lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-14-2728/3

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTartu Maakohus Viljandi kohtumaja · 27.03.2014

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
Kohtuasja number
1-14-2728/3
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Kokkuleppemenetlus
Kuulutamise aeg
27.03.2014
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1387
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Lahendi tekst

Riigi Teataja

TARTU MAAKOHUS

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Otsuse tegemise koht ja aeg Kriminaalasi (number ja nimetus) Asja lahendamine Kohtukoosseis Kohtuistungi sekretär Prokurör Süüdistatav

Süüdistus Kaitsja v

27. märts 2014 Viljandi kohtumaja kriminaalasi nr 12260103307; kohtuasi nr 1-14-2728 riik versus L.V kohtuistung kokkuleppemenetluses kohtunik Toomas Lillsaar Irina Meremaa Merike Tikk L.V (isikukood XXX; elukoht xxxxx xxx x-x xxxxxxxx ; ilma kindla töökohata; ei oma kriminaalkaristatust) KarS § 215 lg 1 järgi advokaat Anu Vilt

RESOLUTSIOON

Aluseks võtnud kohtulikul arutamisel tuvastatud asjaolud ja kohaldatud seadused ning juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-dest 159 ja 249, tegi kohus otsustused. Otsustused süüs ja karistamises

1.Tunnistada L.V süüdi karistusseadustiku (KarS) § 215 lg 1 järgi ja mõista talle karistusena vangistus 3 (kolm ) kuud; KarS § 73 lg 1 alusel määrata, et mõistetud vangistus karistus jääb täielikult tingimisi kohaldamata; määrata L.V-le katseaeg 3 (kolm) aastat ning mõistetud vangis tust ei pöörata täitmisele, kui L.V ei pane katseajal tahtlikult toime uut kuritegu. Muud otsustused
2.Tsiviilhagis ja kriminaalmenetluse kuludes: 2.1 rahuldada täielikult M.S.a tsiviilhagi ning välja mõista L.V-lt 1565 (üks tuhat viissada kuuskümmend viis) eurot M.S.a kasuks; 2.2 välja mõista L.V-lt kriminaalmenetluse kulud 590 (viissada üheksakümmend) eurot ja 10 senti; m äärata kriminaalmenetluse kulude tasumine ositi 1 aasta jooksul järgmiselt: 1) alates 20 14 a aprillikuust igakuise menetluskulu osa 49 (nelikümmend üheksa ) eurot 18 senti tasumine, kuni menetluskulude täieliku tasumiseni; 2) igas kuus tasutava menetluskulu osa tasumistähtaeg kuu 30- s kuupäev; 3) tähtaegselt kohtu määratud menetluskulu osa tasumata jätmisel või kokkuvõttes tasumise graafikujärgse võlgnevuse korral, lugeda tähtaeg saabunuks menetluskulu tasumisele tervikuna; 2.3 L.V-le õigusabi osutamisega seonduv advokaadi sõidukulu 177,60 € (millest käibemaks 29,60 €) jätta riigi kanda. Selgitused kohtuotsusele 3.1 kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata KrMS § -s 318 sätestatud alustel Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest; apellatsiooni-

õiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest; 3.2 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise ja väljamõistmise peale võib KrMS § 189 lg 3 kohaselt vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse esitamisega (KrMS § -de 383 – 392); 3.3 kohtuotsus jõustub edasikaebe (apellatsiooni) tähtaja möödumisel; 3.4 ositi täitmiseks määratud kriminaalmenetluse kulud loetakse täidetuks ja otsust menetluskuludes kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on rahasummad tähtaegselt tasunud rahandusministeeriumi kontole nr EE891010220034796011 SEB Pangas või kontole nr EE932200221023778606 Swedbankis (tasumisel maksekorraldusele: viitenumber 2800049874 ja selgitusena „menetluskulu ositi tasumine asjas nr 114-2728 “);

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTU OTSUSE PÕHJENDUSED

(Kohtuotsuse põhiosa) KrMS § 249 ( Süüdimõistva kohtuotsuse põhiosa kokkuleppemenetluses) kohaselt kohtuotsuse põhiosas märgitakse: 1) millises süüdistuses kohus süüdistatava süüdi mõistab ning 2) kokkuleppe sisu.

