
5.Ringkonnakohus on seisukohal, et süüdimõistetu R. Rüütli määruskaebus ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks ja R. Rüütli ennetähtaegseks vangistusest vabastamiseks. Kohtukolleegium leiab, et maakohtu otsustus jätta R. Rüütel enne tähtaega vangistusest vabastamata, tuginedes tema poolt toime pandud kuritegude arvule, nende iseloomule ja isikut iseloomustavatele andmetele, on põhjendatud.
6.Ringkonnakohus peab positiivseks asjaolu, et R. Rüütlil on võimalus omandada vangistuse jooksul põhiharidus, osaleda tööhõives ning sotsiaalprogrammides, mis suurendavad kinnipeetava resotsialiseerimise võimalusi. Teisalt peab ringkonnakohus oluliseks asjaolu, et käesolev karistus on toime pandud katseajal ning kinnipeetaval on hetkel kehtiv distsiplinaarkaristus.
6.1.KarS § 76 lg 3 toodud asjaolusid tuleb hinnata nende kogumis, mistõttu ringkonnakohus leiab, et R. Rüütli vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole käesoleval ajahetkel põhjendatud. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et vabastamist mittetoetavad asjaolud kaaluvad üles R. Rüütli enda poolt rõhutatud elukoha olemasolu.
7.Ringkonnakohus rõhutab, et kuigi seadus võimaldab süüdimõistetuid ennetähtaegselt karistuse kandmisest vabastada, ei ole tegemist olukorraga, kus isiku võiks vabastamata jätta üksnes erandlikel juhtudel. Vastupidi, karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. R. Rüütli puhul ei esine selliseid veenvaid asjaolusid, mis võimaldaksid käesoleval ajal tema ennetähtaegset vabastamist ilma elektroonilise valve kohaldamiseta või elektroonilisele valvele allutamisega. Ka elektroonilise valve kohaldamine ei kõrvalda isikust tulenevaid riske. Isiku tingimisi enne tähtaega vabastamine on KarS § 76 lg 3 alusel eelkõige kogutud materjali hindamine kohtuniku siseveendumusest lähtuvalt ning iga isiku suhtes individuaalne. Ringkonnakohus peab vajalikuks ka märkida, et lisaks karistuse individuaalsele õigustusele tuleb silmas pidada selle sotsiaalpoliitilist eesmärki, mis lähtub asjaolust, et riik peab vastutama selle eest, et rahuldada ühiskonna arusaamu õiglusest. Kolleegiumi hinnangul on maakohus R. Rüütli kuritegude toimepanemise riskitegureid põhjalikult analüüsinud ning leidnud, et R. Rüütli ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud ning tema, kui varavastase süüteo toime pannud isiku vabastamine ei ole kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega.
8.Tulenevalt eeltoodust ning juhindudes KrMS § 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ja süüdimõistetu R. Rüütli määruskaebuse rahuldamata.

Tiit Lõhmus

Mati Kartau

Paavo Randma

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.