1.Süüdistus Süüdistusest nähtuvalt on L.V toime pannud kuriteona võõra vallasasja omavolilise ajutise kasutamise KarS § 215 lg järgi, mis seisnes selles, et tema 7. juulil 2012. a ärandas ajutise kasutamise eesmärgil Viljandi maakonnas Viljandi vallas (xxxxxxxxxx xxxx xxx kinnistul asuvast g araaž-töökoja lukustatud boksist M.S.a le kuuluva sõiduauto Fiat Punto registreerimismärgiga XX XX XX ning sõitis sellega ringi mööda Viljandi maakonda ning põhjustas sellega avarii. Kahju kokku 1565 eurot.
2.Kriminaalasjas sõlmitud kokkulepe P rokuratuur ja süüdistatav on nõustunud kriminaalasja lahendamisega kokkuleppemenetluses. Prokurör, süüdistatav ja süüdistatava kaitsja on sõlminud kokkuleppe süüdistatava süüdimõistmises KarS § 215 lg 1 järgi ja karistamises karistuseks 3 kuud vangistust. KarS § 73 lg 1 ja lg 3 alusel määrata, et mõistetud karistust ei pöörata täitmisele, kui L.V ei pane 3 aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu
3.Menetluskulud Kriminaalmenetluse kulud on sätestatud KrMS 7. peatüki 1. jaos (Kriminaalmenetluse kulude liigid; § 173 - § 179), 2. jaos (Kriminaalmenetluse kulude hüvitamine; § 180 - § 188) ning
3.jaos ( Kriminaalmenetluse kulud hüvitamise otsustus; § 189 - § 192).
3.1.Menetluskulud kululiikide järgi Menetluskulud on sätestatud KrMS §-s 175 (Menetluskulud).
3.1.1.Sundraha KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis KrMS § 179 (Sundraha) lg 1 kohaselt on teise astme kuriteo puhul 1,5 palgamäära, s. o 532,5 €. Sundraha määr tuleneb Vabariigi Valitsuse 28. novembri 2013 määrusest nr 166 (Töötasu alammäära kehtestamine), millega on kehtestatud alates 01. jaanuarist 2014 töötasu alammääraks 355 € kuus.
3.1.2.Riigi õigusabi (kohtus ja kohtueelsel uurimisel) KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Vastavalt KrMS § 43 (Kaitsja valimine ja määramine) lg-le 2 kaitsja määrab uurimisasutuse, prokuratuuri või kohtu taotlusel Eesti Advokatuur, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist või kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat taotlenud, kuid kaitsja osavõtt on kohustuslik KrMS §

45 järgi. Vastavalt riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 4 lg 3 p- le 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaalmenetluses. RÕS § 21 lg 3 kohaselt riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise korra ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatuse ja korra kehtestab advokatuuri juhatus. Eesti Advokatuuri juhatuse 26. novembri 2013 otsusega on kinnitatud Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord (edaspidi kord). Korras koos hilisemate muudatustega on kehtestatud tasu arvestamise alused ja maksmise kord, tasumäärad ning kulude hüvitamisse ulatus ja kord.

3.1.2.1.L.V-le osutatud riigi õigusabi Süüdistatava L.V kaitsja osalemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 235,20 €.
3.2.Kohtu hinnatud arvestuslikud menetluskulud kokku Kriminaalmenetluses on süüdistatavale arvestuslikult menetluskuludeks kokku sundraha 532 (viissada kolmkümmend kaks) € 50 senti , riigi õigusabi tasu 57 (viiskümmend seitse) € 60 senti.
3.3.Menetluskulude hüvitamine KrMS § 189 (Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustus) lg 1 kohaselt kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega. K ohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtu otsusega (KrMS. § 189 lg 2). KrMS § 180 (Menetluskulude hüvitamine süüdimõistva kohtuotsuse korral) lg 1 Süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seejuures arvestatakse KrMS § -s 182 (Tsiviilhagiga seotud menetluskulude hüvitamine) sätestatud erandeid . Riigi õigusabi tasu koosseisus on süüdistatavale L.V sisulise õigusabi teenuse osutamine 57,60 € ning õigusabi osutamiseks sõidukulud ja selleks kulutatud aeg kokku 177,60 €. Sõiduga seonduvad kulutused on võrreldes sisulise õigusabi andmise kuludega ebaproportsionaalselt suured. Kohtule teadaolevalt võinuks õigusabi osutav advokaat olla määratud menetluse koha järgsest advokaadibüroost ja sel juhul ei kaasneks advokaadi kohalesõiduga seonduvaid kulusid. Kohtu hinnangul riigi õigusabi andva advokaadi määramine selliselt, et advokaadi sõiduga seonduvad kulutused ületavad sisulise õigusabi osutamise kulud, on süüdistavat ülemääraselt ja asjakohatult koormav ning õigusabi saajale ei ole selline õigusabi andmise korraldamine mõistlik. Eeltoodust lähtuvalt tuleb õigusabi andmiseks tehtud kulutused sõitudele 177,60 € jätta süüdi statavalt välja mõistmata. Sisuliselt jäävad sõidukulud riigi kanda, kuna kohtule teadaolevalt on riik aastaks õigusabi kulud advokatuurile ette maksnud. Sõidukulud ja sõiduks kulutatud aega hüvitatakse küll õigusabi osutanud advokaadile, kuid süüdimõistetult seda kohus välja ei mõista ning selles osas jääb riigilt advokatuurile ettemakstud rahasumma süüdistatavalt riigile tagasi välja mõistmata. KrMS § 180 lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, et kriminaalasjas menetluskulude hüvitamine oleks süüdimõistetul üle jõu käivateks kohustusteks. Arvestatud menetluskulud tulevad KrMS § 180 alusel välja mõista süüdistatavalt. Arvestades süüdimõistetu majanduslikku ilukorda määrata tal menetluskulud kulude tasumine ositi aasta jooksul, igakuiste võrdsete osade kaupa.
4.Tsiviilhagi lahendamine Kriminaalasjas on M.S.a esitanud tsiviilhagi summas 1565 €. Kokkuleppemenetluses on süüdistav hagi õigeks võtnud. KrMS § 310 ( Tsiviilhagi kohta otsuse tegemine) kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse puhul teeb kohus otsuse tsiviilhagis. Hagi tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 440 ja

võlaõigusseaduse § 1043 ning § 1045 lg 1 p 5 alusel rahuldada ja välja mõista süüdismõistetult 1565 € M.S.a kasuks.

5.Kohtu muud põhjendused Süüdistatavatele tõkenditena kohaldatud elukohast lahkumise keelud tuleb tühistada. KrMS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud. KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsiooni - või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul. KrMS § 412 lg 3 kohaselt karistusena mõistetud rahalises karistuses pööratakse kohtuotsus täitmisele juhul, kui süüdimõistetu ei ole ühe kuu möödumisel kohtuotsuse jõustumisest rahalise karistuse tasunud ja sellekohast tõendit kohtule esitanud. KrMS § 423 kohaselt kriminaalmenetluse kulude sissenõudmisel järgitakse KrMS sätteid rahalise karistuse täitmisele pööramise kohta. Sellest tulenevalt kohtuotsus kriminaalmenetluse kuludes pööratakse täitmisele juhul, kui süüdimõistetu ei ole ühe kuu möödumisel kohtuotsuse jõustumisest kohtukulusid tasunud ja sellekohast tõendit kohtule esitanud.

Toomas Lillsaar Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.